Ehituspuit eksami kordamine (0)

1.Puidu tihedus
Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest.
Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse:
OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes
LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe
Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus , arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke)
Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus.
Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis.
Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga
2. Puitaine tihedus
Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks . Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3
3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi
TAMM (0,66 kg/m3) , KASK (0,65 kg/m3), LEHIS(0,59 kg/m3), LEPP(0,53 kg/m3), MÄND (0,52 kg/m3), HAAB(0,49 kg/m3), KUUSK (0,47 kg/m3)
Kuusk Tamm Mänd Kask Haab Lehis Lepp
4. Kui suured on puidu mahumuutused erinevates suundades
Puidukiudude pikisuunas 3,4 x 10-6 1oC temperatuuride vahemiksu -50 kuni +50 kraadi.
Puidu ristsuunas on vastav tegur ligikaudu 10x suurem.
5. Puidu soojuspaisumine
Soojenemisel paisub , jahtumisel kahaneb. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Soojuspaisumist väljandatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt!
6. Puidu hüdroskoopsus niiskus on 30 %ne niiskus
7. Puidu niiskus
Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist.
Eristatakse suhtelist ja absoluutset niiskus- niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena.
Seotud niiskus- Paikneb puiduraku seinas ja mõjutab vesiniksidemete kaudu oluliselt puidu omadusi. Ei külmu 0 kraadi juures. Puidu rakusein mahutab seotud niiskust kuni ca 30%
Rakuseina küllastuspunkt- rakuseinte maksimaalne niiskus mis saavutatakse puidu veega küllastamisel
Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus leiduva veeauru sorbtsiooni teel.
Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus
Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel, niiskusega muutuvad tugevusnäitajad, niiskus kutsub esile bioloogilisi kahjustusi.
Niiskust puidus määratakse: soojuslikult, elektromagnetiliselt, elektritakistusega
8. Vaba vesi puidus
Kapillaarvesi- täidab rakud ja rakkudevahelised tühimikud. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühimikes.
9. Seotud vesi puidus
Seotud vesi ehk hügroskoopne vesi- imendub raku seintesse. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine.
10. Mis on säsi?
Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam.
11. Mis on säsikiired?
Ei pruugi kõik ulatuda kuni säsini, kuid ulatuvad kõik kuni korbani. Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid. Radiaallõikes on säsikiired nähtavad mitmesuguste kõrgustega enamvähem läikivate ribade või täppidena.
12. Mis on mähk?
Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu.
13. Mis on niin ?
Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid .
14. Mis on korp ?
Surnud taimerakkudest koosnev kattekude .
15. Mis on lülipuit ?
Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega
16. Mis on küpspuit?
Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest.
17. Mis on sooned ?
Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole.
18. Mis on vaigukäigud ?
Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes. Horisontaalsed vaigukäigud ei on nähtavad ainult mikroskoobiga. Vertikaalsed vaigukäigud esinevad hajutatud valgete täppidena tumedavärvilises sügispuidus.
19. Mis on trahheiidid ?
Asetsevad nii sügisel kui kevadel kasvanud osas, on õhukese seinaga . Kevadel kasvavas osas on suured, sügisel kasvanud osas on väiksemad ja paksema seinaga. Töötavad mahlajuhtmetena, omavahel ühendatud pooride abil.
20.Mis on trahheed ?
Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad
21. Mis on maltspuit ?
Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks.
22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid:
Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium , kaalium, kaltsium , fosfor jt. Elemente 0,8%
23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained:
Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm.
24.Mis on mõlu?
Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud.
25. Mis on keerdkasv ?
Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast .
26. Mis on tõrvaspuit?
Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil
27. Palgi kõverus.
Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks.
28. Mis on ränipuit ?
tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine.
29. Mis on materjali sinetus?
Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani.
30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis?
Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava täitmiseks kvaliteedi- ja mõõtudega palgid. Sorteeritakse veskis, kuna kaasaegne tehnoloogia mõõdab palgi diameetri tema varju järgi, ning vastavate andurite abil saadakse informatsioon läbimõõdu, pikkuse, mahu, koonilisuse ja elliptilisuse kohta. Mida rohkematesse jämedusklassidesse palgid sorteerida, seda enam suurendatakse saematerjali väljatulekut.
31. Lõppladudes tehtavad tööd?
Lõikamine ja saagimine , saepalkide mõõtmine ja sorteerimine, metalli detektoriga kontrollitakse metallitükkide olemasolu puidus, koorimine, palkide mõõtmine ja kvaliteet, ladustamine
32. Milleks palke kooritakse?
See võimaldab edaspidi tekkivaid jäätmeid kasutada kui pooltoodet ning töödelda neid edasi, puhastab palgi mullast ja väikestest kividest, tõstab saagimise tootlikkust kuni 3%, saame täpsemad palgi mõõdud.
33. Millega palke kooritakse
Olenevalt puuliigist, kvaliteedist ja palgi diameetrist eristatakse kahte võimalust. Keemiline (peamiselt USA-s), mehaaniline (lõikamine, hõõrumine , surveveega).
Rootor -koorimispink – nürid noad (väiksem kadu), kuna koor pehmem kui puit. Probleem kuivanud ja külmunud puiduga (abiks teravad noad, freesid ). Ühtlase kvaliteedi ja mõõtmed tagab freesimine (põõrlevad noad, pöörlev palk).
34. Mis on pneumotransport
Sellega transporditakse saetööstuses puidu laastu , saepuru , tolmu ja puidukoort. Madal-, kesk- ja kõrgrõhuga transport imeva-, suruva või kombineeritud tegevusega süsteem. Kolm liiki: transportimine torudes materjali hõljuvas olekus; transportimine torudes materjali eelnevalt õhuga küllastades; materjali transportimine torusid mööda kapslites.
35. Saetoorme bilanss saematerjali valmistamisel
Koorimata toormest %
Kooritud toormest %
Saematerjal
42-46
48-52
Tehnoloogiline laast
27-32
30-36
Saepuru
10-15
11-16
Koor
10-12
0
Kuivamiskahanemine ja järkamisvaru
4-6
5-7
36. Saetööstuse põhitoodang
Saepuit – säilitab valmistamise käigus kõik füüsilakus-keemilised omadused, põhitootmise käigus valmistatud saematerjalile lähedased omadused. Poolpalk , kolmkant pruss , veerandik, kakskantpruss, raudteeliiprid, pruss, latt, servamata laud, servatud laud, pind, lipp .
37. Saetööstuse lisatoodang
Normaalse tootmisprotsessi käigus moodustab lisatoodang poole saepalkide mahust (12-17% kogutoodangu väärtusest). Tehnoloogiline laast, saepuru, puukoor.
38. Mis on tehnoloogiline laast
Spetsiaalsetes raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükid (35-60 nurga all puidukiudude suuna suhtes). Sõltuvalt kasutuseesmärgist peab andma pikkuse ja paksuse alam- ja ülemmäära. Tooraine tselluloositööstuses, puitlaas- ja puitkiudplaatide tehases, hakkepuiduna hea kütus .
39. Mis on saepuru
1-5mm pikkused puiduosakesed (olenevalt saekaatri tüübist, lõiketera paksusest, puuliigist, puidu niiskusest). Kasutatakse tehnoloogilise toormena puitlaastplaatide tootmiseks, majade soojustamisel.
40. Mis on puukoor
10-12% saepalgi mahust. Kuiva koore kütteväärtus võrdub puidu kütteväärtusega, kuid kuivatamine kulukas . Küttematerjal (kui niiskus alla 40%).
41. Saagimine lihtlõikusega
Esimese saagimisega saetakse palk soovitud paksusega plankudeks ja laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis. Kasutatakse väikestes saeveskites. Alandab kapitali mahtusid kuna saeagregaat mahub väiksesse hoonesse. Miinus - saadava saematerjali pikkuse hindamine on raske. Lihtlõikusel peab lõhe olema vertikaalasendis.
42. Saagimine prussimisega
Esimese saagimisega lõigatakse saepalk kakskantprussiks (kakskantprussi paksus = põhisortimendi laius + lauad). Peale seda pruss keeratakse küllili ning saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe raamsaega (esimene lõikab lahti kakskantprussiks, teine saeb prussist saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus , soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad .
43. Mis on raamsaed
Raamsael pingutatud saelehtedega raam liigub ülesse ja alla ning lõikab palki / prussi allaliikumise käigus. Raamsae edasi-tagasi liikumist tekitab keps mis on kinnitunud ekstsentrilisele väntvõllile, mida ajab ringi elektrimootor . Raamsaed jagunevad kahte gruppi: levinum on ülemise ajamiga raamsaag, mille käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm.
44. Ketassaagide eelised:
need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid,
järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea
saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea,
ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega
45. Ketassaagide puudused:
saetee on laiem kui teistel saagidel,
saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks,
jämedate palkide saagimine on raske,
saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust
46. Lintsaagide eelised:
suur etteande kiirus, ühtlane lõikamise kiirus, kogu saagimise ajal ühtlane lõikenurk,
saetud materjali pinnakvaliteet on ühtlane ja hea, saetud materjali mõõtmete täpsus,
kitsas saetee, suhteliselt väike energiakulu
47. Lintsaagide puudused:
saekorrashoid nõuab hästikoolitatud töölist, saeoperaator peab olema,
saekorrashoiuks vajalikud seadmed on kallid ning see nõuab suurt pinda
48. Lintsaed saab jaotada järgnevalt
Lintsaed jagunevad kaheks: horisontaalsed- ja vertikaalsed lintsaed
Samuti: Mudeli lintsaag, millel lindi laius on vähem kui 6mm, Tisleri lintsaag saelehe laiusega 6-75 mm, Hööveltsehhi lintsaag lehe laiusega 75-180 mm,
Palgi lahtisaagimise lintsaag lindilehe laiusega üle 180 mm
49. Mis on profiilsaagimine?
Kogu protsess toimub ühel liinil, kus seadmed asuvad üksteise järel reas, kolmes järjestikuses faasis. See liin toodab 2-8 valmis külglauda ning põhisortimenti ning jätab laastu ning saepuru linttransportöörile. Kõigepealt keeratakse palki ja töödeldakse seda kahelt küljelt , seejärel tsenteeritakse palk, siis freesitakse 2 teist külg, siis freesitakse maha veel külglaudade küljes olevad poomkandid, siis saetakse külglauad palgi kahelt küljelt ja eemaldatakse need liinilt, siis kakskantprussi pööramine, kõlglaudade poomkantide maha freesimine, lõpuks saetakse saadud pruss materjaliks ja eemaldatakse külglauad liinilt.
50. Mis on materjali servamine?
Oluline operatsioon plankude ja laudade töötlemisel. Servamise ülesandeks on toota plankudest kvaliteetne täiskantmaterjal, lõigates ära poomkandi osa.
51. Milleks puitu kuivatatakse?
Paraneb puidu säilivus, tugevusomadused, pareneb isolatsioonivõime. Liidete tugevus suureneb, materjali käsitlemine lihtsustub, võimaldab käsitleda kemikaalidega. Parandab ja laiendab pinnakäsitlemisvõimalusi.
52. Kuivatamisvõimsus
Kuivatusvõimsus= puidu tegelik niiskus/keskkonna tasakaaluniiskus. Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine.
53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all
15-20%
54. Saematerjali kaardumine
Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel , kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine . Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites.
55. Saematerjali keerdumine
Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest.
56. Mis on kaldkiulisus ?
Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas.
57. Mis on tulioks ?
Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub.
58. Mis on vaigupesa?
Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas.
59. Mis on poomkant ?
Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa.
60. Miks puitu immutatakse?
Muuta puitu vastupidavamaks (putukad, mädanik jne), et vältida pinnakihtidele tekkivat destruktsiooni, et pikendada eluiga
61. Kaasajal kasutatav immutusvahend on
62. Puidu difusioonimmutus
Meetodid:
immutuspasta pealekandmine puidu pinnale- väikeste koguste postide konserveerimiseks, määritakse pastaga, hoitakse pakituna soojas 2-3 kuud
bandaazimmutus- immutus viiakse läbi ekspluatatsiooni käigus.
puidu leotamine küllastunud immutusvedeliku lahuses- vannidesse laaditakse märg materjal. 2h-mõni nädal. Väike tootlikkus, kuid hea tulemus.
63. Puidu immutamine autoklaavmeetodiga
Erineva meetodid:
Vaakum -surve-vaakum; surve-surve-vaakum; mitmetsükliline immutus; vaakum-atmosfäärirõhk-vaakum; autoklaavne difusioonimmutus; kuivatusimmutus