Loomade sotsiaaldes suhtes (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastiku kaitse-ja hoolduse 1. kursus
Sotsiaalsed suhted loomadel
Referaat
Nimi:
Juhendaja :
Tartu 2011
Loomade sotsiaalseid suhteid on väga erinevaid. Rohkem on sotsiaalset suhtlemist ühiselulistel putukatel ja kariloomadel.Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua.
Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastased.Täkud lahkuvad sünnikarjast alati, ning tihti teevad seda ka märad.Täkksälud moodustavad nn. poissmeeste karja, kus nad arenevad sotsiaalselt võimekateks ja tugevateks, et edaspidi oma kari luua.Poissmeeste karja täkud mängivad palju ja liiguvad tunduvalt rohkem, kui tavakari.Ka tuumikkarja täkk käib poissmeeste karjaga mängimas.On avastatud, et täkud mängivad rohkem oma järglastega, kui võõraste täkkudega, kuigi need kuuluvad samasse poismeeste karja.
Uue karja moodustavad tavaliselt noor täkk ja 2-3 aastased märad.Karja tuumiku moodustavad hästi läbisaavad märad, ka täku vahetumisel jääb karja tuumik kokku hoidma.Karja sisene alluvusvahekord ei ole alati kindel, tavaliselt pannakse võimusuhted paika paari päeva jooksul peale kohtumist .Noored loomad võivad enda hulgast välja valida liidermära või saab karjajuhiks täkk.Kui hierarhiaredel on paika pandud muutub see aja möödudes vaid vähesel määral. Hierarhia redelil kõrgemale tõusevad enamasti aktiivsemad, kangekaelsemad ja suuremakasvulised loomad.Täkk hoiab karja koos ja on karja kaitsjaks, isegi kui ta pole otsseselt karjajuht.
Ühe karja liikmed tegutsevad enamasti koos, 90%liikmetest söövad ja puhkavad vähemalt paarikaupa ühel ajal.Hobuste karjakäitumise juurde kuulub üksteise järel liikumine- pea sabas kinni(vaata joonis 1).Sellise käitumisega koolitavad vanemad karjaliikmeid nooremaid ja aitavad neil rännakutel hirmu tekitavaid kohti läbida.
Joonis 1. Hobusekarja liikumine.(www.google.com 17.10.2012)
Sotsiaalsete suhete juurde kuuluvad ka paaritumissuhted.Kui hobused on vabalt karjana liikumas, siis viivad vaid vähesed täku lähenemiskatsed paaritumiseni ja seda sellepärast, et mära lubab täku endale ligi vaid inna tippajal.Enamasti mära kaitseb ennast löömisega või eemaldub täkust.Kui aga aeg on õige, siis lähenemisel hirnub ja tantsiskleb täkk energiliselt traavides, samal ajal sättides kaela kraatsiliselt kaardu.Täkk peletab teised ümbritsevad loomad peaga veheldes minema.Märani jõudnuna ta höristab(madal, vaikne hääl), nuusutab mära tähelepanelikult ja võib teda esihammastega näkitseda.Kui mära annab märku soosingust jätkab isasloom tema tuju uurimist lakkudas ja näkitsedes mära saba, laudjat ja jalgu .Tegelik paaritumine kestab üldiselt pool minutit.
Mära hoiab varssa esimestel elunädalatel karjast pisut eemale, et nendevahelise sideme tekkimine oleks täiuslik.Paari nädala möödudes ilmutab varss huvi teiste varssade vastu ja tihti saab tema kaaslaseks emasloomaga kõige lähedastemas suhetes oleva mära varss.Varsssõber on varsale ka hingeliseks toeks , kui emaga peaks midagi juhtuma.Sellised sõprussuhted kestavad hobustel pikaajaliselt.Peale ema jagavad ka teised karja märad vastutust varssade valvamise eest, nad söövad ringikujuliselt nii, et varsad on nende keskel.Karja elukorraldus tagab igale märale puhkeajaKogu hobusekarja sotsiaalne ülesehitus on heaks abivahendiks varssade kasvatamisel , igal liikmel on oma roll.Varsad mängivad omavahel, kuigi täkkvarssadel on teistsugused mängud juba varakult.Nad maadlevad, sikutavad üksteist, näkitsevad aga pigem emaslooma.Märavarsad maadlusest ei hooli ja nende seltskonnaellu kuulub ringijooksmine ja teiste näkitsemine.(Kaimio,T.2007)
Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa.
Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed , töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades.
Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema , kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb . Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel.
Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga Nad on isasmesilased. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine , toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda. Juba augustikuus neid enam ei vajata, nad aetakse töömesilaste poolt välja, kus nad külmas ja näljas surevad või lihtsalt nõelatakse surnuks. Leski võetakse vastu ka võõrastesse peredesse, ilma et mesilased nende suhtes vaenulikud oleksid. Rohkem koguneb neid sinna perre kus on paardumata ema. Nad on arenemata suguelunditega emaisandid, kes pole võimelised paaruma ja harilikult ei mune. Nad on emamesilasest väiksemad. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga.
Mesilasperes on elamisvahendite hankijateks üksnes lennumesilased.Korjemesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui korjemesilane leiavab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Niinimetatud ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Viibutades tants tähendab, et õied on tarust kaugel. Kusjuures mesilane osutadab “ kaheksaid” tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb.Mitte iga korjemesilane ei tantsi tarus vaid ainult siis,kui toitu on piisavalt palju.Mida rikkam on korjeallikas, seda energilisemalt ta tantsib ja seda rohkrm mesilasi kutsub ta lennule.
Pere kui terviku elus on kõige tormilisem moment- sülelemine- on aeg, mil pere kasvatab uusi emaseid, sülem vana emaga lendab ära ja ühest perest saab kaks.Sülem võib ennast maandada väga erinevates kohtades näiteks puu otsas, võrkaial, maja seinal jne.(vaata joonis2).
Joonis 2.Mesilassülem( http://arminmitt.com/?p=423 )
Poole peale vähenenud perel ei ole enam ema.Lähipäevadel astuvad mõnedemased ellu-nad valmivad kaanetatud emakuppude vahakäbikestes, esimene neist närib ennast kookonist välja, lõikab ümmarguse ava oma vahamaja tippu ja väljub.Mõni minut hiljem jookseb ema juba pesas ringi ja annab valjuhäälselt endast teada.Kui sülemimesilased lendasid kõik koos sülemiga minema, siis hävitab uus noor emane koos pessa jäänud mesilastega ülejäänud emakupud, koos seal paiknevate asukatega.Kui millegi pärast peaks tarus kohtuma kaks või rohkem ema alga turniir, heitlus, mis pole kunagi korratu kaklus.Emad kohtuvad alati paarikaupa ja selles heitluses ei lange kunagi mõlemad pooled(Halifman,J.1966)
Nii ühise perena eksisteerival karjal, kui ka mesilasperel on oma kindel hierarhiaredel. Omavahelised sotsiaalsed suhted sõltuvad paljugi sellest, millides positsioonil sa sellel redelil asud ja millised tööülessandeid täitma pead.
Kasutatud allikad:
Rohtla ,A. 2001.Meetaimed ja mesi .Valgus.Tallinn.lk 196
Rohtla,A. 2009. Mesilaste sülemlemine - kasulik või kahjulik. http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/mesilaste-sulemlemine---kasulik-voi-kahjulik.d?id=23969001 (viimati külastatud 17.10.2012)
Salm,E. Mesilased ja herilased . http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.ht m (viimati külastatud 17.10.2012)
Übi,E. 2000.Mesilaste elu.Külim.lk 88
Halifman,J. 1966.Mesilased, sipelgad, termiidid .Valgus.Tallinn.lk 317
Kaimio,T.2007.Koos hobustega. Varrak .Tallinn.lk 640