Märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides tõuseb vedlik kõrgemale kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaa, seda kõrgem on vedeliku samba kõrgus, nõgus. Mitte märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides langeb vedlik madalamale, kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaar, seda rohkem vedelik langeb, kumer. Amorfne aine puudub kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäratult, puudub kristallstruktuur, halvem soojus ja el juhtivus, väheselt voolav, isotroopia, pigi. Tahkis kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäraselt, kristallstruktuuri olemasolu, hea soojus ja el juht, ei voola, anisotroopia, jää. Isotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Anisotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused sõltuvad suunast, tänu osakeste kindlale paiknemisele.
http://www.abiks.pri.ee TAHKISED Tahkiseks nim sellist ainet, millel on kristallstruktuur Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp) Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla korra järgi üle terve ainekoguse Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid) Anisotroopiamolekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaride...
Klassifitseeritakse ka osakeste paiknemise korra järgi. Monokristalliga on tegu, kui molekulid paiknevad üle kogu aine kindla korra järgi, omadused sõltuvad suunast. Polükristalli puhul koosneb ainekogus paljudest eraldi orienteeritud ainekogustest. Amorfseteks nimetatakse tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, neil on omadus voolata ning sulamistemperatuur puudub. Anisotroopia on üks tahkiste põhiomadusi ning selle puhul sõltuvad aine omadused suunast. Isotroopia puhul aine omadused suunast ei sõltu (gaasid, vedelikud ja amorfsed ained). Difusioon esineb ka tahkistes, kuid vähesel määral (aatomite ja molekulide paigutusel on kindel kord). Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained. Metallide hea soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest elektronidest. Tahkistel sisehõõrdejõud puudub, kuna puudub omadus voolata
pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedane võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Isel. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: energia kulub molekulide vaheliste vastastikmõju ületamiseks, vedeliku pindpinevuse ületamiseks.
Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine, kondenseerumine, härmatumine, sublimatsioon, kristallisatsioon, rekristallisatsioon. 6
võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on induktiivtakistus XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus mahtuvustakistus XC. Ohmi seadus vektorkujul Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju: kus on voolutiheduse vektor; on erijuhtivus; on elektrivälja tugevuse vektor. Valem kehtib isotroopsete materjalide korral. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse.
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
Aine ehituse alused 1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti) Vedelas Tahkes Gaasilises 2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti) Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega. 3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti) Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad. 6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekul...
pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedase võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia – füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia – füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine, vedeliku pindpinevuse ületamine. Kondenseerumine: gaas vedel
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed. Anisotroopia on kristalli omaduste sõltuvust suunast, st et kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Tahkise ehitus ja ülekande nähtused tahkistes Tahkiseks nim ainet, millel on kindel kristallstruktuur.
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
tsapindade vahel on nõrk. 5.Millised on võimalikud variatsioonidtetragonaases süsteemis? Lihtne- ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus? Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimeline juhtima elektrivoolu. 10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus?
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus?Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimelinejuhtima elektrivoolu. 10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus?p-tüüpi lisand juhtivuse korral on augud
28. Mis on allotroopia? Kristallsüsteemi muutumine temperatuuri või rõhu mõjul. 29. Millised on kristallilised materjalid? aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis 30. Millised ained on on monokristallilised? perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha. 31. Mis on omaduste anisotroopia? Omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast 32. Mis on omaduste isotroopia? füüsikalised omadused ei sõltu kristallograafilisest suunast 33. Millest sõltub aine anisotroopsuse aste? sõltuvad kristallstruktuuri sümmeetriast ja suureneb struktuuri sümmeetria vähenemisega. 34. Millised on polükristallilised materjalid? Materjalid mis koosnevad paljudest väikestest kristallidest. 35. Millised on amorfsed materjalid? materjalid millel puuduvad regulaarne korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel. 1
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.Näiteks on teatud materjalid anisotroopsed selles suhtes, et valguse murdumine nendest materjalidest
d) Kristallstruktuur puudub e) Omadus voolata f) Puudub kindel sulamistemperatuur g) Näiteks: klaas, rasv, või, pigi, kautsuk. 1 Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike.
b) Kristallstruktuur puudub c) Omadus voolata d) Puudub kindel sulamistemperatuur e) Näiteks: klaas, rasv, või, pigi, kautsuk. Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia – aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia – aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas – aine erinevate omadustega olekud Faasisiire – protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks
b) Kristallstruktuur puudub c) Omadus voolata d) Puudub kindel sulamistemperatuur e) Näiteks: klaas, rasv, või, pigi, kautsuk. Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
