Puuduseks on suur kaal ning töömahukus transpordil. Neile ei mõju hästi ka kiirelt vahelduvad läbikülmumis- ning sulamistsüklid. Ka mõõtulõikamine ning kinnitamine on vaevarikas. Tsement-puitplaate kasutatakse palju soojades piirkondades nagu Aasia ning Austraalia, kus neist tehakse välisseinu ning katuseid. Sageli on selle materjali pind töödeldud või viimistletud juba plaate tootvas tehases või siis plaat on töödeldud vormitud kujul, meenutamaks näiteks traditsioonilist puitmaterjali või tellist. Kipsplaadid leiavad kasutamist eelkõige seinte pealistusmaterjalina. Tabelis 1 on lühidalt ära toodud tähtsamate puitplaattoodete klassifikatsioon. 6 Tabel 1 Puitplaattooted
Puuduseks on suur kaal ning töömahukus transpordil. Neile ei mõju hästi ka kiirelt vahelduvad läbikülmumis- ning sulamistsüklid. Ka mõõtulõikamine ning kinnitamine on vaevarikas. Tsement-puitplaate kasutatakse palju soojades piirkondades nagu Aasia ning Austraalia, kus neist tehakse välisseinu ning katuseid. Sageli on selle materjali pind töödeldud või viimistletud juba plaate tootvas tehases või siis plaat on töödeldud vormitud kujul, meenutamaks näiteks traditsioonilist puitmaterjali või tellist. Tulekindel. Putuk- ja seenkahjurite kindel. Ei paisu ega tõmbu kokku. Hea heli- ja soojusisolaator. Rasked – transport tülikas. Tihedus 950 … 1200 kg/m3. 10 Puitplaadid Külli Kalbre Kipsplaadid leiavad kasutamist eelkõige seinte pealistusmaterjalina. Puitkiudplaat, milles sideainena on kasutatud kipsi
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Euroopas........................
1 8. Selgita kuidas määratakse saepalgi mahtu, mõõtühik Arvutuslikult – Nilsoni valemi abil. Tabelite abil – Eesti ümarpuidu mahutabelid Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala-kuupmeeter(m³). 9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata?
1 8. Selgita kuidas määratakse saepalgi mahtu, mõõtühik Arvutuslikult Nilsoni valemi abil. Tabelite abil Eesti ümarpuidu mahutabelid Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala-kuupmeeter(m³). 9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata?
Sisukord 1.Puitlaastplaadid.......................................................................................................2 2.Puitkiudplaadid........................................................................................................2 3.OSB plaadid............................................................................................................2 4.HDF ja MDF plaadid...............................................................................................2 5.Vineerplaadid..........................................................................................................2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid...............................................................................................
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit.
Kõik kommentaarid