Mesilas võiks aia iluks olla ka paar elupuud, kuhu sülemimesilastel meeldib kobarduda. Kõrged puud mesilasse ja selle lähedusse ei sobi, sest sülemite püüdmine kõrge puu otsast on väga tülikas tegevus. Mesilasse sovibavad madalad põõsad, viljapuud ning marjapõõsad, sest need varjavad suvel tarusid ereda päikese eest. Lennuavade suund ei ole kohustuslikult määratud, kuid eelistatakse ida-kagusuunda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude hulk ja asetus Tarude hulk Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid. Kuid tagavaratarud on ka mugavad raamide ja kärgede ladustamiseks. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude paigutamine
Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse otseselt mesinikega seotuid tegureid, teises peatükis meesaagikuse tegureid ja kolmandas mesilaste elu mõjutavaid tegureid. Kõige mahukam neist on viimane peatükk. See koosneb peatükkidest, mis räägivad mesilaste haigustest ja kahjuritest. 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID 3 Mesinikuga seotud tegurid on seotud mesiniku enda poolt teostavate tegemistega. Näiteks mesitarude külastamine, ehitamine, parandamine, erialaste teadmiste täiendamine, meesaagi turustamine, reklaamimine ja nii edasi. 1.1. Füüsiline kompetentsus Ehk mesiniku tervisega seotud pädevus. Mesindamise juurde kuulub väga raske füüsiline töö, näiteks pikad tööpäevad ja rasked koormused, mis vajavad tõstmist või paigutamist. Oht on ka allergia tekkimisel, millega ametit pole võimalik pidada. (Sildnik, 2006). Mesinikuna ei
Kuidas oleks pidanud firma tegutsema? • Taimekaitsevahendeid ja põllumajandussaadusi oleks pidanud hoidma eraldi ruumides. • Säilivusaja ületanud toodetel oleks pidanud olema märge, et ostjad saaksid seda teistest toodetest eristada. • Järelvalveametnikku ei oleks tohtinud takistada ruumidesse sisenemisel. Juhtum- Martna mesilaste hukkumine • Martna mesilaste massilise hukkumise põhjustas keelatud putukatõrjevahendi kasutamine Fazendale kuuluval põllul. Martna mesiniku Arvo Kirsi mesilast paari kilomeetri kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil. Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse. Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim
Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, lepingu alusel. Siia hulka kuuluvad emapered, lesepered ja kontrollpered (tütarpered). Aretustoetust taotlev mesila peab olema registreeritud PRIA registris ning olema registreeritud kohalikus maakondlikus veterinaarkeskuses. 2. 5 3. 4. 6 5. 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 1. Raamatud Riis, M.; 2013, Mesiniku aabits, Print Best, 7 lk 2. Internetis olevad elektroonilised allikad (Higguchi, A.; Bowman E. jt, 1984. DNA sequences from the quagga, an extinct member of the horse family.) http://estbee.eu/touaretus/buckfast-aretusprogramm/ 8. Lisad Foto 1. 9
See liik mesilasi on mesinike hulgas populaarne. Buckfasti rass on hea toodanguga ja emamesilased munevad palju mune, seega tõuseb Buckfasti mesilaste arv. Buckfasti mesilastel on madal sülemlemistung ja nad on rahulikumad võrreldes teiste mesilasrassidega. Kraini mesilased Kraini mesilaste rass on pärit Sloveeniast, Jugoslaavia osadest, Lõuna-Austriast ja lisaks ka Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia osadest. See liik mesilasi on mesinike lemmik, kuna nende käitumine on mesiniku suunas rahulik. Nad on vähe-agressiivsed ja vastupidavamad haudmehaiguste suhtes kui teised mesilasliigid. Kaukaasia mägimesilased Kaukaasia mägimesilased on pärit Kaukaasia mägedest. See liik on meekärjes vagur ja rahulik. Nad kasvatavad tavaliselt tugevaid mesilasperesid, kuid paljud mesilaspered ei saavuta täielikku tugevust kuni kesksuveni ja võivad põhjustada mõningaid mitterahuldavaid tingimusi mesinikule, sest kevadeti on maa-aladel palju voolavat nektarit.
