Mahemesinduse referaat (0)

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MAHEMESINDUS AINES VL. 0573 MESINDUS Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava Tartu 2021


SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................2 MAHEMESINDUSEGA ALUSTAMINE.................................................................................3 MAHEMESINDUSE NÕUDED............................................................................................4 KOKKUVÕTE...................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................7 SISSEJUHATUS


Mesinduse ajalugu on lahutamatult seotud inimkonna ajalooga. Inimene on juba 
aastatuhandeid kasutanud ja pidanud mesilasi nende toodangu pärast.  Meie jaoks teadlik ja praktiline mesindus algas 1789. aastal, kui Šveitsi pastor F. 
Huber leiutas liigutavate raamidega taru [1]. Huberi leiutise tulemusena algas ka 
mesinduse tõsisem esiletõus. Järgneva kuuekümne aastaga leiutati praktiliselt kõik, 
mida mesinikud kasutavad ka tänapäeval.  Mesilasliike on maailmas ligikaudu 20 000, kõige tähtsamaks peetakse meemesilast 
(Apis mellifera L.). On teada, et ülemaailmselt sõltub 35% kasvavatest 
põllukultuuridest just tolmendajatest ning üha suureneva toiduvajadusega rahvastiku 
poolt suureneb meemesilaste ning tolmendajate roll tulevikus veelgi [2]. 
Hinnanguliselt 1/3 kogu Ameerika Ühendusriikides toodetavast toidust on saadud just
tänu meemesilaste tolmendamisele [4]. Looduslike tolmendajate vähesuse tõttu on 
Ameerikas jõutud olukorda, kus igal aastal renditakse sealsetele põllumeestele 
ligikaudu 2 miljonit mesitaru [3]. Mesinduse arengut vaadates hakkab hästi silma hoolivuse suurenemine, nagu kõikjal
suhetes eluslooduses. Kui emotsionaalne külg eemale jätta, siis see on ilmselt 
keskkonnale kasulik. Algselt oli ka mahepõllumajandus pigem mõtteviisist tulenev 
eluviis kui majandustegevus. Praegu on sellest saanud arvestatav majandusharu, 
millega kaasnevad miljarditesse eurodesse ulatuvad rahavood.  MAHEMESINDUSEGA ALUSTAMINE


Mahepõllumajandusliku mesindusega tegeleda sooviv isik peab esitama 
Põllumajandusametile tunnustamise taotluse ja sellele lisanduvad dokumendid. 
Vormid andmete esitamiseks, nende täitmise juhendid ja näidised ning tabel riigilõivu
suuruse arvutamiseks on saadaval Põllumajandusameti (PMA) mahepõllumajanduse
osakonnas ja kõikides maakonnakeskustes. Tunnustatud ettevõtted kantakse 
mahepõllumajanduse registrisse. Algab üleminekuaeg mahepõllumajandusele, mille 
pikkuseks on mesinduse puhul üks aasta. Mahepõllumajanduse nõudeid tuleb täita, 
kuid mett mahedana veel müüa ei saa. Tunnustatud ettevõttele väljastatakse 
tõendav dokument, mis näitab, millist toodangut toodetakse ja mis staatuses (mahe, 
üleminekuajal, tava) see on. [5] MAHEMESINDUSE NÕUDED Mahemesinduses on kehtestatud nõuded, et tagada mesilaste heaolu, mee kvaliteet 
ja minimeerida kahjulikke mõjusid keskkonnale. Mahemesinduses on erilist 
tähelepanu pööratud mesila asukohale, mis peab asuma puhtas keskkonnas. 
Mesilaste taru peab olema valmistatud põhiliselt looduslikust materjalist. Mesilaste 
söötmiseks on mahemesinduses lubatud kasutada vaid mahemett või mahesuhkrut. 
Kärjepõhjade valmistamiseks tuleb kasutada mahemesindusest pärinevat vaha. 
Haiguste ennetamist ja veterinaarravi tehakse üksnes mahepõllumajanduses 
kasutada lubatud vahenditega.  Mõned olulisemad aspektid mahemesinduse nõuetest:  Mesila asukoht peab olema paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad 
nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajandus-
kultuuridest ja/või looduslikest taimedest ja/või kultuuridest, mida on töödeldud
keskkonda vähe mõjutavate vahenditega ega mõjutavate vahenditega ega 
mõjuta mesindussaaduste mahepõllumajanduslikku kvaliteeti. Nimetatud 
nõuded ei kehti piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist või kui tarud on 
puhkeolekus. [5]  Mesilasvaha kärjepõhjade valmistamiseks peab olema toodetud 
mahepõllumajanduslikult. Üleminekuajal tuleb vaha asendada 
mahemesindusest pärineva vahaga. [5]  Üleminekuajal või lisanduvate tarude puhul võib kasutada 
mittemahepõllumajanduslikku mesilasvaha, kuid ainult juhul, kui: 
- Mahepõllumajanduslikust mesindusest pärinevat mesilasvaha ei ole turul 
saada;  - On tõendatud, et see ei ole saastunud mahepõllumajanduslikus tootmises 
lubamatute ainetega;  - See on kaanetisvaha. [5]  Tarud peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita 
keskkonna- või mesindussaaduste saastamise ohtu. [5]  Eristatavuse tagamiseks peab mahepõllumajanduslikult peetavate 
mesilasperede pidamiseks kasutatavad tarud märgistama selliselt, et need 


