Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Eliise Muru MARIE CURIE Referaat Juhendaja PhD Jaanis Priimets Rühm: Füüsika-4 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA............................................................................... 4 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga......................................................................4 1.2 Ülikooliaastad..................................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie..........................................................
XXX MARIE CURIE Koostaja XXX PÄRNU 2010 1. POOLAST PARIISI (1867-1891) 1.1 Patrioot ilma rahvuseta Naine, kellest sai "Madame Marie Curie", sündis 7. novembril 1867. aastal Varssavis nimega Maria Sklodowska. Pere ja sõbrad kutsusid teda hüüdnimega Manya. Tema vanemad kasvatasid oma lapsi patriootideks rahvusele, mida enam ei eksisteerinud. 1815 aastaks olid riigid ümber Poola sõdade ja lepete tagajärjel riigi laiali jaotanud ning enda võimusesse haaranud. Varssavit kontrollis vene tsaar. Sklodowskade perekond ja teised patrioodid võtsid eesmärgiks poola kultuuri säilitamise iga hinnaga.
Ja kui ta läheb, siis mida peaks ta õppima? Kas see võiks olla füüsika? Tagasi Varssavisse tulnud Maria veetis aega tööstus- ja põllumajandusmuuseumi laboratooriumis, mille direktoriks oli ta nõbu Jozef Boguski. Mariale meeldis teadusaparatuuriga katseid teha ja üritada õigeid tulemusi saavutada. 1891. aasta lõpupoole oli Maria otsusele jõudnud ja astus Pariisi rongile. Pariisis registreeris ta Sorbonne'i ülikooli füüsikaõpinguteks, kasutades prantsuspärast nimekuju Marie Sklodowska. Siitpeale jäigi ta Marieks. Algul elas ta õe juures Rue d'Allemagne'il. Bronial oli kool juba lõpetatud, ta oli tuhande lõpetaja seas üks kolmest naisest. Pariisis Bronia ka abiellus. Mariel oli raske õpperaamatute taga istuda, sest korteris toimus kogu aeg midagi, see oli elu täis vaidlusi ja naeru ja poola keeles rääkivaid sõpru. Mariel oli aga vaja praktiseerida prantsuse keelt, et see muutuks laitmatuks, ja tal jäi vähe aega seltskonnaelu või lobisemise jaoks
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli
Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii .....................................................................................................................................5 James Clerk Maxwell..............................................................................................................6 Isaac Newton........................................................................................
Ta avastas nende kiirte ioniseeriva toime. Becquereli biograafia Becquerel sündis füüsikust isa peres. Suguvõsas oli mitu põlvkonda olnud nimekaid teadlasi ning ka Henrist ja tema vennast Jeanist said teadlased. Ta õppis reaalaineid École Polytechnique'is ja insenerikunsti École des Ponts et Chaussées's. Video: Discovery of Radioactivity [Becquerel] http://www.youtube.com/watch?v=e7HNAmmSc7U Marie ja Pierre Curie Varsti pärast Becuereli avastust leidsid abielupaar Marie ja Pierre Curie, et see nähtus, mille nad nimetasid radioktiivsuseks, on omane ka mitmetele teistele keemilistele elementidele (näiteks tooriumile). Radioaktiivsus Radioaktiivsusehk ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.
paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd. André Marie Ampère Oli voolu vastastikmõjude avastaja. Oli esimene, kes ütles, et igasugused magnetilised jõud tekkisid tänu magnetilisele liikumisele. Konstrueeris esimese telegraafi. Ehitas esimese kommutaatori. Tegi katsed kahe voolujuhtmega. Oersted Tegi katseid magnetnõelaga.Märkas, et juhtmes, kus oli vool, selle suhtes magnet nõel pöördus risti. Faraday (22. september 1791 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis. 3. 3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi. Samal aastal avastasid nad aktiivse radioaktiivse ühendi, mis sadestus uraanimaagist väävelhappe toimel, kuid ei olnud poloonium ja oli uraanist palju radioaktiivsem. Uue elemendi nimetus radium esineb nende laboripäevikus esmakordselt 18. detsembril 1898. a ja selgi juhul küsimärgiga. Uue 4
Kõik kommentaarid