Mesinduse testid (0)

MESINDUSE TEST 2 1. Mee kasulikud omadused hävivad mee kuumutamisel temperatuuril üle: a. +50
b. +20
c. +60 2. Mesinik kasutab konkspeitlit a. Raamide liigutamiseks
b. Mesilaste peletamiseks
c. Kärjekaanetise eraldamiseks 3. Korpustaru laiendamine toimub külgsuunas True
False 4. Mesilasematoitepiima saadakse mesilasemalt True
False 5. Kahe kärje vaheline kaugus tarus peaks olema a. 9 mm
b. 11 mm
c. 8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid
b. Emasaatepuur
c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10%
b. 30%
c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg
b. 5 kg
c. 25 kg 9. Mesilased koguvad taruvaigu jaoks vajalikud ained lilledelt True
False 10. Milleks kasutavad mesilased suira? a. Vaklade söödaks
b. Toidavad ainult leski
c. Toidavad ainult mesilasema


MESINDUSE TEST 3 1. Joonisel näidatud nr.9 on vahanäärmed True
False 2. Joonisel näidatud nr.23 on ventiillehter True
False 3. Joonisel näidatud nr.16 on kesksool True
False 4. Joonisel näidatud nr.8 on tergiit True
False 5. Joonisel näidatud nr.21 on süda True
False 6. Joonisel näidatud nr.25 on aju True
False 7. Joonisel näidatud nr.24 on aort True
False 8. Joonisel näidatud nr.11 on astel True
False 9. Joonisel näidatud nr.1 on liitsilm True
False 10. Joonisel näidatud nr.4 on tundel True
False


MESINDUSE TEST 4 1. Too välja 3 olulist asja, mida oleks mesinikul vaja teada kevadperioodil mesilas  töötades. Kevadised tööd mesilas algavad ettevalmistumisega mesilasperede puhastuslennuks, 
mis on vajalik mesilastele talve jooksul kogunenud seedejätetest vabanemiseks. 
Esmajärjekorras tuleb läbi vaadata need pered kus mesilased käisid puhastuslennul. 
Kiirläbivaatlusel tuleb kindlaks teha söödavarude olemasolu, sööda kvaliteet, pea 
niiskus, pesa puhtus ning ema olemasolu tuleb kontrollida ainult nendest peredest kus 
tekkis kahtlus, et ema on hukkunud. Vedela sööda andmine ei ole kevadel soovituslik, 
sest see stimuleerib mesilasi väljalennule, otsimaks looduses leiduvat nektarit. Niiske 
pesa korral tuleb eemaldada märjad raamid, kus mesi on käärima läinud, samuti tuleb 
eemaldada märjad vahelauad. Pärast perede läbivaatust tuleb pesad soojalt kinni katta, 
pesa kaetakse pealt õhukindlamalt kui talvitumise ajal. Mesilasperede tugevust 
määratakse tavaliselt mesilatse poolt tarus asustatud kärjetänavate järgi. 
Perede ühendamisel tuleb järgida, et peresid ühendatakse õhtul; ühendada tuleb hea ja 
tuulevaikse ilmaga, ühendada ei tohi näljaseid mesilasi, ühendavatele peredele tuleb 
anda ühine lõhn, mesilasema tuleb panna kas puuri või kattepuuri alla, haigeid peresid 
ei tohi ühendada tervetega. 
Igas mesilas peab olema kontrollkaal. Varakevadel asetatakse kontrollkaalule mesila 
keskmise tugevusega pere. Kontrollkaalul olev mesilaspere paigutatakse varjendi alla, 
et vihm taru kaalu ei muudaks. 


MESINDUSE TEST 5 1. Mesilased ehitavad aseemakupud siis kui pere hakkab sülemlema True
False 2. Sülemlise negatiivsed küljed a. Toodang väheneb oluliselt
b. Suur ajakulu sülemite püüdmisel
c. Mesilasperede arvu suurenemine 3. Mesilased kasvatavad vahetusema ise True
False 4. Mett võib hakata vurritama siis kui pool meekärjest on mett täis True
False 5. 2014 aasta mesilasema märkimise värv on a. Roheline
b. Kollane
c. Valge 6. Rändmesinduse korral tuleks pered algsest asukohast viia vähemalt a. 10 km kaugusele
b. 2 km kaugusele
c. 1 km kaugusele 7. Mesilasema headust hinnatakse tema suuruse järgi True
False 8. Sülemlemist soodustavad tegurid on a. Mesilasema vanus
b. Korje puudus
c. Pesa kitsus 9. Palju töömesilasi lendab tarust välja sülemlemisel? a. 30%
b. 50%
c. 80% 10. Paarumisperede ülesanne on kasvatada leski True
False


MESINDUSE TEST 6 1. Mesilaste sügisene täiendsöötmine toimub septembri lõpus True
False 2. Mesilasperede vahelist vargust kutsuvad esile a. Korje puudus
b. Nõrgad pered
c. Hooletu mesinik 3. Täiendsöötmiseks valmistatavat suhkrulahust ei tohi keeta True
False 4. Talvitumisel kulutavad mesilased 18-25 kg sööta True
False 5. Mesilase jämesoole maht on a. 25 mg
b. 30 mg
c. 40 mg 6. Varroatoosi ravi alustatakse siis kui peres on haudmehulk oluliselt vähenenud True
False 7. Talvekobar hakkab moodustuma siis kui välistemperatuur on püsivalt a. +20 kraadi
b. +15 kraadi
c. +10 kraadi
d. 8. Talvel ei tee mesinik mitte midagi True
False 9. Sügisel tuleks suirakärjed paigutada taru keskkossa True
False 10. Täiendsöötmise suhkrulahuse vahekord on 3 osa vett ja 1 osa suhkrut True
False


MESINDUSE TEST 7 1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust Euroopa ja Ameerika haudmemädanik
Nosematoos
Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher: õitseb aprillis-mais, meeproduktiivsus 200-1000 kg/ha.
Harilik kopsurohi: õitseb aprillis-mais, meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus.  Kõrvahark: pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab 
ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku 
röövikuid.
Kärjeleedik: on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja 
mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, 
kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning 
toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet. 
Harilik nahanäkk: suhteliselt väike mustjas mardikas. Nahanäkki võib sageli kohata 
hoolitsemata ja nõrkades peredes. Nhanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. 
Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast. 
Rasvatihane: kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni 
mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub. Seejärel haarab tihane mesilase ja 
sööb ta tagakeha ära. Kui tihane jätkab mesilaste rahu häirimist ja nende söömist, siis 
mesilaspere võib kevadeks niivõrd nõrgaks jääda, et hukkub.  4. Nimeta 2 suvel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeprodukstiivsus.  Aedvaarikas: õitseb juuni esimeses pooles, meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha
Valge mesikas: õitseb juulis, meeproduktiivsus on 200 kg/ha 5. Mida arvate Eesti mesindusest? Olen arvamusel, et Eesti meisnud on heal järjel ning antud ala köidab inimesi rohkem 
ning kutsub sellega tutvuma ja tegelema. Murekohaks võib olla see, et noori 
mesinikke ei tule nii palju peale kui võiks. Seega võiks rohkem noorte seas mesindust 
propageerida.  6. Palju tarbite mett aastas (kilogramm)? 1-3 kg mett.  7. Mida oleks vaja kursusel muuta, et asi oleks parem?