EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
MAHEMESINDUS
AINES VL. 0573 MESINDUS
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava
Tartu 2021
SISUKORD
SISSEJUHATUS................................................................................................................2
MAHEMESINDUSEGA ALUSTAMINE.................................................................................3
MAHEMESINDUSE NÕUDED............................................................................................4
KOKKUVÕTE...................................................................................................................6
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................7
SISSEJUHATUSMesinduse ajalugu on lahutamatult seotud inimkonna ajalooga. Inimene on juba
aastatuhandeid kasutanud ja pidanud mesilasi nende toodangu pärast.
Meie jaoks teadlik ja praktiline mesindus algas 1789. aastal, kui Šveitsi pastor F.
Huber leiutas liigutavate raamidega taru [1]. Huberi leiutise tulemusena algas ka
mesinduse tõsisem esiletõus. Järgneva kuuekümne aastaga leiutati praktiliselt kõik,
mida mesinikud kasutavad ka tänapäeval.
Mesilasliike on maailmas ligikaudu 20 000, kõige tähtsamaks peetakse meemesilast
(Apis mellifera L.). On teada, et ülemaailmselt sõltub 35% kasvavatest
põllukultuuridest just tolmendajatest ning üha suureneva toiduvajadusega rahvastiku
poolt suureneb meemesilaste ning tolmendajate roll tulevikus veelgi [2].
Hinnanguliselt 1/3 kogu Ameerika Ühendusriikides toodetavast toidust on saadud just
tänu meemesilaste tolmendamisele [4]. Looduslike tolmendajate vähesuse tõttu on
Ameerikas jõutud olukorda, kus igal aastal renditakse sealsetele põllumeestele
ligikaudu 2 miljonit mesitaru [3].
Mesinduse arengut vaadates hakkab hästi silma hoolivuse suurenemine, nagu kõikjal
suhetes eluslooduses. Kui emotsionaalne külg eemale jätta, siis see on ilmselt
keskkonnale kasulik. Algselt oli ka mahepõllumajandus pigem mõtteviisist tulenev
eluviis kui majandustegevus. Praegu on sellest saanud arvestatav majandusharu,
millega kaasnevad miljarditesse eurodesse ulatuvad rahavood.
MAHEMESINDUSEGA ALUSTAMINEMahepõllumajandusliku mesindusega tegeleda sooviv isik peab esitama
Põllumajandusametile tunnustamise taotluse ja sellele lisanduvad dokumendid.
Vormid andmete esitamiseks, nende täitmise juhendid ja näidised ning tabel riigilõivu
suuruse arvutamiseks on saadaval Põllumajandusameti (PMA) mahepõllumajanduse
osakonnas ja kõikides maakonnakeskustes. Tunnustatud ettevõtted kantakse
mahepõllumajanduse registrisse. Algab üleminekuaeg mahepõllumajandusele, mille
pikkuseks on mesinduse puhul üks aasta. Mahepõllumajanduse nõudeid tuleb täita,
kuid mett mahedana veel müüa ei saa. Tunnustatud ettevõttele väljastatakse
tõendav dokument, mis näitab, millist toodangut toodetakse ja mis staatuses (mahe,
üleminekuajal, tava) see on. [5]
MAHEMESINDUSE NÕUDED
Mahemesinduses on kehtestatud nõuded, et tagada mesilaste heaolu, mee kvaliteet
ja minimeerida kahjulikke mõjusid keskkonnale. Mahemesinduses on erilist
tähelepanu pööratud mesila asukohale, mis peab asuma puhtas keskkonnas.
Mesilaste taru peab olema valmistatud põhiliselt looduslikust materjalist. Mesilaste
söötmiseks on mahemesinduses lubatud kasutada vaid mahemett või mahesuhkrut.
Kärjepõhjade valmistamiseks tuleb kasutada mahemesindusest pärinevat vaha.
Haiguste ennetamist ja veterinaarravi tehakse üksnes mahepõllumajanduses
kasutada lubatud vahenditega.