oleksid eristatavad mittemahedalt peetavate mesilasperede pidamiseks 
kasutatavatest tarudest. Mesila märgistus peab olema ilmastikukindel ja 
üheselt mõistetav. [5]  Mahemesilasperedelt pärit saaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks 
(pakendamiseks) ja ladustamiseks kasutatavad hooned ja rajatised peavad 
olema eristatavad ettevõttest, kus ei tegeleta mahemesindusega. Erilise 
hoolega tagatakse mesindussaaduste nõuetekohane vurritamine, töötlemine 
ja hoiustamine. Kõik kõnealuste nõuete täitmiseks võetavad meetmed 
registreeritakse (mesilaspäevikus või enesekontrolliplaanis). [5]  Vajadusel on lubatud keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite 
kasutamine. Ravitavad mesilaspered tuleb paigutada eraldatud mesilatesse 
ning kogu mesilasvaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest 
pärineva vahaga. Ravi järel kehtestatakse kõnealuste mesilasperede suhtes 
uus aastane üleminekuaeg. [5]  Ravikuur tuleb kanda veterinaarravi andmetesse. [5]  Varroalestega Varroa destructor nakatumise puhul võib kasutada sipelghapet, 
piimhapet, äädikhapet ja oblikhapet, samuti mentooli, tümooli, eukalüptooli ja 
kamprit. Nakkuse isoleerimiseks on lubatud lesehaudme hävitamine. [5]  Kärjeraamide, tarude ja kärgede puhastamiseks ja desinfitseerimiseks võib 
kasutada naatriumhüdroksiidi. Lubatud on füüsikalised meetodid tarude 
desinfitseerimiseks, näiteks auru või lahtise tulega. Tarudes võib kasutada ka 
looduslikke saadusi nagu taruvaik, vaha ja taimeõlid. [5]  Mesilastele tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitumiseks piisav 
mee- ja õietolmuvaru. [5]  Mesilaste lisasöötmine on lubatud mahemee, mahesuhkru või 
mahesuhkrusiirupiga järgmistel juhtudel: 
- Kui ilmastikutingimused ohustavad nende säilimist (pärast perede 
koondamist, mee võtmist ning enne võimaliku lehemee korjet), PMAlt 
nõusolekut küsima ei pea.  - Kui kevad- suvisel korjeperioodil on kauakestvate erandlike 
ilmastikutingimuste või katastroofiolukorrast tingituna tekkinud olukord, mis 
kahjustavad nektari või lehemee tootmist. Vajalik on PMA nõusolek. [5]  Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: sööda liik, 
kuupäevad, kogused ning tarud, kus seda on kasutatud. [5]  Ettevõttesse võib tuua mahemesilasemasid ja mahemesilasperesid. [5]  Kui mahemesilasi pole saada, siis võib mesilate uuendamisel asendada 
aastas kuni 10% mesilasemadest ja mesilasperedest mittemahe 
mesilasemade ja kärgedeta pakettperede või sülemitega. Seda tingimusel, et 
mesilasemad ja pakettpered või sülemid viiakse tarudesse, mille kärjed või 
kärjepõhjad pärinevad mahetootmisest. Need pered loetakse mahedaks, 
üleminekuperioodi ei kohaldata ja nende mett võib müüa mahedana. [5]  Kui haigustest või katastroofidest tulenevalt on tekkinud mesilaste suur 
suremus ja mahemesilasperesid ei ole saada, siis võib PMA nõusolekul 
taastada mesila mittemahe mesilasperede abil ja neile rakendub 
üleminekuaeg (toodang tuleb mahetoodangust eraldi hoida ja mahedana seda
märgistada ei saa). [5]


