Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema,
paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht
09.03.2017 Mesilased Maailmas on umbes 20 000 erinevat mesilasliiki. Mesilased elavad kolooniates, mis koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise
Mõni toitub isegi teiste kiletiivaliste vastsetest. Nende liikide keha katab tugev kest, mis kaitseb neid oma pesa nimel võitlevate herilaste astlatorgete eest. Paljud vaablased on parasiidid, kes munevad otse elavasse saaklooma Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. Mesilaspere liikmed Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval. Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga
ühismesilased suurte peredena. · Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. · Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad
· Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. ·
aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu. · Too välja liblikaliste, kahetiivaliste, kiletiivaliste ja mardikate oluklised tunnused. Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu. Liblikalistel on väikeste soomustega kaetud suured tiivad. Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu
(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad
viljastamine, töömesilased- vastavalt vanusele on erinevad ülesanded-taru koristamine, ema ja vastsete toitmine, kärgede ehitamine, taru kaitsmine, korjelend 4. toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5. mee valmistamine- mesilane tõmbab endale õienektari makku, lendab tarusse, laseb maost välja ja teine mesilane tõmbab selle endale makku, lendab tarru ja laseb selle kärjekannu, aja möödudes, töömesilased käivad ja lasevad nektari enda maost ka läbi, et see seguneks seedemahladega ning aurutatakse välja vesi, ja nii tekibki mesi. 6. suhtlemine- Mesilased tunnevad üksteist lõhna järgi, mesilaste tants(mee leidmine) 7. paljunemine- Viljastatud munarakkudest arenevad suurtes kärjekannudes uued emad, Väikestes kärjekannudes töölised. Viljastamata munades- isased e lesed. Vastseid toidetakse alguses toitepiimaga, hiljem suiraga. V.a
Mesilaspere Mesilaspere üks suur emane mesilasema. mitusada isast leske. kümneid tuhandeid töömesilasi. töömesilased on sigimisvõimetud emased. mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pu...
● Suured liitsilmad ● Musta-kollasevöödiline tagakeha ● Hõreda, sileda ja sirge karvastikuga ● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne.
Must sipelgas Vaaraosipelgas Kimalane Erakmesilane Lehemesilane Toitumine Täiskasvanud toituvad: Loomsest toidust Nektarist Õietolmust Sülemist Meest Teistest looduses leiduvatest toiduainetest Paljunemine Paljunemine on kehasisene Emased munevad: Haploidseid Diploidseid mune Veel paljunemisest Lesed arenevad viljastamata munadest Teised mesilased viljastatud munadest Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega ehk mesilaspiimaga, mee, vee ja suira seguga Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel Isa ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval Vastsed Vastsed enamasti usjad, silmadeta ja jalgadeta Nukk on vabanukk, enamasti kookonis Täismoondega vastsed arenevad taimedes või nende kudedes Kiletiivaliste jaotus Munetilisteks enamikus putukate parasiidid, kes elavad peremehe kudedes
Eesti maksupoliitika kas vajab muutusi? Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast. Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust
Mardikad Tunnused: kitiinist kattetiivad ja kilejad lennutiivad, suu ümber haukamissuised, arenevad täismoondega. Kiil: tunnused: suured silmad, röövtoiduline,täismoondega areng, kaks paari kilejaid tiibu. Puruvanad: elab kividest, teokarpidest või puuokstest ehitatud majas Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad. Ühiseluliesed Mesilaspere: · emamesilane: ülesanne on muneda. Ta muneb kahte sorti mune: töömesilased ja lihtsalt isasmesilased. · isased mesilased: elavad 2-3 kuud, talveks peab neile süüa jätma. Talvel tapavad töömesilased nad ära. · töömesilased: ülesanded on kärjekannude ehitamine ja nektari korje. Korjemesilastel on korvikesed jalgade küljes. Osade mesilaste ülesanne on mee töötlemine, osad toidavad vastseid mesilaspiimaga, osadele on antud valvamiskohustus. Mesilaste tähtsus
eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates. Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Pärast
sülemlemistungiga ja mõned ristandid on õrnad/vagurad. Euroopa mesilaste rass on väga tarukaitsev sissetungijate eest ja mesilasemal ning töömesilastel on kõrgem eluiga, võrreldes teiste rasside mesilastega. Itaalia mesilased Itaalia mesilased pärinevad Itaaliast. Nad on suurepärased toidu hankimises ja nad kasvavad jõudsalt soojas kliimas. Neil on madalam sülemlemistung kui teistel lääne mesilastel. Itaalia mesilased toodavad tarus, oma kärgedes valgeid meemütse. Itaalia töömesilased on äärmiselt laitmatud tehes kindlaks, et taru on samuti puhas. See rass mesilasi toodab paremaid meekärgi võrreldes teiste mesilasrassidega. Vene mesilased Vene mesilased arenesid Venemaal. Vene mesilaste liigid on vastupidavad mitmesugustele satikatele. Mesilased on satikate vastu agressiivsemad, kui teiste liikide mesilaste vastu. See on üks põhjustest, miks imporditi vene mesilasi Ameerika Ühendriikidesse, et kahandada lääne mesilaste arvukuse langust
· Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil · 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: mesilased Perekond ja liik: Apis mellifera Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm Toitumisaparaat: imikärss Tiivad: 2 paari Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas Koorumisaeg: 3 ööpäeva Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena Toitumine: nektar, õietolm, suir Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat Kasutatud kirjandus: Www.neti.ee www.mesi.ee http://www.terviseleht.ee/200035/35_mesi.php3
korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine Loomulik sülemlemine Toimub mai lõpus või juuni alguses. Sülemlemise tunnused: Intensiivne lesekannude ehitamine ja lesehaudme areng; tööseisak; rohkete emakuppude ehitamine; lõpeb ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida. Puudused: ei saa rajada plaanilist mesilasperede paljundamist; toodang langeb; suur aja kulu sülemi püüdmisel ja kätte saamisel; kahju lahkunud perede arvel; segab tõuaretustööd ja raskendab mesilasema vanuse kindlaks tegemist. Sülemlemistungi tekkimise põhjused: hooldajaid on rohkem, kui neid keda toita. mesilasemal ei ole ruumi munemiseks ehitajatel puudub ehitamisvõimalus puudub korje liigne õietolmukorje
tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga
Töödeldakse ümber korjemesilaste toodud nektarit ning õietolmu, koristatakse taru prahist ning valvatakse lennuava. Kolmandal perioodil (20. päevast kuni elu lõpuni) korjatakse 11 saaki. Seda tehakse nii kaua kuni jätkub korjet ja tarus on ruumi nektari paigutamiseks. · Lesed on pere meesliikmed. Lesed on jämeda tagakehaga, kaks korda raskemad kui töömesilased ning nad ei nõela kuna neil puudub astel. Nad pole võimelised korjama mett ning enamasti söödavad neid töömesilased. Suve teisel poolel kui emad on paaritunud siis leski enam ei toideta ning talviti heidetakse nad kui mittevajalikud pereliikmed tarust välja. (Übi, 2000) Herilased Herilased kuuluvad astlaliste kiletiivaliste alla. Nad jagunevad eluviisilt kaheks: üksielavad ehk solitaarsed ning ühiselulised ehk sotsiaalsed herilased.
Lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone. Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett. Töömesilased kannavad õietolmu tarusse, asetavad selle kärjekannudesse ja tambivad oma peaga kinni. Ühte kärjekannu paigutatakse tavaliselt kuni 18 õietolmutombukest. Kärjekannud täidetakse 2/3 ulatuses ja kaetakse pealt meekihiga. Tavaliselt on ühes kärjekannus mitmelt erinevalt taimelt pärit õietolm. Kärjekannudesse paigutatud õietolmus toimuvad samaaegselt biokeemilised ja mikrobioloogilised protsessid, mille tagajärjel suureneb piimhappesisaldus, mis parandab suira säilivust
Valgesaba-okassiga(Hystrix indica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) H...
