EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas....................................................................................................
oravapesadesse. Ta on hämariku- ja ööloom, kuid suvel aktiivne ka päeval. On kohastunud puudel ronimiseks, kuid suure osa ajast veedab siiski maapinnal. Toitumine Metsnugis on lihatoiduline, kuid mida enam Põhjapoole, seda enam sööb marju. Sööb niiduuruhiiri, suvises toidus on olulised linnud (kuni 30 % ) ja kahepaiksed (10- 20 %), samuti putukad. Talvine toit koosneb suuremast osast raibetest. Augustis- septembris on tähtsal kohal (sageli üle 30 %) kimalasepsadest saadud mesi, samuti mardikad, seened ja marjad, sipelgad ja vihmaussid. (Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub juunis- juulis- augustis. Poegimine aprillis- mais. Suguküpsus saabub emastel 15- kuuselt, isastel 27 kuuselt. Tiinus kestab 28- 30 päeva. Pesakonnas on 1-8 poega (tavaliselt 3-5) ning aastas on 1 pesakond. Pojad sünnivad pimedatena, pesast väljuvad u. 8 nädalaselt, täielikult iseseisvuvad 6- kuuselt
Siil 2009 Sisukord Miks valisin.....................................................................3 Siilist...............................................................................4 Kaitse..........................................................................4-5 Suhtlemine ja harjumused..........................................5-6 Paljunemine................................................................6-7 Siil kui söök.....................................................................7 Pildid..............................................................................8 Mida sain teada?............................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................10 Miks valisin? Mina valisin enda teemaks siili, sest siil on väga põnev ja huvitav loo
Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, piimatooteid ja/või loomse töö tulemusel saadud aineid nagu näiteks mesi. Veganism aga keelab kõikide loomsete ainete tarbimise. Mõne rangema määratluse järgi ei tohi loomseid tooteid kasutada ka riietuses jm tarbeesemete seas, olenemata sellest kas eseme tootmine on toonud kaasa ka looma surma või ei (piima-, munatooted, mesi, vill, siid). Üldine termin nii taimetoidule, veganismile kui ka teistele sarnastele toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid". ERINEVAD TOIDUAINED Rasvad on dieedi ajal tavaliselt need, mida püütakse vältida
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL.....................................................................................................................
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel.
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi
Kõik kommentaarid