oma esimese tütre, Irène'i sündi septembris 1897. aastal. Pierre'i isa, erus arst, kolis nende juurde elama ning aitas neil tütart üles kasvatada. Marie hakkas otsima uurimisteemat, mis 4 võiks aidata tal teenida doktorikraadi. Mitte ükski naine maailmas ei olnud seda kraadi veel saavutanud. 3. RAADIUMI AVASTAMINE (1897-1903) 3.1 Kiirtemüsteerium Kaks mõistatuslikku avastust viisid Marie Curie tema elutööni. Detsembrikuus 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen kiired, mis võisid läbida tahke puu või liha. Mõni kuu hiljem avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel, et uraani sisaldavad mineraalid kiirgavad. Röntgeni kiired hämmastasid teadlasi, kes hakkasid neid suure innuga uurima. Enamasti nad ignoreerisid Becquerel'i kiiri, mis tundusid põhimõtteliselt samalaadsed, ainult nõrgemad. Marie otsustas uurida uraanikiiri
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli
Pierre Courie 1859 1906 Lapsepõlv Sündis Pariisis, Prantsusmaal. Prantsuse füüsiku poeg. Õppis koduõppel. Tugev matemaatikas ja geomeetrias. Oli kiire õppija. Töötas laboris. Tegi vanema vennaga füüsikalisi katsetusi. Avastused Formuleeris kristallide struktuuri sümmeetriaprintsiibi. Radioaktiivsus. Magnetism. Courie kaal. Isiklik elu Abielus Marie Curiega. Abielust sündis kaks tütart. Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. aastal. Sai oma töö eest vähe palka. Kandideeris Teaduste Akadeemiasse. Suri tänava õnnetuses 19.aprillil, 1906.
MARIE CURIE on sündinud 1867a. õpetajate viie-lapselises peres noorimana, Varssavis, Poolas. Gümnaasiumi lõpetab ta kuldmedaliga, mis saab kolmandaks nende peres. Pärast lõpetamist läheb tööle eraõpetajana, joostes ühe noore juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre on Marie jaoks a
Marie Curie 7.november 1867 4. Juuli 1934 Marie Curie · Oli poola füüsik · 1898. aastal avastas radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi · 1903. aastal sai selle eest Nobeli füüsikaauhinna · Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911.aastal Nobeli keemiaauhinna Elulugu · Maria Salomea Sklodowska sündis Varssavis. · Isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja. · Ema pidas tütarlaste erakooli. · Marie lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. · 1883189. aastatel töötas Marie pedagoogina. Õpingud Pariisis · Marie õppis Pariisis · 1896. Aastal tegi ta Sorbonne'is keemiat ja eksamid matemaatikas ja füüsikat
Marie Salomea Sklodowska-Curie Mari-Liis Keel 9.klass Sisukord 1. Marie Curie noorus 2. Õpingud 3. Abielu 4. Radioaktiivsuse uurimine 5. Nobeli auhinnad 6. Õpetamine kõrgkoolis 7. Kiirituste mõju ja Marie Curie surm 8. Pildid Marie Curiest 9. Kasutatud kirjandus Marie Curie noorus Maria( hiljem Marie) Salomea Sklodowska- Curie sündis 7.novembril 1867.a. Varssavis, Poolas. Tema isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati . Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga . Marie kasvas üles perekonnas, kus väärtustati haridust. Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kõik kommentaarid