Mesilaspere Mesilaspere üks suur emane mesilasema. mitusada isast leske. kümneid tuhandeid töömesilasi. töömesilased on sigimisvõimetud emased. mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pu...
Referaat Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid Maaleht Ilme Nõmmisto 07. juuli 2009 Neid tegureid, mis tugevalt saagikust mõjutavad on üsna mitmeid. Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates
juttu.Marju oli toonud Peetrile Riho kirja,kus Riho kutsus Peetrit enda juurde,et see ta toast välja päästaks.Nüüd keelas Peeter Marjul sellest kellelegi rääkida.Seega sai lõplikult selgeks,et pole olnud mingeid tulnukaid,vaid kõige taga olid Peeter ja Riho.Lõpuks õnnestus neil Peeter saada nii kaugele,et see läks Leeni-tädi juurde ja rääkis kogu loo ära.Leeni-tädi andis talle aususe eest karbitäie maasikaid.Teised istusid Jürna õues ja sõid mett,mille Jürnas oli onu käest mesilaspere valvamise eest saanud.Peeter tuli sinna,et vabandada nende ees.Ta andis neile Leeni-tädi käest saadud maasikad,sest tänu nendele tuli tõde päevavalgele. III OSA ``Telepaatiline lugu`` Meelik kutsus Kärdi kohtama.Ta tahtis tema käest nõu küsida oma raamatu kohta,mida ta kirjutab(raamat on nende endi seiklustest spioonipüüdjatena).Nad kohtuvad surnuaial.Kaur ja Jürnas saavad kokku ja Kaur rõõmustab selle üle väga-ta oli just mõelnud Jürna peale.Ta
(töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg Mesilaspere Emamesilane on pere kõigi liikmete ema. Ema kohuseks on muneda. Emamesilane on kõige pikema elueaga pereliige, kes võib elada 3-5- aastaseks. Töömesilased on pere põhiliikmed, kes teevad kõiki töid: koristavad, söödavad järglasi, ehitavad kärgi, nõelates kaitsevad kodu, töötlevad õietolmu ja mett. Töömesilased võivad korjeajal elada vaid mõne nädala, kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks
................................................................................................ 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus....................................................................................... 4 1.4. Sotsiaalne kompetentsus.............................................................................................. 5 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID.................................................................................. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust......................................................................... 6 2.2. Mesilasperede tihedus.................................................................................................. 6 2.3. Ilmastikuolud ................................................................................................................ 6 2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine...................................................................... 7 2.5. Taimede eelistamine.....
Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mesinduse" kursuse raames valminud töö, mis võtab kokku lühidalt ja konkreetselt mee, kui väärtuslike raviomadustega toiduaine ja toob välja mee tootmise aspektid. 2. Mesila rajamine Et mee tootmisega saaks üldse algust teha on vaja rajada üks korralik mesila. Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. (Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed
MESILASEMA TÄHTSUS MESILASPERES JA kes aitas kirjutada mesilasema andmise meetoditest ja Nico’t isolaa- MESILASEMA BIOLOOGIA tori kasutamisest; Jaanus Tullile, kes pani koos Janek Saarepuuga kokku itaalia mesilase kirjelduse; Priit Pihlikule, kes kirjutas kraini Tavaliselt on mesilasperes tuhandeid töömesilasi, sadu isasmesila- mesilasest; Peter Pihlile, kes selgitas lähemalt mesilasema kunstlikku si ehk leski ja ainult üks mesilasema. Kõik mesilaspere isendid on viljastamist, ning Aivar Raudmetsale, kes kommenteeris mesilaste mesilasema järglased, ja ka uus ema on saanud alguse vana ema poolt tõuomaduste hindamist. munetud munast. Mesilaspere terviku seisukohalt võib öelda, et mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab
on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Korje tüübid: Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg. Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit. Näidud kirjutatakse ülesüldjuhul aprillist kuni septembrini. Taru soovitatakse katta lisakatusega, et vihmaga taru ei märguks. Kontrolltaru kaaluks sobib mehhaaniline või elektrooniline kaal, mille peale asetatakse mesilaspere koos taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni. Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru
teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused. Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega. Kergendavateks iseärasusteks on: mesilaspere kiire areng, mesilasema arenemise lühike aeg, ühelt väärtuslikult mesilasemalt võib saada väga palju tütaremasid ja partenogeenne paljunemine – viljastamata munadest arenenud isasisendid (lesed) kannavad ainult mesilasema pärilikke omadusi. Suurimaks probleemiks on aga see, et mesilasema paarumist ei saa kontrollida. Mingil määral saab seda suunata puhaspaarumisalade ja mesilasema seemendamisega. Tõumesilaks nimetatakse mesilat mis osaleb Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt
neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida- kagusuunda. Taru on mesilaspere kodu ning seetõttu kõige tähtsaim invetar. Alati peaks mesilas varuks olema ka mõni tühi taru, kuhu paigutada sülemeid ning tühja taru on vaja ka kevadel mesilasperede ümbertõstmisel. (Arro 1997). Tarus peab olema ruumi mesilaspere täielikuks väljaarenemiseks ning kogu suvise või vähemalt ühe meetaimeliigi õitsemise ajal kogutud korje mahutamiseks. Tarus olevat pearuumi peab saama reguleerida, sest mesilaste ning haudme pindala väheneb ja suureneb olenevalt aastaajast
NIMI ERIALA Mesilaste rassid Mesilastel on palju rasse, kuid kõige tavalisemad mesilased, keda kasvab keskmine mesinik on loetletud allpool. Keskpärane mesinik saab tavaliselt osta mesilasi internetist ning seejärel toimetatakse need talle. Mesilased on inimestele sarnased teatud mõttes, täpsemalt siis mitmekesiste rasside suhtes, mis moodustavad iga mesilaspere. Igal mesilasperel on oma isikupära. Aafrika mesilased See konkreetne liik mesilasi on pärit 1900. aastast Ida-Aafrikast. Brasiilia mesinikud hakkasid importima Aafrika mesilasi 1950ndal aastal põhja. Praegu leidub neid mesilasi üle maailma koos paljude ristanditega. See konkreetne liik mesilasi on palju kaitsvamad ja nad sülemlevad rohkem kui teised mesilasliigid. Esimene Aafrika mesilaspere avastati Ameerika Ühendriikides aastal 1990. Buckfasti mesilased
kahjurite katmiseks (palsameerimiseks). Taruvaigu valmistamiseks koguvad mesilased taime pungadelt. Korje tüübid Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg. Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit. Näidud kirjutatakse ülesüldjuhul aprillist kuni septembrini. Taru soovitatakse katta lisakatusega, et vihmaga taru ei märguks. Kontrolltaru kaaluks sobib mehhaaniline või elektrooniline kaal, mille peale asetatakse mesilaspere koos taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni. Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara
Kahe nädala jooksul valmib kärjekannudes piimhappelise käärimise tulemusel mesilaste "leib" ehk suir. Selles protsessis on allergeenid elimineeritud. Võrreldes õietolmuga, on suiras rohkem süsivesikuid ja piimhapet, vähem aga valku ja rasvu. Tarus säilib suir kevadeni. Jahedas ja kuivas kohas võib suir säilida aastaid. Suira kogutakse suira eemaldamisel kärjekannudest, milleks kasutatakse erinevaid töövõtteid. Õietolmu kogumine ja säilitamine. Õietolm sisaldab paljusid mesilaspere arenguks vajalikke aineid. Mesinikud koguvad õietolmu vastava koguriga, paigutatakse lennuava ette ja selle kasti langevad mesilaste poolt kogutud õietolmutombukesed. Seejärel õietolm kuivatatakse temperatuuril 37-40 soojakraadi ning säilitatalkse õhukindlalt pimedas. Kogu protsess kestab 2 päeva. Õietolmu säilitamiseks ja kasutamiseks segatakse seda meega vahekorras 1:1. Mõlemal juhul tuleb õietolm eelnevalt peenestada. Mee segu säilib 3-5 aastat, suhkruga 6-12 kuud
• Ainult viljastatud emased (kuningannad) suudavad talve üle elada ja leida pärast talvitumist uue pesa. Iga koloonia saab alguse ühest isendist. Viimane suudab anda mitu tuhat töölist ja sadu isaseid ning noori kuningannasid, kes on võimelised paarituma ja pärast seda uue koloonia rajama. Selline tõhus elutsükkel muudab vapsikute taolised ühiselulised putukad väga võimekateks sissetungijateks. • Põhiline mure Vespa velutina pealetungi osas on aga see, et leides mesilaspere või mesila, kipuvad nad jääma paigale ja spetsialiseeruma leitud mesilastele. Vapsik paneb mesilastaru kohal paika oma jahiterritooriumi ning ründab kõiki rivaale. Kui üks vapsik on mesilase kätte saanud, tuleb teine kohe tema asemele „valvepostile“. Nad jätkavad oma tegevust seni, kuni mesilaspere on hävitatud. • Kuigi aasia vapsikud pole üldiselt inimese vastu agressiivsed, ründavad nad suure grupina koheselt, kui tunnevad, et nende pesa on ohus.