ilmastiku korral või leskede puudumisel võib paarumine 2–3 nädalat või võtab aega ca 10 minutit, kuid professionaalid saavad hakkama vähem rohkemgi edasi lükkuda. Paarumislend toimub ilusa ilmaga ja kella 10–17 kui 2 minutiga. Kunstlik viljastamine toimub mikroskoobi all spetsiaal- vahel. Lesed lendavad tavaliselt välja tund aega varem. Paarumine leiab se seadmega, mida on võimalik osta. enamasti aset 10–12 meetri kõrgusel. Töömesilased lendavad harilikult Viljastamiseks sobiv ema on 8–12 päeva vana, enamasti hoitakse kuni 8 meetri kõrgusel, lesed 10 meetri kõrgusel või veel kõrgemal. teda paarumistarus, mille lennuava on paarumise vältimiseks varus- Mida enam sügise poole, seda kõrgemal toimub paarumine – isegi tatud emalahutusvõrega. Kunstlikult viljastatud mesilasemale antakse kuni 50 meetri kõrgusel
· Mendeli seaduste kehtimiseks peab arvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad: · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika: - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1. sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuid temperatuur on lihtsalt aktivaator).
Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks, teevad tarutöid. · Tarus on tööjaotus: o Ühed töömesilased eritavad vaha ja ehitavad kärgi, o teised toidavad ema ja tema munetud munadest arenenud järglasi, o kolmandad puhastavad ja valvavad, soojendavad ja jahutavad pesa ning tihendavad seda taruvaiguga. · Arvatavasti orienteeruvad maasiku järgi (eristavad kollast ja sinist ning esemete kuju). · Suhtlevad teineteisega eriliste liigutuste, nn tantsu abil. · Mesi on tegelikult õienektari ja mesilase sülje segu. · Mett süüakse kui korjele minek pole võimalik.
sponsor tihtipeale üks ja sama inimene. Kollane vöö (Yellow Belt) on kõige madalam aste ametlikus kuue sigma väljaõppe süsteemis. Kollasel vööl on baasväljaõppe ning ta suudab ka ise väiksemaid probleeme lahendada. Samas puudub tal meeskond ning ta ei vastuta kunagi ühegi projekti läbiviimise eest. Tema väljaõppe piirdub tavaliselt 7 klassikalise kvaliteedi tööriistaga ning lean meetoditega. Roheline vöö (Green Belt) on DMAIC meeskonna töömesilased. Nemad koguvad informatsiooni ja teevad enamuse katseid. Paljudes organisatsioonides kollaseid vöösid ei õpetatagi ning roheline vöö on n.ö. esimene tase. Rohelised vööd suudavad juhtida ka iseseisvalt parendusprojekte. Mõningad faktorid, mis eristavad rohelise vöö projekte musta vöö projektidest: pigem ühe osakonna/ protsessiga piirduvad ja ,,altpoolt üles" tüüpi probleemid, mille strateegiline tähtsus on pigem madal, kuid aitab oluliselt
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
· Suir Suir on mee ja mesilase süljega kääritatud õietolm. Selles on kaks korda rohkem suhkruid, kaks korda vähem rasvu ja veidi vähem kergesti omastatavaid valke ja mineraalaineid kui looduslikus õietolmus. Mesilasema toitepiim Mesilasema toitepiim on mesilasema-vagla kasvatamiseks mõeldud rasva-, valgu- ja vitamiinirikas toit, mille kättesaamine on õige keerukas. Mesilasema toitepiima (apilakki) eritavad noored töömesilased, kellel arenevad mõneks päevaks vastavad näärmed. Toorainena kasutavad nad suira ja mett. Mesilasema toitepiim mõjub üldtoniseerivalt, ta normaliseerib ainevahetust, parandab vereloomet ja potentsi, tasakaalustab immuniteeti jm. · Taruvaik Taruvaik on pungadelt, okstelt, tüvedelt korjatud vaik, millele mesilane on lisanud vaha, õietolmu ja ensüüme, mesilased katavad sellega kärjeraamid ja taru sisepinna, et vältida baktereid.
Erijuhtumid Partenogenees e. neitsisigimine organismi areng viljastamata munarakust, iseloomustab nii taimi kui loomi, ainsana puudub partenogenees imetajatel. Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed. Emamesilane saab muneda mune nii, et need viljastakse, osad viljastamata. Ema ja töömesilased eristatakse hooldusega, alguses on kõik ühesugused ja osasid hakatakse erinevalt hooldama. Lesed heidetakse sügiseks välja. Partenogeneesil moodustuvate organismide iseloomustus
peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes. Kimalane viljastatud ja talvitunud emane rajab pesa, muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond. Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub
- Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja Referaat Koostaja: - Juhendaja: - - Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Sümptomid................................................................................................................4 2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja i...
- Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad : · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1. sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. 5 b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad)
keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada: Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) . Lehetäi emasisendil on 4 autosoomi ja sugukromosoomid X1, X1, X2,X2 isasisendil 4 autosoomi ja X1, X2. Heteromorfsed sugukromosoomid ühe soo, tavaliselt isaste sugukromosoom on
See tähendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on külvis palju erinevaid sooalleele (geene). Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajärjel tekib heterosügoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homo- sügootne diploidne emane isend (xaxa või xbxb), süüakse see ära. Mesilasemad on sigimisvõimelised ja töömesilased sigimatud emased. Lesed on sigimis- võimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot); töömesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (pärivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mõjutavad seda järglaste genotüübi st töömesilaste kaudu. Töömesilased määravad pere toodangunäitajad (v.a ema
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
Vaegmoondega. Sipelgad: pesas üks munev emane (,,kuninganna"), palju töölisi, kes hoolitsevad vastsete ja kuninganna eest. Kord aastas, enne pulmalendu pesas hulgaliselt tiivulisi emas-ja isassipelgaid. Pesa rajavad tiivutuks jäänud emased. Pereheitmine toimub analoogselt mesilastega Mesilased: toituvad õistaimede nektarist ja õietolmust. Pesa rajab emamesilane. Töölisteks üksnes emased (viljatud), isaseid vaja vaid paaritumiseks. Olemas astel nagu sipelgatelgi, millega töömesilased end hädaohu korral kaitsevad. Loeng: okasnahksed 69. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest Sammalloomad: Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab
Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on india mesilane, keda peetakse mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks. Apidoloogia ehk mesindusteadus uurib mesilasi, eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. 70 Kokkuvõte 71 Minu referaat teemal looduskeskkond Saare golfiväljakute piirkonnas andis ülevaate siin leiduvast taime- ja loomariigist. Välja on toodud kõige tavalisemad liigid koos rahvapäraste nimede ja lühitutvustusega. Kasutatud allikad Wikipedia http://bio.edu.ee/taimed/ http://taimed.loodus.ee/ https://tervis.postimees.ee/4153021/pohjalik-ulevaade-kas-tunned- murgiseid-taimi
stressitekitav on elukeskkond. Selgrootute käitumise geneetiline analüüs. Selgrootutest on kõige põhjalikumalt uuritud käitumist mesilastel ja äädikakärbsel Drosophila melanogaster. Äädikakärbse puhul on uuritud tema reaktsiooni valguse ja raskusjõu muutustele, ööpäeva rütmi, õppimisvõimet ning paaritumisrituaale. Mesilaste kodukorrashoid. Mesilaste vastsed arenevad kärjekannudes ning neid hooldavad töömesilased. Bakteriaalse infektsiooni tagajärjel võivad vastsed surra. Töömesilaste ülesanne on sellised vastsed kõrvaldada, et tagada hügieeniline keskkond. Selles tegevuses on kaks geneetiliselt kontrollitud etappi: (1) haiget vastset sisaldava kärjekannu avamine; (2) vastse eemaldamine kärjekannust. Osa mesilasi on ebahügieenilised ning jätavad surnud vastsed kärge. Selgus, et hügieenilisust kontrollivate geenide
- Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad : · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1. sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuidtemperatuur on lihtsalt aktivaator).
reeglipäratu (kusjuures harvaesineva generatiivse lahknemise kõrval ilmneb sagedam somaatiline lahknemine). Sageli kasutatakse mõistet pärandumine ka tunnuste kohta, kuigi tunnused otseselt ei pärandu, vaid kujunevad genotüübi avaldumise tulemusena fenogeneesis. Soo geneetika: - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : · sugu määratakse ploidsusega. a) mesilased emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga. b) Lesed kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased. 2. Sugu määratakse keskkonnatingimustega. - sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuid temperatuur on lihtsalt aktivaator).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