Sellepärast hakkas kogu külarahvas arvama,et tulnukad viisid lehma ära.Liikuma hakkasid jutud,et äkki on lehm nüüd kiiritust saanud ja inimesed ei tahtnud enam Leeni-tädi käest piima osta.Peeter ja Riho otsustasid järgmine päev lehma uurima minna,et kas tulnukad on ka mingi jälje maha jätnud.Nad ei teadnud,et just neid peetaksegi tulnukateks.Teised sõid jälle metsas maasikaid.Jürnas jälitas mesilasperet.Ta jooksis neile järele otse läbi aedade ja üle peenarde.Kuna tal oli mesiniku võrk peas ei tundnud keegi teda ära.Jälle arvati,et üks tulnukas ringi tuiskas.Mesilased lendasid metsa poole,neile järgnedes nägi Jürnas Peetrit ja Riho,kes seal lehma uurisid.Ta lootis,et poisid tulevad talle appi,aga need panid hoopis jooksu.Appi tulid hoopiski Kaur,Meelik ja Kärt,kes seal ligidal maasikaid sõid.Ja kui nad olid ära näinud,millise puu otsa mesilased pere heitma hakkavad,jalutasid nad koju tagasi ja hakkasid arutama kogu seda segast lugu tulnukate ja lehmaga
tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi. Soomused kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi. Kujult on nektarinäärmed väga
vastupidi. Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste "laste" toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta. 5 Kasutatud kirjandus Kulbin, V. Vahenõmm, V. Raudsepp, N. 1989. Mesinduse õpik Talts, H. 1977. Tegelik mesindus Rohtla, Antu 2007. Mesilaspere aastaring algab augustis Riis, Jaak 2007. Mesinduse oskussõnastik Rohtla, Antu 2007. Kevad mesilas Vabar, Mart. Mesiniku maguse elu ehk harrastusmesila rajamine ja rentaable majandamine Alles, P. 1968. Mesinduse käsiraamat 6
Sellepärast hakkas kogu külarahvas arvama,et tulnukad viisid lehma ära.Liikuma hakkasid jutud,et äkki on lehm nüüd kiiritust saanud ja inimesed ei tahtnud enam Leeni-tädi käest piima osta.Peeter ja Riho otsustasid järgmine päev lehma uurima minna,et kas tulnukad on ka mingi jälje maha jätnud.Nad ei teadnud,et just neid peetaksegi tulnukateks.Teised sõid jälle metsas maasikaid.Jürnas jälitas mesilasperet.Ta jooksis neile järele otse läbi aedade ja üle peenarde.Kuna tal oli mesiniku võrk peas ei tundnud keegi teda ära.Jälle arvati,et üks tulnukas ringi tuiskas.Mesilased lendasid metsa poole,neile järgnedes nägi Jürnas Peetrit ja Riho,kes seal lehma uurisid.Ta lootis,et poisid tulevad talle appi,aga need panid hoopis jooksu.Appi tulid hoopiski Kaur,Meelik ja Kärt,kes seal ligidal maasikaid sõid.Ja kui nad olid ära näinud,millise puu otsa mesilased pere heitma hakkavad,jalutasid nad koju tagasi ja hakkasid arutama kogu seda segast lugu tulnukate ja lehmaga
loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju kätte perioodiliselt ilmuva “Mesiniku” teabelehe, samuti muid EML-i koosta- tud ja levitatavaid teabematerjale. Tallinn 2012 Eesti Mesinike Liit SISUKORD I OSA
kulutatavad summad viimase kümne aastaga on kahekordistunud. Mesindus Perioodil juuli 2002 kuni juuni 2003 oli Statistikaameti andmetel meetoodang Eestis 771 tonni ning eksport 2 tonni ja import 71 tonni. 2011.a toodeti 700tonni mett. 2012.a uuringute kohaselt oli mesilasperesid 3819 kodumajapidamises. Mee müük toimub Eestis endiselt peamiselt otseturustamise kaudu, st mett ostetakse otse tootjalt, mis asetab turundustegevuse põhiraskuse mesiniku õlule. Suuremal osal Eesti mesinikest puudub vajdus ekspordiks, sest mett ei toodeta piisavalt isegi kodutturu nõudluse rahuldamiseks, lisaks on maailmaturul mee hind odav.Eesti mesinikelon majanduslikult mõtekas müüa oma toodangut koduriigis, kus tarbija väärtustab kõrgelt omamaise mee kvaliteeti ja on nõus selle eest kõrgemat hinda maksma. Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on muutunud Eestis iga aastaga järjest populaarsemaks nii tootjate kui ka
8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt. Või saadakse kasu kellegi tegevusest (positiivsed kõrvalmõjud), mis samuti jäävad kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. Meetmed: • Maksud ja trahvid (nt saastemaks) • Subsiidiumid • Keelud ja kitsendused • Omandiõiguse kehtestamine Nt suitsetamiskeeld on moodus ühe grupi poolt (suitsetajad) teisele (mittesuitsetajad) avaldatavate välismõjute piiramiseks. 9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega? Täiuslik konkurent eeldab, et turuosalised on majandusinimesed, mis tähendab, et nad käituvad
tarbeks kui ka turustamise eesmärgil. Kõigi mesilate registreerimise kohustus on tingitud Eesti Mesinike Liidu vajadusest luua täielik mesilate andmekogu, mille eesmärk on kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) vajadusest tõhustada järelevalvet mesilastaudide tõrje ning toodangu osas. Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris - võimaldab maakondlikel järelevalveametnikel ja põllupidajatel kontakteeruda, kui tahavad kasutada oma põldudel taimekaitsevahendeid (kohustus teavitada mesinikke 2 km raadiuses). - on vajalik järelevalvetegevuse koordineerimisel mesilastaudide (ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas, nosematoos jm) levimise puhul. VTA kontrollib regulaarselt
annaabi.ee 
