Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt :
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on?
Küttematerjal (kui niiskus alla 40%). 41. Saagimine lihtlõikusega Esimese saagimisega saetakse palk soovitud paksusega plankudeks ja laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis. Kasutatakse väikestes saeveskites. Alandab kapitali mahtusid kuna saeagregaat mahub väiksesse hoonesse. Miinus - saadava saematerjali pikkuse hindamine on raske. Lihtlõikusel peab lõhe olema vertikaalasendis. 42. Saagimine prussimisega Esimese saagimisega lõigatakse saepalk kakskantprussiks (kakskantprussi paksus = põhisortimendi laius + lauad). Peale seda pruss keeratakse küllili ning saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe raamsaega (esimene lõikab lahti kakskantprussiks, teine saeb prussist saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus, soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad. 43. Mis on raamsaed
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) v...
12 rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate kütuste kasutamist soodustavad maksud. Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu- sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed sobivad kasutamiseks ka Eestis. Kogupuu tehnoloogia Harvendusraiel kasutatava tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua metsast välja nii saepalk, paberipuu kui ka küt- tepuu. Erinevalt traditsioonilistest metsaraiest jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud puud laasimata ja nende lõplik töötlemine toimub vahelaos. Arvestades peenpalgi ja paberipuu madalate
või 5- aastast töökogemust tislerina . Materjalide valik ja nende ettevalmistamine töötlemiseks . Vastavalt teistavale tööle valitakse vajaminev materjal. Materjal peab kvaliteedilt vastama tehtava töö iseloomule. Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks. Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk
Põhjustab puidu vaiguga läbiimbumise Sageli kaasneb sellega sine. Mehaanilised vigastused . MATERJALIÕPETUS PUITMATERJALID Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu – Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................