Kraini mesilane (1)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Mesindus

1 HALB

Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Kraini mesilane
Referaat õppeaines mesindus
Tartu 2012

Sisukord

Kraini mesilaste jagunemine 3
Levikupiirkonnad 3
Kraini mesilased Eestis 3
Kraini mesilaste iseloomustus 3
Kasutatud kirjandus 6

Kraini mesilaste jagunemine

Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks:

Kraini mägimesilane,

Alam-Austria mesilane,

Banati mesilane,

Ukraina stepimesilane,

Tagakarpaati mesilane.

Levikupiirkonnad

Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida- Alpid , Tsehhi massiiv , Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis.
Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias.
Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel.
Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venemaa Euroopa-osa stepialadel kuni metsavööndini ja lõuna pool kuni Musta Aasovi mereni.
Tagakarüaati mesilane asub väikesel maa-alal Tagakarpaatias. [ http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased ]

Kraini mesilased Eestis

Kõige enam on Eestis levinud kraini mesilane ja selle baasil moodustunud ristandid. Kraini mesilasi hakati sisse tooma Austriast juba nõukogude ajal. Kõige esimesena toodi mesilasi Tallinna külje all asuvasse Harku järve tõumesilasse. Neid mesilasi tuuakse siiani Eestisse tõuparandamise eesmärgil, nüüd juba emadekasvatajate endi initsiatiivil. [ http://www.estbee.eu/mesilastoud ]

Kraini mesilaste iseloomustus

Kraini mesilased kuuluvad hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks kitsast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu võib jääda kollakashall üldmulje. Tumemesilastest on nad saledama tagakehaga.
Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4…6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45…50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas.
Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga. Emade värvus kõigub helepruunist kuni tumepruunini. [ http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus ]
Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus . Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Üksteise suhtes on nad sõbralikud kui pered ühendatakse. Uute saagiallikate otsimisel on nad väga ettevõtlikud. Kui teised mesilastõud püsivad halva ilmaga tarus, siis kraini mesilased lendavad ikkagi korjele.
Neile on iseloomulik enne taru lennuavast sisenemist hõljuvad nad taru ees, neil on varajane puhastuslend ja haudme kiire areng. Kui korjeid on vähe, siis piiratakse mesilasemade munemist. Oma pesa suhtes on nad väga hoolivad, kaitsevad varaste eest, hoiavad puhtust ja korda.
Kraini mesilased on vastupidavad lehemee olemasolule talvesöödas. Kuna nad reageerivad talvistele välistemperatuuri kõikumistele, siis on nende talvine söödakulu suur. Talvine põhjalangetis on vähe kuni keskmine (vähene põhjalangetis on 1 teeklaasi täis, suur 0,5 liitrit). Üldjuhul sobivad kraini mesilased varase kevadise ja suvise korjega kohtadesse , kuna augustis väheneb nende töömeeleolu ja hakkavad juba valmistuma talvitumiseks. [ http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase ]
Haudme arenemine algab kraini mesilastel väga varakult, tavaliselt talve lõpul. Kui teised mesilased teevad alles kevadist puhastuslendlust, on neil juba haudmest koorunud noored mesilased ning pered tugevamad. Seetõttu on nende kevadtalvine söödakulu suurem ja kui talvevaru on väike, siis võivad nad nälga jääda. Kui kevadel ja suvel on normaalne meekorje ja emal on munemiseks ruumi, siis kestab hoogne haudme areng kuni sügiseni. Meie tingimustes võimaldab peresid paljundada ja saada kõrget meetoodangut seoses sellega, et pered arenevad varakult tugevaks tänu varajase ja hoogsa haudme arengule. [ http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusporgramm-touaretus ]
Kõige halvemaks iseloomu omaduseks on nende suur sülemlemistung, mida saab õigete võtete kasutamisel alla suruda ja sellega viia nad töömeeleolusse. Nad haigestuvad tumemesilastest kergemini nosematoosi ja euroopa haudmemädanikku. [ http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase ]
Sülemlemiseks kasvatavad kraini mesilased 20-30 sülemikuppu. Pesasid tuleks enneaegselt laiendada ja peresid tuleks pidada suuremahulistes tarudes vältimaks sülemlemistungi tekkimist. Pesa laiendamisel tuleb jõuda pidada sammu pere loomuliku arengutempoga, selleks tuleb normaalselt areneva tugeva mesilaspere laiendamiseks anda 4-6 kärge korraga. Kõige suurem sülemlemistund on kraini mägimesilastel, kelle juures seda omadust on aegade jooksul soodustatud ja süvendatud suurema sülemlemistungiga perede väljavaliku teel paljundusmaterjaliks, et realiseerida rohkem sülemeid.
Kärgi ehitavad kraini mesilased palju ja väga hästi. Alustavad varakult ka lesekärgede ehitamisega. Meekaanetis on neil ilus ja valge. Mee paigutavad nad pesakärgede ülaossa ja magasini. Mee paigutamiseks küllaldase ruumi olemasolu korral ei piira meesaagi ajal ema munemist. Taruvaiku koguvad nad vähe. [ http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusporgramm-touaretus ]

Kasutatud kirjandus

http://www.estbee.eu/mesilastoud

http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase

http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus

http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keegiasi Õppematerjali autor

Referaat õppeaines mesindus

mesindus referaat kraini mesilane

Sarnased õppematerjalid

docx

Itaalia mesilane

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia

Mesindus

pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

................................................................................................ 27 II OSA Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. 1. Mesilasrassid ja -tõud..........................................................................................................28 Kraini mesilane.................................................................................................................... 29 Autor Aimar Lauge Itaalia mesilane.................................................................................................................... 32 Toimetaja Katrin Linask Buckfasti mesilane.............................................

Loodus