Kahjustavad loomi- põdrakärbsed, veisenahapiim 21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi, Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase viljastamine, töömesilased- vastavalt vanusele on erinevad ülesanded-taru koristamine, ema ja vastsete toitmine, kärgede ehitamine, taru kaitsmine, korjelend 4. toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5
elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna. Toituvad meest ja õietolmust. Erakmesilased sülemeid ei moodusta. Nad nõelavad harva MESILASEMA Ühe mesilaspere moodustavad üks emasmesilane ehk mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud
Nahanäkki võib sageli kohata hoolitsemata ja nõrkades peredes. Nahanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast. Rasvatihane kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub. Seejärel haarab tihane mesilase ja sööb ta tagakeha ära. Kui tihane jätkab mesilaste rahu häirimist ja nende söömist, siis mesilaspere võib kevadeks niivõrd nõrgaks jääda, et hukkub. 4. Nimeta 2 suvel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Aedvaarikas õitseb juuni esimeses pooles. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. Valge mesikas õitseb juulis. Meeproduktiivsus on 200 kg/ha. 5. Mida arvate Eesti mesindusest. Arvan, et Eesti mesindus on heal järjel ning antud ala köidab ka inimesi rohkem ning kutsub sellega tutvuma ja tegelema
Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu. · Too välja liblikaliste, kahetiivaliste, kiletiivaliste ja mardikate oluklised tunnused. Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu. Liblikalistel on väikeste soomustega kaetud suured tiivad. Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu
rohutirts areneb vaegmoondega, liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised. Nimetus tuleneb sellest, et neil on kehapeal väikesed ehmed. *kirjuta mesilaspere liikmed ja nende ülesanded? Töölised ühed korjavad õielt nektarit ja õietolmu, teised teevad tarutöid. Mesilasema ta veedab kogu elu tarus ja lendab sealt välja üksnes paarumiseks või hiljem koos sülemiga, et uut elupaika otsida. Isasmesilane ehk lesk mesilasema viljastavad, pärast seda surevad. Astlata.
Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
Tarusid liigitatakse ka raamimõõtude järgi. Eestis on enamlevinud kahte tüüpi raamidega tarud eesti ja langstrothi raamid. Lamavtarude ja korpustarude võrdlus on näidanud, et korpustarudes ei ole perede söödakulu oluliselt suurem lamavtarudes talvituvate perede söödakulust. Küll aga vastupidiselt lamavtarudega saab juba varakevadel kõrvaldada tarust tarulangetise, mistõttu on korpustarudes perede kevadine algareng tunduvalt kiirem. Korpustaru kuju vastab paremini mesilaspere looduslikule elamule - puuõõnele. Lamavtarus on enamasti vähemalt 20 raami all ja magasinid peal ning mesilased kannavad osa mett haudmevälja kohale, samuti ka külgedele. Bioloogiliselt oleks loomulikum suurem osa kogutud meevarudest paigutada ülespoole, nagu seda teevad vabas looduses puuõõnes elutsevad mesilased. Korpustaru kasutamisel on see tingimus täidetud. Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/korpustarud-ja-lamavtarud.d? id=23968731 http://www.hot
Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet mesilasema, vastseid, leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse "hoidlatesse" kärjekannudesse. Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine. Samuti taruvaik ja õietolm. Huvitavat:
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
Herilase tagakeha -kaitsevärvusega -lepatriinu kattetiivad lauluritsikas -mürkmaod - Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom –kiskja parasiit – peremees Kohanemine Kohastumine – on bioevolusiooni peamine protsess KOHANEMUS KOHASTUMUS -iseloomulik üksikisendile -iseloomulik populatsioonile -mittepäriliku alusega -päriliku alusega(tuleneb geenidest) Võib olla pöörduv -pöördumatu
Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste külas Saarepera talus käib karu mesipuude kallal nagu sööklas. “Paistab, et hakkabki käima siin nagu söögimajas. Mõni aeg tagasi nägin ühel hommikul, kuidas karu on mu mesipuude kallal. Mesilased olid omakorda karu kallal ja eks valu pani karu inisema. Selle hääle järgi ma meevarga leidsingi ning sain ta minema ajada, rääkis Saarepera talu peremees Enno Kingumets Vooremaale. “Lootsin, et ega ta julge enam tulla ja mõni mesilaspere jääb mul ikka alles, aga võta näpust — selle esmaspäeva ja teisipäeva öösel tegi karu puhta töö,” kurtis mees. “Nüüd on ka viimane taru läinud ja pean hakkama poest lurri ostma. Mullu sain sellest tarust 30 kilo mett, tänavune saak on aga null ja pere otsas,” nendib Kingumets. “Läheb juba liiale, niimoodi võib karu tuppagi tulla. Mesitaru jääb majauksest kõigest viieteistkümne sammu kaugusele. Paistab, et see oli palju suurem kui eelmine kord käinud karu
Herilase tagakeha -kaitsevärvusega lauluritsikas -lepatriinu kattetiivad - -mürkmaod Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom kiskja parasiit peremees Kohanemine Kohastumine on bioevolusiooni peamine protsess KOHANEMUS KOHASTUMUS -iseloomulik üksikisendile -iseloomulik populatsioonile -mittepäriliku alusega -päriliku alusega(tuleneb geenidest)
Marju oli toonud Peetrile Riho kirja,kus Riho kutsus Peetrit enda juurde,et see ta toast välja päästaks.Nüüd keelas Peeter Marjul sellest kellelegi rääkida.Seega sai lõplikult selgeks,et pole olnud mingeid tulnukaid,vaid kõige taga olid Peeter ja Riho.Lõpuks õnnestus neil Peeter saada nii kaugele,et see läks Leeni-tädi juurde ja rääkis kogu loo ära.Leeni-tädi andis talle aususe eest karbitäie maasikaid.Teised istusid Jürna õues ja sõid mett,mille Jürnas oli onu käest mesilaspere valvamise eest saanud.Peeter tuli sinna,et vabandada nende ees.Ta andis neile Leeni-tädi käest saadud maasikad,sest tänu nendele tuli tõde päevavalgele. Kirjuta, kuidas lugu lõppes. Mida raamat mulle õppetas: Enne kui sa teed otsuse, kontrolli-kas see on õige? Siis kirjuta sinu arvamus. Mis sulle meeldis või mis sulle ei meeldinud?
ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157. Eesti suurim mardikas on Lucanus cervus põderpõrnikas pikkus 7,5 cm 158. Maailma suurim mardikas on Dynastes hercules hiidpõrnikas pikkus 17,5 cm 159. Ritsikaliste kuulmiselund asub eesjalgades 160. Okastest kuhilpesi ehitavad laanekuklased 161. Millisteks erineva ülesandega isenditeks jaguneb mesilaspere? ema, töölised(emased), lesed (isased) Mesilasema, töölised (emased), lesed (isased) Emased ja lesed mürgiastlata. Pärast paarituslendu ajavad töölised lesed pesast välja. Sprosti Birgit 162. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu 163. Mis juhtub pärast paaritumist mesilaspere isaste mesilastega (leskedega)? töölised ajavad lesed pesast välja 164. Mille poolest erineb mesilaspere ja termiidipere sotsiaalne jaotus? 1) suguisendid kuningas ja kuninganna (kasvab kuni 11 cm)
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putuk...
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1
Nad haigestuvad tumemesilastest kergemini nosematoosi ja euroopa haudmemädanikku. [http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase] Sülemlemiseks kasvatavad kraini mesilased 20-30 sülemikuppu. Pesasid tuleks enneaegselt laiendada ja peresid tuleks pidada suuremahulistes tarudes vältimaks sülemlemistungi tekkimist. Pesa laiendamisel tuleb jõuda pidada sammu pere loomuliku arengutempoga, selleks tuleb normaalselt areneva tugeva mesilaspere laiendamiseks anda 4-6 kärge korraga. Kõige suurem sülemlemistund on kraini mägimesilastel, kelle juures seda omadust on aegade jooksul soodustatud ja süvendatud suurema sülemlemistungiga perede väljavaliku teel paljundusmaterjaliks, et realiseerida rohkem sülemeid. Kärgi ehitavad kraini mesilased palju ja väga hästi. Alustavad varakult ka lesekärgede ehitamisega. Meekaanetis on neil ilus ja valge. Mee paigutavad nad pesakärgede ülaossa ja magasini
hukku. Jahedate ilmade korral algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei suuda pere areneda selleks ajaks küllaldaselt suureks. Talvine söödakulu on neil suur, üle 25 kilogrammi kuna itaalia mesilased on tundlikud temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri kõikumistele- suurema soojakao tõttu tarbitakse rohkem toitu. Meekaanetis on liigil inetu ja tumeda tooniga, võib olla ka segakaanetis. Nõrkade perede korral on oht, et mesilaspere võib tarust minema lennata. 3.5. Haiguskindlus Itaalia mesilased ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood) tungimist trahheedesse. Haigestuvad aga kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse. Kokkuvõte Itaalia mesilased sobivad hästi varase ja pika suvise meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile kindlasti anda lisasööta
a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni. Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tsehhi. 2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud mesi vaid 45,9% EL elanike poolt tarbitavast meekogusest. Puudu jääv mesi imporditakse Argentiinast, Mehhikost ja Hiinast (Eestis 150230 tonni peamiselt odavamast hinnaklassist) 2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet. Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.1830 kg. Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett. Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett MEEST... Mesi on väärtuslik toidu ja raviaine, mis koosneb (7080 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja ja viinamarja suhkrust. Mee põhikomponendiks on nektar. 1kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile
Tartu Ülikool Õietolm Koostaja: Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................
ebatavaliselt või keda juba alles veel ei ole tabanud hullumeelsus. Lasteluule VANNITUBA PINNI JA PANNI MEIE LÄHEME VANNI MIS ME SEAL TEEME Me hoiame nõnda ühte SEEBIVAHTU SÖÖME TA JU PUHTA SEEBINE kui heitunud mesilaspere OLGU SIIS PÄÄLE me hoiame nõnda ühte LAS JÄÄB JÄRELE
äraviimist. Mesilasperede ostmisel tuleb eelnevalt kindlaks teha: perede tervislik seisund, perede tugevus, ema olemasolu, ema väärtus ja söödaarvude hulk(Kulbin jt., 1989). KOKKUVÕTE Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi. Väga oluline on, et oleks olemas korrektne ning nõuetele vastav inventar, sest see väldib erinevate haiguste levikut ja mesilaspere jäämist mesitarru. Kui kõiki nõudeid ja soovitusi järgida, võib mesindusest kujuneda suurepärane ja tulus hobi ning ettevõtmine. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis tuleb ennast registreerida mesinikuks. 6 Viited Kulbin, V ; Raudsepp, N ; Vahenõmm, V. Mesinduse õpik, Tallinn 1989 Nõmmisto, I ; Pihlik, P
kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsema saaki. ,,VÄIKESE LINNA KOHVIKUMUUSIKAT" 93 Mu sõber isevärki mõõdetud sammul teisel pool tänavat käib riivates vastutulijatare pilguga ja mõttega jään-ikka-truuks-oma-kallile. Mu sõber salapärane kergelt jokkis iseteadlik ja kergelt lapsik ta lõikab põiki üle tänava ... Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad".
· Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada. · Ühiselulised putukad putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased · Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa. · See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks,
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
teistest jahusaadustest. Jahuleedikute röövikute olemasolu reedavad toiduainete sees olevad võrgendist torukesed. 48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited. Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate
haavapõletike raviks ning putukatõrjeks. ● Kloostrite kaudu jõudis Euroopasse. ● Juba 15. saj alates tehakse melissivett. ● Melissi tunti ravimtaimena Antiik-Kreekas juba 2000 aastat tagasi. ● Antiikajal seostati taime mesilastega, sellest ka taime ladinakeelne nimi Melissa[1]. Usuti, et kui tühja mesilastarusse panna melissioks, meelitab see sinna mesilaspere. Teise uskumuse kohaselt ei hülga mesilased iial pesa, mille lähedal kasvab meliss. ● Keskajal usuti, et meliss aitab juuste väljalangemise vastu ning, et melissilehtedega täidetud amulett toob õnne ja armastust. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. ● 1000 seemne mass 0,6 g, idanevus säilib 2...3 aastat. ● Pikeerimine mõjub hästi.
teistest jahusaadustest. Jahuleedikute röövikute olemasolu reedavad toiduainete sees olevad võrgendist torukesed. 48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited. Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
sfinksi mõistatus Milline olevus seisab hommikul neljal jalal, päeval kahel jalal ja õhtul kolmel jalal? (inimene), mille Teeba linna lähedal elunev naisepea ja lõvikehaga koletis sfinks esitas igale möödujale ja tappis kõik, kes mõistatust ei suutnud üles arvata; müüdikangelane Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale masendunud sfinks kaljult kuristikku viskus. Piibli Vanas Testamendis (Kohtum. 14) leiab Iisraeli vägimees Simson lõvi korjusest mesilaspere ja esitab Timna linna vilistidele mõistatuse Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus; linlased uurivad mõistatuse tähenduse välja ja esitavad selle mõistukõnelises vastuküsimuses Mis on meest magusam ja kes on lõukoerast tugevam? Teisal Vanas Testamendis (1 Kun. 10) tahab Seeba kuninganna testida kuningas Saalomoni legendaarset tarkust ja tuleb "teda mõistuküsimustega kimbutama". Skandinaavia Hervarari saagas lahendab kuningas Heidrek jumal
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
