PUITMATERJALID (0)

PUITMATERJALID

Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel.
Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad . Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele - materjalidele:

Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne.

Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega

Puit on hea soojusisolaator

Puidu välisilme on kaunis ning seda on võimalik mitmesuguste pinnatöötlemisvõtetega veelgi mitmekesisemaks muuta

Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida

Puit on korduvkasuatav

Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine
Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud.
Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane – ilma täiendava töötlemiseta – ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged .
Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal.
Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast - ning puitkiudplaadid . Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine ( lõhed , oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast toormehulgast odavamaid ning paremaid ehitusmaterjale kui seda on massiivpuit.Seega on traditsiooniline puitehitusmaterjalide klassifikatsioon , kuhu kuuluvad ainult saematerjal ning puitplaadid , osutunud tänapäeval ebapiisavaks. Siiski ei ole võimalik koostada täiuslikku ja lünkadeta klassifikatsiooni, kuna toodete valmistusmeetodid, struktuur ja koostised varieeruvad laiades piirides. On olemas väga erinevatel põhimõtetel koostatud klassifikatsioone. Alljärgnevas klassifikatsioonis on lisaks tüüpilistele saematerjali- ning plaattoodetele eraldatud omaette rühmana nn. tehnilised puittooted , mis baseeeruvad saematerjalil, plaattoodetel või nende komponentidel. Mõned nendest on saadud eelpoolnimetatud toodete edasise töötlemise teel, teiste juures on neid aga kasutatud struktuurikomponentidena. Mitmesuguste töötlemisvõtete, erinevate liidete kasutamise (liimimise) või keemilise töötlemise teel on välja arendatud täiesti uuelaadsed tooted, mille vorm, struktuur vm. omadused erinevad tunduvalt nende tootmiseks kasutatavate algmaterjalide omadustest. Oluline on ka meeles pidada, et enamik tehnilisi puittooteid on välja töötatud just nii, et nende omadused vastaksid üsna täpselt toote kasutusotstarbele - st., et silmas on peetud nende lõppkasutust.
Puitehitusmaterjalid
Plaattooted
Tehnilised puittooted
Saematerjal
Puit-
mineraal - plaadid
Puit-plaadid
Tehniline puit
Liimitud
sae-materjal
Töödel-dud sae-
materjal
Höö-
velda-
mata
Höö-
velda-
tud
Tsement - laast -plaadid
Vineerid
LVL
Sõrm-
jätkatud
Keemi-liselt
Välimu-
se järgi
sortee-
riitud
Tasa-
pin -naline
Puit-kips-
plaadid
Puit-laast-
plaadid
OSL
Liim-
pruss e.
liimpuit
Termi-liselt
Tugevus-sortee-ritud
Profilee-
ritud
OSB
Liimplaat
Surve-
töödeldud
MDF
Joonis 1 Puitehitusmaterjalide klassifikatsioon H.Juslini järgi
Erinevatele toodetele on välja töötatud nii rahvuslikud kui rahvusvahelised standardid ja normid. EL ehitusmaterjale puudutav direktiiv CDP ( Construction Product Directive) sätestab, et turule toodavad või seal olevad ehitusmaterjalid peavad oma omadustelt vastama kasutuseesmärgile ja seda vastavust tõendatakse markeeringuga CE. Selle markeeringu kasutamise eelduseks on, et toode vastab euroopa Standardiseerimiskomitee (CEN) normidele või nendega samastatud rahvuslikele normidele. Seega ei ole CE- markeering otseselt kvaliteeti tõendavaks märgiks, vaid tõendab üksnes, et toode vastab CDP nõuetele.
Puitplaattooted
Puitplaat -ehitusmaterjalide gruppi kuulub suur huilk välisilmelt ja tehniliste omaduste poolest erinevaid tooteid. Nende kõikide põhikomponendiks on suuremal või vähemal määral puit – spoonina, laastuna, liistudena, lippidena, saepuruna või puidukiududena. Need struktuurikomponendid seotakse liimi abil, rakendades kuumpressimist. Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist – plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid:

Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid.

Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist

Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad

Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil

Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne
Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid . Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus - või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed , põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid eriplaate kasutatakse ka betoonivalu vormide (saalungite) tegemiseks.
Ristvineer (Plywood)
Ristvineeri võidakse toota kas lehtpuu - või okaspuuspoonist või kombineerituna neist mõlemast, liimides üksteisega risti olevaid spoonikihte üksteise peale. Soomes toodetakse ristvineeri kase- ja / või okaspuuspoonist, millel lehtede paksus on 1,4, 2,2 või 2,8 mm. Kasevineeris (All Birch või Throughout Birch) kasutatakse ainult 1,4 mm paksuseid spoonilehti. Segavineeris kasutatakse lisaks kasespoonile ka okaspuuspooni, peaasjalikult kuuske . Combi-segavineeris aga on 2 pindmist kihti kasespoonist ning seesmistes kihtides vahelduvad okaspuuspooni- ning kasespooni kihid . Twin-vineeris aga on kasest vaid pindmised kihid ning kogu sisemus koosneb okaspuuspooni kihtidest. Okaspuuvineeris aga on nii pindmised kui sisekihid üksnes okaspuuspoonist. Vineeri kvaliteediklassi määratakse pindmiste kihtide järgi ning see oleneb okste arvust ja läbimõõdust ning nende iseloomust, liitekohtade kvaliteedist, värvuse varieerumisest ning tootmisvigade olemasolust.
Vineeri võib toota kasutamiseks kas välis- või sisetingimustes või märgades tingimustes. Eriti on kasvanud nõudlus välistingimustes kasutatava vineeri järele. Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm.
Puitlaastplaat ( Particle Board )
Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati , kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer . Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda. Siiski aga on PLP homogeenne materjal, mille pindamine on hõlbus. PLP-le pakub aga mitmetel juhtudel konkursntsi MDF-plaat, millel on parem pinna kvaliteet ning ka servad hõlpsamini töödeldavad . PLP põhilisi kasutusvaldkondi ehitustegevuses on põrandate ning uste pinnad ning sisse ehitatud mööbliesemed. Pealegi on ta odavam kui MDF-plaat.
PLP ei ole mitte mingil juhul tootmisest ja turult taanduv toode, vaid töö tema omaduste parandamiseks jätkub. Praegu on uurimislaborite töö suunatud uute toormeliikide kasutuselevõtmisele: Põhja-Ameerikas valmistatakse PLP-sid, mille tooraineks on tarbijatelt kogutud puit sekundaarses kasutuses. Uuritakse ka näiteks suhkruroo varte , lina ja kanepi, õlgede, džuudi ning puuvillavarte kasutamise võimalusi PLP tootmiseks. Nendele materjalidele aga tuleb tugevusomaduste parandamiseks lisada siiski mõnevõrra puitu.
OSB (Oriented Strand Board)
OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige.
OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liimisid. Laastude suuna orienteeritus OSB-plaadis ning samuti nende suur süüsuunaline pikkus annavad OSB-le eriti head tugevusomadused, nii et ehitustegevuses on ta oma tugevuselt võrreldav okaspuuvineeriga, mida temaga sageli kompenseeritaksegi. OSB-d kasutatakse seina-, lae- ning põranda kandekonstruktsioonides. OSB head omadused leiavad rakendamist ka ehituskonstruktsioonielementide tootmises, nagu sarikad ja I- talad . OSB-plaati on ka kerge töödelda (lihvida, koolutada, saagida, hööveldada) ning liimida tavaliste, puidu jaoks mõeldud liimidega ning värvida. Ühtlasi on tähelepanuväärne tema mõõtude stabiilsus nii piki- kui ristisuunas. Nõrgaks küljeks on aga niiskuspaisumine paksusesse. OSB on välja töötatud Põhja-Ameerikas ning seal väga levinud. OSB tootmine on seal kasvanud võrdeliselt okaspuuvineeri vabrikute sulgemisega. Põhja- Ameerikast on OSB tootmise tehnoloogia levinud ka Euroopa riikidesse. OSB suur eelis okaspuuvineeri ees on, et ta pole tundlik tooraine kvaliteedi suhtes. OSB-d toodetakse Põhja-Ameerikas muuks otstarbeks kõlbmatust papli- ja haavapuidust, okaspuuvineeri tootmiseks aga vajatakse parimat vineeripakku. Seega kujuneb OSB hind madalamaks vineeri omast.
Sageli eksivad praktikud aga terminitega: rääkides OSB-st peavad nad tegelikult silmas hoopis Wafer-plaati, millest järgnevalt:
Wafer-plaat
