1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus
(Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue; · viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs; · suirahallitus. Parasitaarhaigused (Lisa 2): · akarapidoos ehk lesttaud; · amöboos; · brauloos; · nosematoos; · varroatoos. Mittenakkavad haigused (Lisa 2): · haudme jahtumine; · mesilaste kõhulahtisus; 9 · mesilaste mürgistus; · mesilaste nälgimine. 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased Mesilasperedele suuri kahjusid toovad suur- ja väike kärjeleedik, harilik nahanäkk ja harilik teesklane, kuid suuri kahjusid võivad tuua ka tarus elutsevad kõrvahargid, mardikad ja teised
Meetoodangut hin- dusi tuleb alal hoida – muidu need kaovad. natakse kilodes näiteks järgmiselt: 104/73, kus 104 (kg) tähistab mesilaspe- 2. Temperament. Ei ole mingit alust tahta endale agressiivseid mesi- re meetoodangut ja 73 (kg) mesila keskmist. lasi, kuna rahulikkus on tõuaretuses üks kergemini aretatav omadus. 5. Nosematoos. Nosematoos on haigus, mis võib põhjustada suurt kahju. Selleks kulub paar põlvkonda. Juba praegu leidub mesilasperesid, kes on Nosematoosis mesilaspere nakatub kergemini ka teistesse haigustesse. 44 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 45 Aretuse käigus on õnnestunud saada nosematoosivabu mesilasi, aga pole 3. Närvilised
mesilastaudide tõrje ning toodangu osas. Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris - võimaldab maakondlikel järelevalveametnikel ja põllupidajatel kontakteeruda, kui tahavad kasutada oma põldudel taimekaitsevahendeid (kohustus teavitada mesinikke 2 km raadiuses). - on vajalik järelevalvetegevuse koordineerimisel mesilastaudide (ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas, nosematoos jm) levimise puhul. VTA kontrollib regulaarselt mesindusega turustamise eesmärgil tegutsevaid mesilaid. Oma tarbeks mesilasperede pidajaid kontrollitakse, kui on põhjust kahtlustada mesilastaudi levikut. Kümme käsku taimekaitsevahendi kasutajale® (Saaremaa Meetootjate Ühing) · Tutvu mesilate registriga ja tee kindlaks, millised mesilad jäävad sinu põldudest, mida sa plaanid taimekaitsevahendiga töödelda, kahe kilomeetri raadiusesse.
annaabi.ee 