Mõned olulisemad aspektid mahemesinduse nõuetest:
Mesila asukoht peab olema paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad
nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajandus-
kultuuridest ja/või looduslikest taimedest ja/või kultuuridest, mida on töödeldud
keskkonda vähe mõjutavate vahenditega ega mõjutavate vahenditega ega
mõjuta mesindussaaduste mahepõllumajanduslikku kvaliteeti. Nimetatud
nõuded ei kehti piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist või kui tarud on
puhkeolekus. [5]
Mesilasvaha kärjepõhjade valmistamiseks peab olema toodetud
mahepõllumajanduslikult. Üleminekuajal tuleb vaha asendada
mahemesindusest pärineva vahaga. [5]
Üleminekuajal või lisanduvate tarude puhul võib kasutada
mittemahepõllumajanduslikku mesilasvaha, kuid ainult juhul, kui:
-
Mahepõllumajanduslikust mesindusest pärinevat mesilasvaha ei ole turul
saada;
-
On tõendatud, et see ei ole saastunud mahepõllumajanduslikus tootmises
lubamatute ainetega;
-
See on kaanetisvaha. [5]
Tarud peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita
keskkonna- või mesindussaaduste saastamise ohtu. [5]
Eristatavuse tagamiseks peab mahepõllumajanduslikult peetavate
mesilasperede pidamiseks kasutatavad tarud märgistama selliselt, et need
oleksid eristatavad mittemahedalt peetavate mesilasperede pidamiseks
kasutatavatest tarudest. Mesila märgistus peab olema ilmastikukindel ja
üheselt mõistetav. [5]
Mahemesilasperedelt pärit saaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks
(pakendamiseks) ja ladustamiseks kasutatavad hooned ja rajatised peavad
olema eristatavad ettevõttest, kus ei tegeleta mahemesindusega. Erilise
hoolega tagatakse mesindussaaduste nõuetekohane vurritamine, töötlemine
ja hoiustamine. Kõik kõnealuste nõuete täitmiseks võetavad meetmed
registreeritakse (mesilaspäevikus või enesekontrolliplaanis). [5]
Vajadusel on lubatud keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite
kasutamine. Ravitavad mesilaspered tuleb paigutada eraldatud mesilatesse
ning kogu mesilasvaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest
pärineva vahaga. Ravi järel kehtestatakse kõnealuste mesilasperede suhtes
uus aastane üleminekuaeg. [5]
Ravikuur tuleb kanda veterinaarravi andmetesse. [5]
Varroalestega Varroa destructor nakatumise puhul võib kasutada sipelghapet,
piimhapet, äädikhapet ja oblikhapet, samuti mentooli, tümooli, eukalüptooli ja
kamprit. Nakkuse isoleerimiseks on lubatud lesehaudme hävitamine. [5]
Kärjeraamide, tarude ja kärgede puhastamiseks ja desinfitseerimiseks võib
kasutada naatriumhüdroksiidi. Lubatud on füüsikalised meetodid tarude
desinfitseerimiseks, näiteks auru või lahtise tulega. Tarudes võib kasutada ka
looduslikke saadusi nagu taruvaik, vaha ja taimeõlid. [5]
Mesilastele tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitumiseks piisav
mee- ja õietolmuvaru. [5]
Mesilaste lisasöötmine on lubatud mahemee, mahesuhkru või
mahesuhkrusiirupiga järgmistel juhtudel:
-
Kui ilmastikutingimused ohustavad nende säilimist (pärast perede
koondamist, mee võtmist ning enne võimaliku lehemee korjet), PMAlt
nõusolekut küsima ei pea.