on OSB eelkäija ning kujutab endast suuremõõtmelisest lehtpuu lõikelaastust valmistatud plaate . Selle toote väljaarendamise mõtteks oli, et suurendades laastu mõõtmeid väheneb liimi kulu ning seega ka tootmise maksumus. Ühtlasi peeti silmas suurte lehtpuuvarude (nagu pappel ) majanduslikku väärindamist. Wafer-plaati tehakse ka okaspuulaastust. Wafer-plaat erineb OSB-st selle poolest, et laastu suunda ei orienteerita, vaid ta paikneb juhuslikult.
Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku. Sellisel teel valmistati ja valmistatakse pehmeid isolatsiooniplaate, poolkõvu ehitusplaate ning kõvu plaate. Kõvemate plaatide tootmisel rakendatakse kõrgemat temperatuuri ja suuremat survet kui pehmete puhul. Pehmete plaatide mehhaanilised omadused on nõrgad, kuid heli- ja soojusisolaatoriteks on nad väga head. Kõvemaid plaate võib kasutada näiteks uste ja seinte pealistusmaterjaliks. Siiski on nn. traditsiooniliste puitkiudplaatide tootmismahud Euroopas langemas.
Uusimaks PKP liigiks on MDF- plaat ( Medium Density Fiber Board), mis, erinevalt teistest PKP liikidest on valmistatud kuivmeetodil. Puidu lahutamine kiududeks toimub termomehhaaniliselt, mis tähendab puidu peeneks jahvatamist kahe ketta vahel, rakendades samal ajal surve all aurutamist. Seega on kiudude suund puhtjuhuslik, millest tulenevalt plaadi struktuur on väga homogeenne. Toorainena kasuatakse nii okaspuu - kui lehtpuupuitu.
MDF-i pind on küllaltki tasane ning selle katmine värviga või spooniga on küllalt hõlbus. Kuna plaat on väga tihe, on teda võimalik väga puhtalt saagida ning töödelda analoogiliselt massiivpuiduga. Et plaat koosneb väga peentest kiududest , on võimalik tema sisse pressida mitmesuguseid mustreid ja ornamente või töödelda programmjuhitava freesiga. MDF-plaati on võimalik ka vormida mitmesuguseks profileeritud täispuitu imiteerivaks materjaliks. MDF-i võib pressida kas akna- või ukselengidele, põrandaliistudele või mitmeotstarbelistele dekoratiivliistudele sobivasse profiili. Oma tugevusomadustelt ei ole MDF eriti hea ning niiskudes kaotab ta oma tugevust veelgi ning võib ühtlasi ka deformeeruda. Seega ei ole ta kõlbulik kasutamiseks ehituskonstruktsioonides välistingimustes, kuid kuivades ruumides on ta küllalt stabiilne. Seetõttu ongi MDF –plaadi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. Ehitustööstuses sobib ta sisseehitatud mööbli valmistamiseks ning oma odavama hinna tõttu sobib kompenseerima kas liimplaati, puitlaastplaati või vineeri. MDF-plaadi tugevaks küljeks ongi hea töödeldavuse kõrval tema odavus, mis tuleneb sellest, et tema tootmiseks on võimalik kasutada okaspuu ja lehtpuu peenpuitu. MDF-plaatide tootmine on oluliselt lisandunud eelkõige mitmetes euroopa riikides ning tootmismahtude kasv jätkub. Aasiamaades kasutataks e toorainena ka muid kiulisi materjale, nagu näiteks suhkruroog ja puuvillavarred.
Samasse tooteperekonda kuulub ka HDF (High Density Fiber Board).
Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui tsementi oluliselt rohkem ning see muudab kõnealuste plaatide kaalu suhteliselt suureks. Mineraal-puitplaate on võimalik toota väga erinevatest puitpartiklitest, kuid üldjuhul kasutatakse tsementplaatide tootmiseks pikka laastu ning kipsplaatide tootmiseks puidukiudu. Oluline on valida õige puuliik, kuna mitmete liikide suhkrusisaldus või ekstraktid võivad takistada mineraalsete lisandite kõvastumist või seda oluliselt pikendada. Mineraal-puitplaatide suureks eeliseks on nende niiskuskindlus, mõõtude stabiilsus ning tule- ja mädanikukindlus. Puuduseks on suur kaal ning töömahukus transpordil. Neile ei mõju hästi ka kiirelt vahelduvad läbikülmumis- ning sulamistsüklid. Ka mõõtulõikamine ning kinnitamine on vaevarikas.
Tsement-puitplaate kasutatakse palju soojades piirkondades nagu Aasia ning Austraalia , kus neist tehakse välisseinu ning katuseid. Sageli on selle materjali pind töödeldud või viimistletud juba plaate tootvas tehases või siis plaat on töödeldud vormitud kujul, meenutamaks näiteks traditsioonilist puitmaterjali või tellist.
Kipsplaadid leiavad kasutamist eelkõige seinte pealistusmaterjalina. Tabelis 1 on lühidalt ära toodud tähtsamate puitplaattoodete klassifikatsioon.
Tabel 1
Puitplaattooted
Toode
Kirjeldus
Kasutamine
Ristvineer (Plywood)
Toodetakse üksteisega risti olevate spoonikihtide kokkuliimimise teel. Kihte on paaritu arv. Vastupidav, hõlpsalt töödeldav , võimalik pealistada või värvida. Mõõtude kõikumiste suhtes stabiilne.
Fenoolliimi kasutamine tootmisel lisab ilmastikukindluust. Mahukaal 500 … 600 kg/m3
Kandvateks sise- ja välisseinteks, põrandateks ja lagedeks ning betoonivalu vormideks.
Puitlaastplaadid:

Puitlaasstplaat (Particle Board)
b) OSB (Oriented Strand Board)
Toodetakse, sidudes puitlaastud omavahel liimiga, kasutades kuumpressimismeetodit. Olenevaalt kasutatavast liimist sobib kas siseruumidesse (urea-liimi baasil) või välistingimustesse (urea- melamiin - või fenoolliimi baasil). Puitlaastplaat võib olla ühe- või mitmekihiline; viimasel juhul kasutatakse pindmistes kihtides
peenemat laastufraktsiooni kui seesmises kihis. Töödeldavuses jääb
alla MDF-plaadile. Maahukaal 600 … 800 kg/m3. Ei sobi kandekonstruktsioonidesse. Nõrk paindele.
_______________________________________________________
Toodetakse pikikiudu puitlaastudest, mis on väga pikad, võrreldes
laastu laiusega (pikkus kuni 10 cm). Laastud orienteeritakse plaadi pikema küljega samasuunaliselt nii plaadi sisemistes kui välimistes kihtides või sisemistes kihtides 90 kraadise nurga all üksteise suhtes. Plaat on vastupidav ning hea lõiketöödeldavusegfa. Pakub konkurentsi okaspuust ehitusvineerile. Kestvus niiskuse suhtes nõrk. Tihedus ca
640 kg/m3. Tema eelkäijaks oli Waferboard, kus kasutati samuti suuremõõtmelist laastu, kuid seda ei orienteeritud.
Siseseinteks; vahelagede
ülelöömiseks, põrandateks, usteks.
______________________________
Kandvateks seinteks ning lagedeks
Puitkiudplaadid

Pehme puitkiudplaat
(Insulating board)

Poolkõva puitkiudplaat

Kõva puitkiudplaat
(Hardboard)
d) MDF (Medium Density Fiberboard)
Puidukiududest märgmeetodil valmistatud plaat, milles kiudude omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise
teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On
lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk.
Valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemat temperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 … 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat.
________________________________________________________
Valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade tugevusomadustega ning niiskuskindel
________________________________________________________
Kuivmeetodil (termomehhaaniliselt) toodetud kiudplaat. Sile, homogeenne ning massiivpuitu meenutav plaat. Lõiketöötlemine annab suurepraseid tulemusi. Võimalik toota profileerituna või freesida,
samuti pealistada või värvida. Nõrk, seetõttu ei sobi ehituskonstruktsioonideks. Niiskudes kaotab oma tugevuse ning deformeerub . Tihedus 500 … 800 kg/m3.
Heli- ning soojusislatsiooniks
_______________________________
Vaheseinteks
Ehituskonstruktsioonideks
Usteks, liistudeks, lengideks, mööbliesemete valmistamiseks jm.
Mineraal-puitplaadid

Tsement-laastplaat (Cemennt bonded board)
b) Kipsplaadid (Gypsum Board)
Puitlaastplaat, milles sideainena on kasutatud tsementi. Tulekindel. Putuk- ja seenkahjurite kindel. Ei paisu ega tõmbu kokku. Hea heli- ja soojusisolaator. Rasked – transport tülikas. Tihedus 950 … 1200 kg/m3.
_____________________________________________________
Puitkiudplaat, milles sideainena on kasutatud kipsi. Hea tulekindlus , putuk- ning seenhaiguste kindlus. Hea heli- ning soojusisolaator
Sise- ja välisseinteks
Siseseinteks
Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit)
Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda. Tänapäeval tuleb mitmeski paigas vaeva näha 75 mm x 250 mm x 5 m materjali leidmisega. Lisaks on saematerjal ka kallis. Seetõttu on suuremate ehitiste laetalasid väga harva võimalik teha ühest palgist või prussist. Üha raskemini leitav, pidevalt kallinev ning kõikuvakvaliteediline ehituspalk on olnud üheks põhjuseks tehniliste puittoodete väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt:
Liimpuittooted
Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati.
Sõrmjätkatud saematerjal ( Finger Joined Lumber ) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi ), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali kasutusvaldkonnad langevad enamuses kokku normaalse saematerjali omadega, milleks on nii kandvad kui mittekandvad konstruktsioonid. Siiski tuleb arvestada sõrmjätkatud saematerjali suhteliselt väikese paindetugevusega, kuna jätkukohad võivad painde mõjul järele anda. Materjal peab aga väga hästi vastu survele pikisuunas , mis lubab teda kasutada seinakonstruktsioonide vertikaaldetailidena. Ka katusefermide ja I- profiiltalade valmistamiseks on ta sobiv. Laialdaselt kasutatakse sõrmjätkatud saematerjali akna- ja uksepiitade valmistamiseks, kusjuures tema mõõdud mängivad vähem, võrreldes tavalise saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahel esineb olulisi erinevusi.
Sõrmjätkatud saematerjali kasutatakse ka liimplaatide tootmiseks.
Liimpuit (Glue Laminated Timber ; Glulam) on välja arendatud kasutamiseks kandekonstruktsioonides. Liimpuidu saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped, nõnda et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevussorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad saematerjalitükid ( lamellid ). Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas. Kasutatakse ilmastikukindlaid liimisid, mis võimaldavad liimpuidu kasutamist ka välistingimustres. Lamellid võivad koosneda ka sõrmjätkatud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liimpuitu. Ainsaks piiravaks faktoriks jäävad nii pika materjali puhul transpordiraskused. Lamellide moodustamine sõrmjätkamise abil võimaldab välja lõigata ka kõik kvaliteeti või tugevust vähendavad kohad. On võimalik valmistada ka näiteks kaare- või poolringi kujulist liimpuitu, painutades seda liimimisega üheaegselt ning andes tootele sellega sobiva kuju. Painutatud liimpuidu kasutamine võimaldab luua arhitektuuriliselt silmapaistvaid ehitisi .
Liimplaat ( Edge Glued Panel) on plaadikujuline toode ning peaks õigupoolest leidma käsitlust puitplaattoodete grupis. Tulenevalt tootmistehnoloogiast aga ei saa ta kuuluda plaattoodete gruppi, vaid kujutab endast pigemini töödeldud saematerjali. Liimplaat valmistatakse suhteliselt kitsastest saematerjalitükkidest, mis ühendatakse omavahel servadest ja niiviisi moodustubki plaadikujuline toode. Liimplaadi mõõdud on küllalt püsivad, kuna pinged , mis tekivad plaadi ühes osas, kompenseeruvad ja tasanduvad tema teises osas. Liimplaadi dekoratiivsust on võimalik tõsta, kui kasutada tema valmistamiseks eri puuliikidest saetud lamelle. Liimplaat leiab kasutust eelkõige mööblitööstuses ja ehitustöösstuses korteritesse sisse ehitatud mööbli valmistamisel, kuid ka mitmete tisleriplaatide siseosadena.
Käesolevas klassifikatsioonis loetakse puittoodete hulka kuuluvaks ka mikrolam-talad (LVL – Laminated Veneer Lumber) ning parallam-talad (OSL - Oriented Strand Lumber).
LVL on ehitiste kandekonstruktsioonide valmistamiseks välja töötatud talakujuline puitmaterjal , mis, nagu vineergi, koosneb paljudest spoonikihtidest. Erinevuseks on, et spoonikihid ei ole üksteisega risti nagu vineeris, vaid nad on paigutatud üksteise peale samasuunaliselt ning süü suund ühtib tala pikitelje suunaga. Tootmistehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis vineeri tootmiselgi. Kõigepealt valmistatakse paks PLV-plaat ( Parallel Laminated Veneer), millest saetakse välja soovitavate mõõtmetega talad või prussid. LVL on väga stabiilne, ühtlase kvaliteediga toode ning tema tugevusomadused on silmapaistvad – ta on isegi tugevam kui liimpuit! Teda kasutatakse eelkõige serviti asetatud lae- ja põrandataladena, aga ka teiste ehituskomponentide struktuurielementidena, nagu näiteks I- profiil - talad. LVL- talade pikkus võib olla kuni 20 meetrit ning ta võib asedada terastalasid.
Parallam (OSL – Oriented Strand Lumber), mille sünonüümiks on PSL – Parallel Strand Lumber, on puidust ehitusmaterjal, mis on toodetud 20 … 30 cm pikkade puiduribade või veelgi pikemate spooniribade plaadiks või prussiks kokkuliimimise teel, kasutades liimimisprotsessi tõhustamiseks soojust. Plaadist saetakse välja soovitud mõõtmetega OSL-talasid. Puiduribadest on eemaldatud tugevust vähendavad rikkekohad ning ribade kokkuliimimse teel saadud materjal on seetõttu oma omadustelt väga ühtlane, stabiilne ning heade tugevusomadustega. OSL-i kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides laetaladena, sarikamaterjalina ning seinte kandekonstruktsioonideks. OSL- talade pikkus võib olla kuni 20 m ning nad võivad asendada edukalt ehitiste teraskonstruktsioone. Tuntuim OSL-i tootemärk on Kanada päritoluga Parallam, mis oli ka esimeseks OSL- tooteks maailmaturul.
Tähtsamad tehnilised puittooted Tabel 2
Tood
Kirjeldus
Kasutamine
Liimitud saematerjal:

Sõrmjätkatud (Finger Joined Lumber)
b)Liimpuit (Glue Laminated Timber ehk Glulam)
c) Liimplaat (Edge Glued Panel)
Saematerjalitükke liimitakse otsakuti, ühendades omavahel kammipiide kujuliselt sälgutatud otspinnad, kuni saadakse vajalik saematerjali pikkus;
__________________________________________________________
Valmistatakse vähemalt neljast massiivpuidu lamellist (mis võivad olla ka sõrmjätkatud), liimides nad kokku selliselt, et lamelli süü on samasuunaline glulami pikisüüga;
___________________________________________________________
Massiivne puitplaat, mis saadakse, liimides serviti kokku palju hööveldatud saematerjalist väljasaetud ning hööveldatud lamelle
Seinakonstruktsioonideks;
liimpuidu ning liimplaadi valmistamiseks
_______________________
Suurte ehitiiste kandekonstruktsioonides;
_________________________
Sisseehitatud mööbli valmistamiseks; mööbli valmistamiseks
Töödeldud saematerjal:
a) Keemiliselt töödeldud saematerjal (Chemically Treated Timber)
Saematerjal töödelakse keemliselt kas surveküllastamise või pindamise teel, suurendamaks vastupidavust sine, mädanemise või putukkahjurite suhtes. Surveküllastatud puidu kohta kasutataakse ka nimetust püsipuit.
Väliskonstruktsioonide ning vesiehitiste valmistamiseks
Tehniline puitmaterjal:

Microlam (Laminated Veneer Lumber-LVL)
Enamlevinud tootemärkideks on Kertopuu ning Microlam.
b) Parallam (Oriented Strand Lumber - OSL)
Kuulub tootegruppi PLV (Parallel Laminated Veneer), mida valmistatakse nii, et liimitakse spoonikihid plaadiks selliselt, et kõikide kihtide suund on ühesugune ja ühtib plaadi pikisuunaga. Plaadist saetakse välja LVL-talad, mille pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Talade tugevus on eriti hea
ning nad on täpsed ja sirged.
___________________________________________________________
Toodetakse 20 … 30 cm pikkuste puiduribade või spooniribade ülestikku kokkuliimimise teel, millest saetakse väljaOSL-talad
Suurte ehitiste kandekonstruktsioonideks
__________________________
Kandekonstruktsioonideks
Töödeldud saematerjali gruppi kuuluvad massiivpuitmaterjalid, mida on töödeldud erineval viisil, eesmärgiga parandada või luua puidule uusi omadusi, mis on vajalikud teatud kasutusvaldkondades. Keemiliselt töödeldud (antiseptitud) saematerjali (Preservative Treated Lumber) kasutamine piirdub nende juhtudeha, kus puit on pideva vee või niiskuse mõju all. Kemikaalid , nagu vaskarseenik või kreosoot, muudavad puidu putuka- ning mädanikseenekindlaks. Sellist puitu kasutatakse põhiliselt välistingimustes: sildadeks, purreteks, taradeks, teeradadeks jms.
Katsetamisjärgus on praegu survetöödeldud puit. Survetöödeldud puidu puhul on ideeks, et kui puitu kokku suruda, suureneb tema tihedus ning koos sellega paranevad ka tema omadused. Näiteks männimaterjali pinna kõvadus on saadud võrdseks tamme omaga ning kasesaematerjalil veelgi paremaks. Leidub hulgaliselt kasutusvaldkondi, kus pinnakõvadusel on tähtis osa. Praegu uuritakse survega töödeldud puidu käitumist põrandalauana. Puitu on võimalik ka vormida ning anda talle soovitud kuju, töödeldes teda soojuse, niiskuse, ning vajaduse korral ka kemikaalidega, rakendades samal ajal survet. Eriti hästi on see meetod rakendatav mööblikomponentide ( liistud , mustrid) valmistamisel.
Ka termiliselt töödeldud saematerjali (ehk ökopuit – www. thermowood.fi) katsetused hetkel käivad ning selle tootmisele on asutud juba ka Eestis.
Termilise töötlemise idee seisneb selles, et protsessi käigus toimuvad puidus keemilised muutused, mille tulemusel kaob puidust teda lagundavate seente toitekeskkond. Puitu
kuumutatakse 185 (kasutamiseks sisetöödel) või 215 (kasutamiseks välistöödel) kraadisel temperatuuril. Termiliste protsesside tulemusel muutuvad puidu omadused: puidust kaob vaik , alaneb tasakaaluniiskus, mistõttu puit mängib niiskuse käes märksa vähem; puidu värvus muutub pruunikaks, ning seda ka puidu sisemusest, mitte üksnes pinnalt, puit muutub jäigemaks ning hapramaks, paraneb mädanikukindlus. Termotöödeldud puitu nimetatakse ka ökopuiduks, kuna ta asendab osaliselt immutatud puitu, mis sisaldab keskkonnaohtlikke aineid.
Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile:
Okaspuud
Lehtpuud
Thermo -S (sise)
Thermo-D (välis)
Thermo-S (sise)
Thermo-D (välis)
Samad kasutuskohad,mis thermo-S puhul
ehitusdetailid
välisvooder
sisustus
sisustus, mööbel
välisuksed
mööbel
aiamööbel
aknaluugid
põrandad
uksed-aknad
välisrajatised
saunakonstruktsioonid
saunalavad
saunasisustus
aiamööbel
põrandad
aiamööbel
Võrreldes töötlemata puiduga on termopuit aga hapram ning väiksema paindetugevusega.
Kasutusvõimaluste täpsustamiseks vajab veel uuringuid .
6