Itaalia mesilane (0)

Eesti Maaülikool
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Itaalia mesilane
Referaat
Õppeaines „Mesindus“
Juhendaja :
Tartu 2012
SISUKORD
Sissejuhatus.......................................................................................................................3
1. Välimus ja anatoomia...................................................................................................3
3.1. Mesilasema ja munevus 3
3.2. Sülemlemine ja muu seonduv 4
3.3. Vargustung 5
3.4. Itaalia mesilase miinused 5
3.5. Haiguskindlus 5
Sissejuhatus
Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee.
1. Välimus ja anatoomia
Foto: www.pikk.ee
Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega  või laiad , karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas . Esimene, teine ja kolmas tergiid on oranžkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad ning tagakeha on torpeedo kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi.
2. Päritolu
Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna- Alpide (Šveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast . Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu , mille kompenseerimiseks tarbivad nad rohkem toitu.
3. Itaalia mesilaste omadused ja omapärad
3.1. Mesilasema ja munevus
Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad. Mesilasema muneb tihedalt ja korrapäraselt ning jätkab munemist ka tarust välja tõstetud kärjel. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600….2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi mesilasema jätkab tarust väljavõetud kärjel munemist. Ka korjevaesel ajal jätkab ema munemist, nii et töölised kannavad hukkunud hauet tarust välja, aga ema muneb edasi. Itaalia mesilased vahetavad emasid salajase emavahetuse teel. Mesilasemadel on lühike eluiga. Suure munemisvõime pärast on vajalik itaalia mesilasemad väljavahetada igal aastal. Sülemikuppe on vähe ning lesehauet esineb samuti vähe.
3.2. Sülemlemine ja muu seonduv
Itaalia mesilane on küllaltki sülemlemiskaine mistõttu sülemlemistung on liigil väike. Sülemlemismeeleolu on võimalik kõrvaldada viies mesilased töömeeleollu kasutades selleks vastavaid abinõusid ning nippe. Itaalia mesilaste sülemlemistungi arvesse võttes, peaks arvestada järgmiste tehnoloogiliste võtetega:

• Pidada itaalia mesilasi korpustarudes, kus on võimalik hoida suurt pesaruumi
  
• Pesa laiendamine peab toimuma õigeaegselt, peab hoidma pidevalt lisaruumi
  
• Lisada rohkem kärjepõhjaga raame taru laiendamisel
  
• Arvestada suurema kevadise söödakulutusega talvitumisel
  
• Kevadel ei tohiks söödavarud langeda alla 8 kg pere kohta
  
• Mesilasperede paljundamisel ja mesilasemade kasvatamisel kasutada mesilasperesid mis on vähese sülemlemistungiga
  

Vahakoi eest kaitsevad mesilased pesa hästi ja pesas hoiavad hoolikalt puhtust. Itaalia mesilased on head toiduotsijad ja lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele. Mee korjavad nad magasini.
3.3. Vargustung
Itaalia mesilased on agarad vargad: uute korjeallikate otsimisel ja saagi hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Liigile on omane suur vargustung. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse . Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on itaalia mesilased ka haiguste edasikandjad.
3.4. Itaalia mesilase miinused
Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue – september ja oktoober , siis nad lähevad talvituma suurearvulisena. Talvekindlus on neil nõrk ja talvine mesilaste kadu suur, kuid seda on võimalik parandada pideva valiku ja aretustööga. Itaalia mesilased ei talu talvesöödas lehemett, see tekitab neil kõhulahtisust ja perede hukku. Jahedate ilmade korral algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei suuda pere areneda selleks ajaks küllaldaselt suureks. Talvine söödakulu on neil suur, üle 25 kilogrammi kuna itaalia mesilased on tundlikud temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri kõikumistele- suurema soojakao tõttu tarbitakse rohkem toitu. Meekaanetis on liigil inetu ja tumeda tooniga, võib olla ka segakaanetis. Nõrkade perede korral on oht, et mesilaspere võib tarust minema lennata.
3.5. Haiguskindlus
Itaalia mesilased ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood ) tungimist trahheedesse. Haigestuvad aga kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse.
Kokkuvõte
Itaalia mesilased sobivad hästi varase ja pika suvise meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile kindlasti anda lisasööta. Itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega. Eestisse on toodud ka Inglismaal aretatud buckfasti mesilasi, kelle aretuses on kasutatud tumemesilasi, itaalia ja kraini mesilasi.
Kasutatud materjal:
1. http://anastasia.ee/foorum/index.php?topic=779.0
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_bee
3. http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/itaaliamesilased