MESILASTE ARETUS (0)

Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Piia Ruus
MESILASTE ARETUS
Referaat
Tartu 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Aretuse eesmärk 5
2. 5
4. 6
6. Kokkuvõte 8
7. Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus .
1. .
2. .
3. .
4. .
5. Kokkuvõte .
6. Lisad .
8. Kasutatud kirjandus .

Sissejuhatus

Viimaste aastate jooksul on huvi mesilaste ja mee vastu märgatavalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid, küll mesi on saanud lihtsalt omaseks toiduaineks või on on mõni naabrimees lahkunud, kes tegeles eelnevalt mesilastega, kuid kelle puudumisel on mesilased üksi jäänud. Hea naaberlikult on tihti toimingud mesilastega ülevõetud ja töö on hakanud meeldima. Selline töö kus keegi on sust niivõrd sõltuv ehk oled just kui kellegi eest vastutav . Lisaks on see koht kus saad rahulikult tegeleda. Ligitikkuvatele noorutikele annad tüki mee kärge kätte ja siis on võimalus vaadata, kuidas nad meekärge naudivad. Mesilased on mõnevõrra müstilised putukad, annavad küll nii võrd magusat ja head mett, kuid samas nõelavad nii valusalt.

Aretuse eesmärk

Aretusetöö eesmärgiks on parandada buckfast mesilaste tähtsaid tõuomadusi, ehk hoida mesilaspere toodanguvõimet, talvekindlust, kiiret kevadist arengut, käitumist ning vastupanu võime haigustele. 2010- 2014 a. võeti ette projekt tõumesila rajamine, loodi umbes 300 peret.
Eesti oludesse sobiliku aretusmaterjali muretsemine ning selle testimine mesilasperede hindamise alused põhjal. Aretusmaterjali paljundamiseks tuleks luua üks puhaspaarumisala, üks vabapaarumisala ning võimalusel kasutatakse kontrollitud paarumiseks mesilasemade seemendamist. Kui aretusmaterjal osutub sobilikuks siis edaspidi toimuks selle levitamine ka teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused.
Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega. Kergendavateks iseärasusteks on: mesilaspere kiire areng, mesilasema arenemise lühike aeg, ühelt väärtuslikult mesilasemalt võib saada väga palju tütaremasid ja partenogeenne paljunemine – viljastamata munadest arenenud isasisendid ( lesed ) kannavad ainult mesilasema pärilikke omadusi. Suurimaks probleemiks on aga see, et mesilasema paarumist ei saa kontrollida. Mingil määral saab seda suunata puhaspaarumisalade ja mesilasema seemendamisega.
Tõumesilaks nimetatakse mesilat mis osaleb Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, omab puhaspaarumisala või tegeleb mesilasemade seemendamisega ning omab vähemalt 100 mesilaspere.
Aretustoetuste hulka kuuluvad need tõumesilate mesilaspered, kes osalevad Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, lepingu alusel. Siia hulka kuuluvad emapered, lesepered ja kontrollpered (tütarpered). Aretustoetust taotlev mesila peab olema registreeritud PRIA registris ning olema registreeritud kohalikus maakondlikus veterinaarkeskuses.

2.

3.

4.

5.

6. Kokkuvõte

7. Kasutatud kirjandus

Raamatud
Riis , M.; 2013, Mesiniku aabits, Print Best , 7 lk
2. Internetis olevad elektroonilised allikad
(Higguchi, A.; Bowman E. jt, 1984. DNA sequences from the quagga, an extinct member of the horse family.)
http://estbee.eu/touaretus/buckfast-aretusprogramm/
8. Lisad
Foto 1.