standardites käsitletakse mistahes võimaliku suurusega doose, selleks et vältida mistahes võimalikku kiirituskahjustust. 3. Dosimeetria Dosimeetria on teadusharu, mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju ainele ning tegeleb ka vastava mõõteaparatuuri ning mõõtmismeetodite väljatöötamisega. Põhilised ühikud, mida kasutatakse ioniseeriva kiirguse mõju hindamisel. On esitatud alljärgnevas tabelis. Neeldunud Kiiritusdoos Ekvivalentdoos H doos e. kiiritus X Efektiivdoos E D=dE/dm X=dQ/dm Ht,r=Dt,r*Wr Mittesüsteem Mittesüsteem Mittesüsteem SI SI SI ne ne ne
Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale? Neeldunud doos 0,002 Gy HT= WR * DT HT=1*0,002=0,002 Sv (ekvivalentdoos) Efektiivdoos maksale: WT=0,05 E=WT*HT=0,005*0,002=1*10-4 Sv = 0,01 mSv Kaks nädalat peale valmistamist mõõdeti I-131 lahuse aktiivsuseks 15*106 Bq. Võttes arvesse, et I-131 poolestusaeg on 8,04 päeva, arvuta lahuse algne aktiivsus. T=8,04 päeva Q=15*106 Bq t=2 nädalat=14 päeva Q0=? (- t*ln2 / T) Q= Q0exp Q0=Q / exp (- t*ln2 / T) Q0=15*106 / e(-14*ln2 / 8,04) = 50*106 Bq
omadused. 10) püsivus+ reaktsioonivõime. 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid. 16) muu teave. Mida tähendab R-faas ja S-faas? Ohukaart? R-faas: toob välja ohukaardil nimetatud keemilise aine riskid; S-faas toob välja nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded. Aine ohukaart näitab ära aine füüsikalised omadused ja keemilise valemi. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grii ja ekvivalentdoos (valem)? 18. Bekrell on radioaktiivse aine aktiivsuse ühikuks, grei on neeldumisdoosi ühikuks. Ekvivalentdoos saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimese aastane kiirgusdoos D? 19. looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? 20
kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline reaktsioon. Näiteks fotofilmil või fotoplaadil. 2) Fotoluminesents – Aine võib neelata langeva röntgenfootoni ja kiirata uue footoni mõne teise lainepikkusega. Tekkinud kiirgus võib olla ka nähtavas piirkonnas.
tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse ülemine -2-kohaline vastab preparaadi aktiivsuse mõõtühik; Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi ohuklassi mõõtühik; alumine -4-kohaline ÜRO järgi - ekvivalntdoos valem: ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus ÜRO keemilise aine ohukaart koele energiat üle annab. Seal on kindlasti kirjas aine 20. Millistest kiirgusallikatest füüsikalised omadused, mürgisus, formeerub inimesele saadav keemiline valem, ÜRO klass, aastane kiirgusdoos D kustutusvahendid, saneerimine 1)Med
elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites. Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe tüüpi iseloomustava faktoriga. Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid
inimesele, füüs+keem om, püsivus+reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitlus, veonõuded, õigusaktid, muu teave R-fraas keem aine riskid; S-fraas vajalikud ohutusnõuded NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus Rahvusvaheliselt lubatud 0,5 rad aastas. Kiirguskaitse koefitsient C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24h jooksul väikesi kiirgusdoose (maal 1,5-2,5; linnas 2,5-4) Lähimad AEJ: Lovisa(Soome), Ignalina(Leedu), Sosnovõi Bor(Leningradi oblast), Ringhals(Rootsi)
Põhjustab ionisatsiooni protsesse Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu Lihtne mõõta röntgenkiirgus: Puudub mass ja laeng aga on väga suure läbitungimisvõimega Elektromagnetiline kiirgus Footonid Varjestuseks saab kasutada raskeid materjale nt betoon, plii Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu efektiivdoos kogu inimese keha kiiritust väljendav doos, mõõtühikuks Sv (siivert, sagedamini mSv ehk millisiivert ekvivalentdoos - inimkeha elundi või koe neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis Grei on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Tähis Gy. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik
17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 22
kättesaamatult jne). 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? NH3 LPK on 0,002 mg/l (tööruumis), inimese tajumislävi 0,037 mg/l, atmosfääris 0,007. 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, geri ja ekvivalentdoos (valem). Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 18. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 19
16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? C23- elanikkonna kiirguskaitsekoefitsent tavalise käitumisreziimi korral. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale.
16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? C23- elanikkonna kiirguskaitsekoefitsent tavalise käitumisreziimi korral. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale. Lovisa((soome),
keemilised omadused; Lisateave; Terviserisk; Keskkonnarisk; Jäätmekäitluse viis; Veonõuded; Teave kemikaali kohta; Muu teave. 28. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? 29. R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). 30. S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 35. Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 36
R49 – võib põhjustada sissehingamisel vähki R63 – mutatsiooni tekke võime R64 – võib põhjustada kahjustusi imikutele S-fraas – nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded RTL 372/373; 1998 Näiteks: S20 – aine kasutamise juures mitte süüa ega juua S21 – aine kasutamise ajal mitte suitsetada S22 – mitte hingata sisse tolmu S62 – aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 16.Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17.Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) 0,05 greid aastas 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas . 19
keemilised omadused. 10) püsivus+ reaktsioonivõime. 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid. 16) muu teave. 15. Mida tähendavad R-fraas ja S-fraas? R-fraas – nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas – nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) 16. Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17. Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? . C24 jaguneb kaheks
S62 aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele *mingi sqna* 0.037 mg/l 17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA? Gragher m31 18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem). Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne
Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17)nh3 lpk õhus ja inimese tajumisläve konstentratsiooni suurus tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18) Saastekontrolli aparaadi nimetus millega saab määrata TTMA Gragher m31 19) Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem) Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne
Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA? Gragher m31 See on vale, aga selline küsimus tuleb. 18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem). Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne
Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1] Erinevat tüüpi ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjulikkuse võrdlemiseks sobib kiirgusfaktoriga läbi korrutatud neeldunud doos ehk siis ekvivalentdoos, mille ühik on siivert (sümbol Sv). [1] Kiirguse aktiivsuse suurust mõõdetakse ühikuga bekerell (sümbol Bq) ning see näitab radioaktiivse aine hulka. [1] Uurimise alla on võetud nähtamatud kiirgused ning nende mõjud. Andmeid kogusin internetist leitud allikatest, näiteks kiirgusinfo.ee ja palju teised leheküljed ning ajakirjast Mida Arstid Sulle Ei Räägi. Uurimismeetodiks oli saadud informatsiooni analüüs.
3.Võrrelda saadud tulemusi ettenähtud piirnormidega. 4.Leida kõrgeim müratase müraallika juures. Selleks mõõta mürataset müraallikast A- ja C- filtritega, erinevatel kaugustel müraallikast. Tulemused kanda tabelisse 3. 5.Leida kaugus müraallikast, kus müratase on kõrgeimast tasemest 3 dB(A) võrra väiksem. 6.Joonistada lisalehele graafik , kasutades tabelist 3 saadud andmeid. 7.Arvutada ekvivalentdoos neile müratasemetele, mis ületavad normi. Selleks kasutada alljärgnevat valemit, kus t lubatud tööaja pikkus minutites ning x tähistab meetmerakendusväärtust ületava mürataseme koguhulka detsibellides. (1) II OSA: MÜRA MÕÕTMINE ÜLDKASUTATAVATES RUUMIDES Lähtudes tabelist 4, mõõta müratasemed erineva funktsiooniga siseruumides ning võrrelda saadud tulemusi normidega
3. Võrrelda saadud tulemusi ettenähtud piirnormidega. 4. Leida kõrgeim müratase müraallika juures. Selleks mõõta mürataset müraallikast A- ja C-filtritega, erinevatel kaugustel müraallikast. Tulemused kanda tabelisse 3. 5. Leida kaugus müraallikast, kus müratase on kõrgeimast tasemest 3 dB(A) võrra väiksem. 6. Joonistada lisalehele graafik Lauto f (x) , kasutades tabelist 3 saadud andmeid. 7. Arvutada ekvivalentdoos neile müratasemetele, mis ületavad normi. Selleks kasutada alljärgnevat valemit, kus t lubatud tööaja pikkus minutites ning x tähistab meetmerakendusväärtust ületava mürataseme koguhulka detsibellides. (1) II OSA: MÜRA MÕÕTMINE ÜLDKASUTATAVATES RUUMIDES Lähtudes tabelist 4, mõõta müratasemed erineva funktsiooniga siseruumides ning võrrelda
Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus Aktiivsus on ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). Bekerell on väga väike ühik. 1 bekerell tähendab, et radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis. Mida rohkem lagunemisi toimub, seda enam aine kiirgab. Kiiritusdoos Kiiritusdoos on suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. Kogu kehale mõjub nn. ekvivalentdoos. Doosi ühik on siivert (Sv). Keskmine aastane kiiritusdoos on umbes 2,5.. .4 millisiivertit (0,004 siivertit). Doosikiirus Doosikiirus väljendab, kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus. Ühikuks on kiiritusdoos/aeg, näiteks siivertit/tunnis (Sv/h). Praktikas kasutatakse ühikuid millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h). Risk 10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi
lagunemisaktile sekundis. Varem kasutusel olnud mõõtühik: kürii (1Ci=3,7*1010 Bq). *Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. SI ühik Bq*s *Neeldumisdoosi mõõdetakse kiiritatava aine massiühikus neeldunud kiirgusenergia hulgaga. SI mõõtühikuks on grei, (1 Gy = 1 J/kg). Varem kasutusel olnud mõõtühikud: raad 1rad=0.01 Gy , röntgen 1R=0,878*10-2 Gy *Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele. Elundi või koe ekvivalentdoos saadakse neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori (1-20) korrutisena. SI ühik siivert Sv. varem kasutusel olnud mõõtühik: rem(rad equivalent man)=0,001Sv
Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides. Radioaktiivsus. Ahelreaktsioon. Kriitiline mass. Ahelreaktsiooni kasutamine energia tootmisel ja sõjanduses. Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused. Ioniseeriva kiirguse liigid. Radioaktiivse lagunemise seadus. Poolestusaeg. Allika aktiivsus. Kiirguse intensiivsuse sõltuvus kaugusest. Looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad. Tuumafüüsika meetodid meditsiinis ja arheoloogias. Ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime. Kiirgusdoos. Ekvivalentdoos. Efektiivdoos. Doosikiirus. Kiirgusohutuse alused. Isikudoosi piirmäär. Kiirguste registreerimisseadmed, nendes kasutatavad meetodid. Elementaarosakesed: elementaarosakesi iseloomustavad suurused. Antiosakesed. Annihilatsioon. Elementaarosakeste klassifikatsioon. Elementaarosakeste struktuur. Kvargid. Elementaarosakeste füüsika katseseadmed. 5
Lähi ja kaugväli Lähiväli- ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal Kaugväli- ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja hemogeenseks Ioniseeriv kiirgus - kiirgus - kiirgus - kiirgus, röntgenkiirgus Aktiivsus on radioaktiivsuse kiirguse mõõduks Ühik bekerell Bq 1Bq- radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis Ioniseeriv kiirgus Kiiritusdoos- selle abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos Doosi ühik siivert Sv Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus- mSv/h Ioniseeriv kiirgus Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist, elundist , koest Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast keskkonnast Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest, toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest Sissehingatav õhk- radoon (Rn) Ioniseeriv kiirgus
Bioloogiline poolestusaeg biokoes laguneb radioaktiivne aine füüsikaliselt ning organism viib seda ainet samaaegselt loomulikul teel organismist välja. 101. Mis on kiirgus-, neeldumis- ja efektiivdoos? Nende ühikud. Kiirguse bioloogilist toimet iseloomustatakse ja mõõdetakse kiirgusdoosiga, ühikuks on Sivert=J/Kg. Neeldumisdoos kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massi ühiku kohta, ühikuks Gray. Efektiivdoos on ekvivalentdoos korrutatud koefaktoriga, sõltub koest ja kiirgusest, ühikuks J/Kg. 102. Milline on ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime? Avaldavad mõju keskkonnale, siseorganitele, närvisüsteemile. Toime sõltub sellest, milline organ on kiirituse saanud, organi bioloogilise tähenduse määravad raku omadused. Kui DNA on kahjustatud, võivad tekkida geneetilised haigused. 103. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsiooniks nim elektroni eemaldamist aatomist või molekulist. Laetud osakeste ja
ekvivalentne doos oleks 5 korda väiksem -kiirguse omast. Ekvivalntse doosi mõõtühikuks on siivert (Sv). Kuna kiirgusfaktoril ei ole ühikuid, siis 1Sv = 1 Jkg-1. 1Gy suurune neutronkiirgus ei ole 1Gy suuruse röntgenkiirgusega bioloogiliselt võrdne, kuid 1Sv neutron- või röntgenkiirgust on bioloogilisest aspektist võrdsed. Kui kiirgusväli koosneb mitmest eri tüüpi kiirgusest, siis koe või organi ekvivalentdoos on võrdne mõjunud kiirguste ekvivalentdooside summaga. Kui kogu keha saab ühtlaselt kiiritada, siis on stohhastiliste efektide tekke tõenäosus proportsionaalne ekvivalentdoosiga. Tegelikkuses esineb tõeliselt ühtlasi kogu keha kiiritusi harva, eriti, kui kiirgusallikaks on mingis koes või organis asuv radionukliid. Sageli erinevad erinevate organite doosid tunduvalt, samuti on koed erineva kiirgustundlikkusega.
annaabi.ee 