-
Kui kevad- suvisel korjeperioodil on kauakestvate erandlike
ilmastikutingimuste või katastroofiolukorrast tingituna tekkinud olukord, mis
kahjustavad nektari või lehemee tootmist. Vajalik on PMA nõusolek. [5]
Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: sööda liik,
kuupäevad, kogused ning tarud, kus seda on kasutatud. [5]
Ettevõttesse võib tuua mahemesilasemasid ja mahemesilasperesid. [5]
Kui mahemesilasi pole saada, siis võib mesilate uuendamisel asendada
aastas kuni 10% mesilasemadest ja mesilasperedest mittemahe
mesilasemade ja kärgedeta pakettperede või sülemitega. Seda tingimusel, et
mesilasemad ja pakettpered või sülemid viiakse tarudesse, mille kärjed või
kärjepõhjad pärinevad mahetootmisest. Need pered loetakse mahedaks,
üleminekuperioodi ei kohaldata ja nende mett võib müüa mahedana. [5]
Kui haigustest või katastroofidest tulenevalt on tekkinud mesilaste suur
suremus ja mahemesilasperesid ei ole saada, siis võib PMA nõusolekul
taastada mesila mittemahe mesilasperede abil ja neile rakendub
üleminekuaeg (toodang tuleb mahetoodangust eraldi hoida ja mahedana seda
märgistada ei saa). [5]
Ettevõttesse toodud ja ettevõttest turustatud mesilasperede ja mesilasemade
puhul tuleb pidada arvestust nende tõu, päritolu ja toomise või turustamise
päeva mesilasperede ja mesilasemade arvu kohta. [5]
Ettevõttes toodetud ja esmatöödeldud saaduste ja toodete (mesi,
mesilasvaha, taruvaik, õietolm, suir, mesilasema toitepiim jm) koguse ja
tootmise aja kohta peab pidama arvestust. [5]
KOKKUVÕTE
Meemesilaste roll tolmendajana on märkimisväärselt suur. Lisaks tolmendamisele
toovad nad olulisi kõrvalprodukte nagu mesi, mesilasvaha, suir, õietolm, taruvaik,
mesilasema toitepiim jms. Mesilane ning taim on otseses mutualistlikus suhtes. Kui
enam mesilaslaadseid ei ole, ei ole ka põlde- kui ei ole põlde, ei ole toitu. Sellele
kõigele tuleb juba eos mõtlema hakata, mitte hiljem, kui tagajärg juba käes on.
Vaatamata meemesilaste olulisele ning teavitus- ja teadustöödele, mida erinevad
institutsioonid ja teadlased teevad, on meemesilaste suremus siiani tõsine probleem
maailmas. Inimkonna kiire arengu ning kasvuga intensiivistuv põllumajandus ning
koduaiandus jätkuvalt, kus taimekaitsevahendite kasutamine on laialdane.
Selleks, et meie põllud jätkuvalt toodangut annaks ning mesilased mesilassaadusi,
tuleks mõelda mahedama tootmise suunal. Kui mahetootmine ei ole logistiliselt
võimalik mahemesinduse nõuetest lähtuvalt, siis tasuks kasutada vähem kemikaale
nii põllumajanduses üldiselt kui mesinduses endas. Mida vähem on kemikaale, seda
tervem on ka mesilane ja mesilastelt saadud erinevad toodangud.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Huber, F. 1821. New observations on the natural history of bees. Royal
College of Physicians of Edinburgh (GYAN e-BOOKS 2017 Delhi, India).
2. Klein, A.-M., Vaissière, B.E., Cane, J.H., Steffan-Dewenter, I., Cunningham,
S.A., Kremen, C., Tscharntke, T. 2007. Importance of pollinators in changing
landscapes for world crops. Proceedings of the Royal Society B, 274 (1608),
303–13.
3. Morse, R.A., Calderone, N.W. 2000. The value of honey bee pollination in the
United States. Bee Cult, 128, 1-15.
4. Neumann, P., Carreck, N.L. 2010. Honey Bee Colony Losses. Journal of
Apicultural Research, 49 (1), 1–6.
5. Taal, A., Taal, T. 2018. Mahemesindus. Eesti Mahepõllumajanduse
Sihtasutus. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
6.
Document Outline
- SISSEJUHATUS
- MAHEMESINDUSEGA ALUSTAMINE
- MAHEMESINDUSE NÕUDED
- KOKKUVÕTE
- KASUTATUD KIRJANDUS
Kõik kommentaarid