 Ettevõttesse toodud ja ettevõttest turustatud mesilasperede ja mesilasemade 
puhul tuleb pidada arvestust nende tõu, päritolu ja toomise või turustamise 
päeva mesilasperede ja mesilasemade arvu kohta. [5]  Ettevõttes toodetud ja esmatöödeldud saaduste ja toodete (mesi, 
mesilasvaha, taruvaik, õietolm, suir, mesilasema toitepiim jm) koguse ja 
tootmise aja kohta peab pidama arvestust. [5] KOKKUVÕTE Meemesilaste roll tolmendajana on märkimisväärselt suur. Lisaks tolmendamisele 
toovad nad olulisi kõrvalprodukte nagu mesi, mesilasvaha, suir, õietolm, taruvaik, 
mesilasema toitepiim jms. Mesilane ning taim on otseses mutualistlikus suhtes. Kui 


enam mesilaslaadseid ei ole, ei ole ka põlde- kui ei ole põlde, ei ole toitu. Sellele 
kõigele tuleb juba eos mõtlema hakata, mitte hiljem, kui tagajärg juba käes on.  Vaatamata meemesilaste olulisele ning teavitus- ja teadustöödele, mida erinevad 
institutsioonid ja teadlased teevad, on meemesilaste suremus siiani tõsine probleem 
maailmas. Inimkonna kiire arengu ning kasvuga intensiivistuv põllumajandus ning 
koduaiandus jätkuvalt, kus taimekaitsevahendite kasutamine on laialdane.  Selleks, et meie põllud jätkuvalt toodangut annaks ning mesilased mesilassaadusi, 
tuleks mõelda mahedama tootmise suunal. Kui mahetootmine ei ole logistiliselt 
võimalik mahemesinduse nõuetest lähtuvalt, siis tasuks kasutada vähem kemikaale 
nii põllumajanduses üldiselt kui mesinduses endas. Mida vähem on kemikaale, seda 
tervem on ka mesilane ja mesilastelt saadud erinevad toodangud.  KASUTATUD KIRJANDUS 1. Huber, F. 1821. New observations on the natural history of bees. Royal  College of Physicians of Edinburgh (GYAN e-BOOKS 2017 Delhi, India). 2. Klein, A.-M., Vaissière, B.E., Cane, J.H., Steffan-Dewenter, I., Cunningham,  S.A., Kremen, C., Tscharntke, T. 2007. Importance of pollinators in changing 


landscapes for world crops. Proceedings of the Royal Society B, 274 (1608), 
303–13. 3. Morse, R.A., Calderone, N.W. 2000. The value of honey bee pollination in the  United States. Bee Cult, 128, 1-15. 4. Neumann, P., Carreck, N.L. 2010. Honey Bee Colony Losses. Journal of  Apicultural Research, 49 (1), 1–6. 5. Taal, A., Taal, T. 2018. Mahemesindus. Eesti Mahepõllumajanduse  Sihtasutus. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.  6.

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• MAHEMESINDUSEGA ALUSTAMINE
• MAHEMESINDUSE NÕUDED
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS