Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal (0)

1 Hindamata
Punktid
Hooldamine kevadel.
Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris .
Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis.
Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi.
Kiirläbivaatus
Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal).
  • Vaadatakse:
    söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg
  • mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet
  • pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust
  • perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5).
Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu.
Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem.
Soojuse – viljapäevad: tuuakse rohkem nektarit, õietolmu vähe. Haue jäetakse hooletusse, nõelatakse vähe.
Maa – juurepäevad: toetatakse mesilaste ehitustungi, meesaak alla keskmise, rahutud.
  • läbivaatus valguse-õiepäevadel
  • meekorje alguses vaadata soojuse-viljapäevadel
  • korjepausis uuesti valguse-õiepäevadel
  • uue korje algul jälle soojuse viljapäevadel.
    Mesilasemade saamiseks vageldada valguse-õiepäevadel, mee võtmine peaks toimuma soojuse – valguse päevadel .
    Söödavaru täiendamine
  • Mee kärgede juurde andmisega
  • Suhkrulahusega
  • Valgurikka sööda lisamisega: suira kärg/õietolmuga segatud mesi või ise tehtud valgusööt.
    Nõrkade mesilasperede abistamine kevadel
    Nõrgal perel kaetud 4…5 kärjetänavat.
    1. Kahe nõrga pere liitmine – noorem ema jäetakse alles.
    2. Raputatakse tugevast perest töömesilasi juurde.
    3. Lisatakse kaanetatud hauet tugevast perest.
    Tarude puhastamine ja desinfitseerimine , perede ümber tõstmine
    Perede ümbertõstmine toimub apr. III, mai I dek. Temperatuur +18…20°C. . Pere tõstetakse sama värvi puhtasse desinfitseeritud tarusse keskpäeval. Kärjed tõstetakse puhtasse tarru koos mesilastega samas järjekorras, kui nad paiknesid vanas tarus.
    Vana taru tehakse kuuma pesusooda lahusega (0,5%) märjaks, seejärel kaabitakse konkspeitliga puhtaks. Siis pestakse taru üle puhta veega. Kuivanud taru seinad lastakse üle leeklambi või gaasipõleti leegiga . Desinfitseerida võib ka kuuma auruga.
    Mesilasperede pesaruumi laiendamine
    Eesti 22-raamilises lamavtarus alustatakse sellega mai keskel. Laiendamiseks on õige aeg, kui haue on eelviimases kärjes. Kui hauet on rohkem kui 6 raamil, võib 1 kärje asetada pesa keskele. Esialgu laiendatakse ülesehitatud kärgedega, mis asetatakse haudme ja söödakärgede vahele.
    Kunstkärgedega laiendamisel antakse need viimase haudmekärje ja kattekärje vahele. Kahte kunstkärge ei asetata kunagi kõrvuti.
    Teine laiendamine toimub 7…9 päeva pärast. Antakse kunstkärgi (2…3) ja ülesehitatud kärgi (2…3). Kolmas laiendamine juuni esimestel päevadel. Võib anda eranditult kunstkärjed, aga parem kui osa oleks ülesehitatud kärjed.
    Korpustarus laiendatakse kõigepealt pesaruum alumises korpuses. Soojade ilmade püsimisel asetatakse peale teine korpus(täidetud peamiselt kunstkärgedega). Peakorje ajaks vahetatakse alumine korpus kõige ülemisega.
    Kui mesilaspered talvitusid kahes korpuses, vahetatakse kevadel peale soojade ilmade saabumist korpused (ülemine alla ja alumine ülesse). 2…3 nädala pärast antakse pesa laiendamiseks 3. korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2)
    Perede paljundamine
    Loomulik sülemlemine
    Toimub mai lõpus või juuni alguses. Sülemlemise tunnused: Intensiivne lesekannude ehitamine ja lesehaudme areng; tööseisak; rohkete emakuppude ehitamine; lõpeb ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida.
    Puudused: ei saa rajada plaanilist mesilasperede paljundamist; toodang langeb; suur aja kulu sülemi püüdmisel ja kätte saamisel; kahju lahkunud perede arvel; segab tõuaretustööd ja raskendab mesilasema vanuse kindlaks tegemist.
    Sülemlemistungi tekkimise põhjused:
    • hooldajaid on rohkem, kui neid keda toita.
    • mesilasemal ei ole ruumi munemiseks
    • ehitajatel puudub ehitamisvõimalus
    • puudub korje
    • liigne õietolmukorje
    • vana ema
    Sülemi väljalend: Esisülem (vana emaga) väljub ilusa ilmaga kella 10…15 vahel. Sülem väljub 1…3 päeva peale esimese emakupu kaanetamist tarus. Mesilased sagivad taru ees õhus edasi – tagasi ja neid väljub tarust massiliselt. Taru lendab tühjaks 4 minutiga. Mesilasema väljub viimaste hulgas. Kui sülemile esialgne paik ei ole sobiv, lendab sülem 20…30 minuti pärast edasi. 8päeva peale kupu kaanetamist koorub tarus noor ema kelle ülesanne on teistes emakuppudes olevad emad hävitada. Kui töömesilased seda teha ei lase, siis sülemleb pere teist korda paarumata emaga
    Sülemi äralennu takistamine: Tarude läheduses olgu valmis viht veekausiga või pihustiga voolik . Tuleks ette valmistada kärjeribadega tühi taru teistest veidi eemal varjulises kohas – hõõruda üle kuuseokstega.
    Sülemi maha võtmine:
    1.Kärgedega ilma põhjata kast asetatakse sülemi kohale ja sülem liigub ise kasti.
    2.Mesilased raputatakse oksa küljest sülemikasti.
    Maha võtmise järel viiakse sülem õhtuni jahedasse ja pimedasse
    Tarru ajamine: Tarru pannakse meekärg; suira kärg; lahtise haudme kärg; 6 kunstkärge(või 3 ülesehitatud kärge ja 3 kunstkärge)
    Tarru panemine :
    1. tõstetakse kulbiga sülemikust taruraamidele.
    2. raputatakse tarru sülemikust kallates
    3. aetakse tarru – taru ette pannakse kahele jalale toetuv jooksulaud, millele asetatakse sülemik, jooksulaua teine ots toetatakse lennuavale. Seejärel võetakse mõni kulbitäis mesilasi ja pannakse lennulauale.
    4. mesilased tõstetakse tarru kärjekandekastist koos raamidega .
    Põhipere, kust sülem väljus tuleb koheselt läbi vaadata ja eemaldada kõik emakupud peale ühe korraliku. Kui pere ei ole suur, võib sülemipere panna samasse tarusse põhiperega ja peakorjeajal ühendada eemaldades vanema ema.
    Kunstperede moodustamine
    1. Individuaalne võrsikpere - Põhiperest võetakse 3…5 raami kaanetatud hauet, 2 meekärge koos noorte mesilastega ja paigutatakse uude tarusse.
    2. Koondvõrsikpere – Erineb eelmisest vaid selle poolest, et hauet ja noori mesilasi võetakse mitmest perest.
    3. Lendperede moodustamine ehk kunstlik sülem - Tehakse sülemlemismeeleolus peredele 1 nädal enne sülemlemist. Taru ette asetatakse uus taru, kuhu tõstetakse 3…4 raami hauet koos nendel olevate noorte mesilastega.
    4. Perede poolitamine – Juuli teisel poolel. Vana taru kõrvale tõstetakse sama värvi taru ja kummassegi tarru tõstetakse võrdses osas hauet, mee- ja suirakärgi koos mesilastega nii et haudmekärjed asetatakse suira ja meekärgede vahele.
    Mee vurritamine
    Peameekorje algab juuni IIIdek, kestab augusti alguseni . Vahetult enne peakorje algust pannakse eesti lamavtarule ja kahekorpuselisele tarule peale 10…12 raamiline magasin. Mitmekorpuselistele tarudele antakse lisakorpus.
    Kärgede meega täitumist kontrollitakse 1…2 korda nädalas õhtupoolikul. Kergitatakse vaid magasini või korpuse äärmisi kärgesi. Peakorje esimesest poolest tuleb varuda 3…4 talvesöödakärge pere kohta. Järgmiseks kevadeks on vaja varuda ka iga pere kohta 2…3 suirakärge.
    Mee võtmine vurritamiseks
    Vurritamiseks võib kärgi perest võtta mitmel korral. Valminuks loetakse mesi siis kui 2/3 kärjest on kaanetatud. Enne kärgede välja võtmist antakse suitsu igasse kärjetänavasse. Mesi vurritatakse esimesel võimalusel. Sobivaim koht vurritamiseks on soe ruum, kuhu mesilased sisse ei pääse. Meekärgedelt eemaldatakse kaanetis kärjenoa või – kahvli abil.
    Algul vurritatakse esimene külg aeglaste tiirudega pooltühjaks. Seejärel pööratakse kärjed ümber ja vurritatakse kärje teine külg algul aeglaselt, siis kiiremini täiesti tühjaks. Nüüd pööratakse kärjed veelkord ümber ja ka esimene külg vurritatakse kiiremate pööretega tühjaks. Pärast vurritamist võib kärgedesse jääda ligi 10 % mett .
    Ettevalmistused talvitumiseks
    Sügisene pesade koondamine ja nende korjejärgne läbivaatus: Peakorje lõpul, kui magasinid on eemaldatud, vaadatakse kõik pered läbi ja koondatakse. Vaadatakse perede tugevust, haudme hulka, söödavaru ja kärgede kõlblikkust edasiseks kasutamiseks. Kui kõrvaldatavates kärgedes on hauet, tõstetakse need haudme koorumiseni pesa äärde ja kõrvaldatakse sealt hiljem.
    Mida rohkem noori mesilasi läheb talvituma, seda vähem kulutatakse talvesööta ja seda vähem esineb peredes langetist. Oluline on et noored koorunud mesilased jõuaksid ära teha sügisese puhastuslennu, mis toimub oktoobri keskel. Umbes 25 päeva enne seda s.o. hiljemalt 20. septembril tuleb lõpetada täiendussöötmine.
    Perede korrastamine talveks: Pesa lõplikul koondamisel eemaldatakse tarust vähese meega ja haudme alt vabanenud kärjed, mille asemele pannakse suvel varutud söödakärjed.
    Täiendussöötmine, kui suvel ei varutud talvesöödaks meekärgesid: Alustatakse augusti lõpust ja lõpetatakse hiljemalt 20. septembriks. Algul antakse 2l, siis iga 2…3 päeva järel 4 l korraga vee ja suhkru lahust vahekorras 3osa suhkrut ja 2 osa vett. Suhkrulahust ei tohi keeta, see antakse soojalt (40° C) õhtuti . Kokku söödetakse 1 perele keskmiselt 15…20kg suhkrut lahusena.
    Pesade katmine: Pesad kaetakse talveks oktoobris pärast viimast puhastuslendu, tuulevaikse kuiva ilmaga (õhutemperatuur +4…+6°C). Kaetakse õhku läbi laskva kattegamatt , kott või padi. Lennuava tuleb kitsendada ja kaitsta hiirte ja tuulte eest. Lennulauad asetatakse lennuava kohale või eemaldatakse.
    Mitmekorpuselises tarus asetseb pere pealse haudmetegevuse lõppu ühes või kahes korpuses. Ülejäänud korpused eemaldatakse pesakorpuse pealt ja asendatakse meekorpusega, milles kõik mee ja suira kärjed on kaanetatud. Talvitumiseks jäetakse pessa 25…35 kg sööta. Kui mitmekorpuselises tarus talvitub pere kahes korpuses jäetakse lahti nii alumine (2…5cm ulatuses) kui täielikult ülemine lennuava. Kaitseks talvise tuule ja niiskuse eest asetatakse talveks tarude ümber katusepapist ümbrised.
    Talvitumisel peavad pered asuma õhurikkas ja tuulevaikses kohas. Lendla peab olema suunatud lõunasse, et puhastuslend algaks varem. Oluline on et pered asuks rahulikus kohas, et neid vähem häiritaks.
    Talvised tööd mesilas
    Tuulekaitse: kuhjata tarude ümber lund, või asetada puuoksi.
    Peresid kontrollitakse algul 1x kuus, veebruaris 2x kuus, märtsis iga nädal. Pesa põhjal olev temperatuur ei tohi ületada +4° C. Kui temperatuur on alla 0°C, siis vähendatakse ventilatsiooni.
    Perede kuulamine : Tugev sumin viitab sellele, et pesas on hauet. Kuuldes nõrka kahinat võib oletada nälga ja enamiku mesilaste hukkumist. Üksikute mesilaste pirisemine viitab sellele, et kobara ümbruse temperatuur on vajalikust kõrgem.
    Langetise uurimine : Normaalne langetis – kuiv, seda on vähe. Niiske langetis – hallitus , reguleerida ventilatsiooni. Meekristallid langetises – sööt kristalliseerunud, tuleb anda hädasööta(suhkrulahus 1,5:1). Langetises pooleks näritud mesilased, toppepraht ja kärjetükid viitavad hiirtele tarus.
  • Vasakule Paremale
    Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal #1 Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal #2 Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal #3 Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal #4 Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor betibeti Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    MESILASEMADE KASVATAMINE
    54
    pdf

    MESILASEMADE KASVATAMINE

    Näiteks: kui vahetada mesilasperes ema 2012. • antav ema on haige või madala feromoonitoodanguga aasta juulis, siis peaks ema uuesti vahetama 2014. aasta suvel. Niimoodi • peres on kaanetamata hauet saab ema muneda kaks tervet hooaega. Soovitatav oleks emavahetus viia • mesilastõug on selline, kes ei lepi kergesti uue emaga (näit. segaverelised) mesilas läbi niimoodi, et ühel aastal vahetatakse emad pooltes peredes ja • antav ema on teisest rassist teisel aastal ülejäänutes. Nendes peredes, kus mesilasema ei mune mesi- • peres on palju vanu mesilasi niku arvates piisavalt hästi, tuleb ema vahetada välja eelisjärjekorras.

    Loodus
    Mee Tootmine - referaat-EMÜ
    5
    docx

    Mee Tootmine - referaat (EMÜ)

    Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem.

    Loodus
    Referaat - mesilane
    8
    doc

    Referaat - mesilane

    Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet ­ koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti ­ mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja

    Bioloogia
    Mesinduse testid
    6
    docx

    Mesinduse testid

    8 on tergiit True False 5. Joonisel näidatud nr.21 on süda True False 6. Joonisel näidatud nr.25 on aju True False 7. Joonisel näidatud nr.24 on aort True False 8. Joonisel näidatud nr.11 on astel True False 9. Joonisel näidatud nr.1 on liitsilm True False 10. Joonisel näidatud nr.4 on tundel True False MESINDUSE TEST 4 1. Too välja 3 olulist asja, mida oleks mesinikul vaja teada kevadperioodil mesilas töötades. Kevadised tööd mesilas algavad ettevalmistumisega mesilasperede puhastuslennuks, mis on vajalik mesilastele talve jooksul kogunenud seedejätetest vabanemiseks. Esmajärjekorras tuleb läbi vaadata need pered kus mesilased käisid puhastuslennul. Kiirläbivaatlusel tuleb kindlaks teha söödavarude olemasolu, sööda kvaliteet, pea niiskus, pesa puhtus ning ema olemasolu tuleb kontrollida ainult nendest peredest kus tekkis kahtlus, et ema on hukkunud

    Kategoriseerimata
    Referaat Mesila rajamine
    7
    doc

    Referaat Mesila rajamine

    ............................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine................................................................................................... 5 Kokkuvõtte............................................................................................................................. 6 Viited...................................................................................................................................... 7

    Bioloogia
    Mesila rajamine
    6
    doc

    Mesila rajamine

    ........................................................................................ 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine............................................................................................... 5 Kokkuvõtte............................................................................................................................. 5 Viited...................................................................................................................................... 6

    Mesindus
    Probleemid mesinduses
    8
    docx

    Probleemid mesinduses

    Vahel on hallitusseente tekitatud lubihaue väliselt sarnane pahaloomulise kivihaudmega, mis on kindlasti kriitilisem lubihaudmest. 3. Probleemid rändel metsadesse Korpustarudes tuleks luua sobivad tingimused õhu läbivooluks tarust, kuna vastasel juhuks ei saaks minna nendega rändele. Tavaliselt kasutakse selleks võrkpõhja ja tuulutusavasid taru lael, muidu häviks pere rändel ülekuumenemisse. Rändel toovad sure mure kaasa sipelgad. Kui asetatakse mesilaspered liiga lähedale metsakuklaste pesale, võib peatselt sipelgate ajendil puhkeda sissetung. Väiksemat sorti rünnak toimub pea igal pool, sest rabade läheduses on kuklaseid alati, kuid rabadest saadakse just parim kanarbikumesi. Kuklaste sissetungi tagajärjel võivad mesilastest järele jääda ainult riismed. Sel juhul on soovitav lennuava kitsendada nii, et mesilased suudaksid seda kaitsta ning võimalusel tuleks järgmisel korral pered kuklastest 50-100 meetrit eemale viia. Lisaks tuleks

    Ainetöö
    Loomade sotsiaaldes suhtes
    5
    odt

    Loomade sotsiaaldes suhtes

    seltskonnaellu kuulub ringijooksmine ja teiste näkitsemine.(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb

    Rannikumere keskonnakaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun