Marie Curie (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

XXX
MARIE CURIE
Koostaja XXX
PÄRNU 2010

POOLAST PARIISI (1867- 1891 )
1.1 Patrioot ilma rahvuseta
Naine, kellest sai “ Madame Marie Curie”, sündis 7. novembril 1867. aastal Varssavis nimega Maria Sklodowska. Pere ja sõbrad kutsusid teda hüüdnimega Manya . Tema vanemad kasvatasid oma lapsi patriootideks rahvusele, mida enam ei eksisteerinud.
1815 aastaks olid riigid ümber Poola sõdade ja lepete tagajärjel riigi laiali jaotanud ning enda võimusesse haaranud. Varssavit kontrollis vene tsaar . Sklodowskade perekond ja teised patrioodid võtsid eesmärgiks poola kultuuri säilitamise iga hinnaga.
Pere kannatas palju patriootlikkuse tõttu. Manya isa sunniti lahkuma healt tööpositsioonilt õpetajana oma uskumuste pärast. Maria lapsepõlve vältel oli perekond suurtes rahalistes raskustes. Mõlemad vanemad olid elukutselt õpetajad ning õpetasid oma lastele hariduse väärtust. Ainult kaasaegne haridus oleks suutnud neid raskustest välja tuua.
Enne Manya üheteistkümnendat sünnipäeva suri tema vanim õde tüüfusesse ning haigestunud tuberkuloosi, suri ka tema ema. Vaatamata neile kaotustele lõpetas Maria 15-aastaselt kooli parimate tulemustega. Pärast lõpetamist kannatas ta närvivapustuse all, mis muutis ta liiga väsinuks, et midagi teha. Manya isa saatis tütre maale sugulaste juurde, kus ta sai veeta muretu aasta.
1.2 Õdede pakt
Haridus tõi Maria tagasi Varssavisse. Naistel ei olnud lubatud õppida Varssavi Ülikoolis. Niisiis ühinesid Maria ja tema vanem õde Bronya koos teiste õpilastega n-ö maa-aluse ülikooliga, kus klassid said kokku öösiti ning vahetasid iga kord asukohta , et mitte äratada korravalvurite tähelepanu.
Maria ja Bronya teadsid, et saamaks professionaalset haridust, peavad nad minema suurde ülikooli Lääne-Euroopas. Õed moodustasid pakti. Maria pidi töötama guvernandina, et maksta kinni Bronya meditsiiniõpingud Pariisis. Kohe, kui Bronya oli oma koolituse kätte saanud ning hakanud raha teenima , pidi ta aitama maksta Maria õpingute eest.
Maria veetis kolm aastat külas, mis asus 150 kilomeetri kaugusel Varssavist . Ta palgati suhkurupeedivabriku omaniku poolt, kelle lapsi ta pidi hakkama õpetama. Palkaja ei pannud pahaks, kui Maria veetis osa oma vabast ajast poola tööliste lastele lugemist õpetades, kuigi ta riskis karmi karistusega kui vene võimud oleksid tegevusest aimu saanud. Maria kasutas oma vabu tunde lugemiseks paljude erinevate valdkondade kohta. Ta avastas, et kõige parem on ta matemaatikas, füüsikas ja keemias. Vene võimud olid keelanud poolakatel laboratooriumiteaduse õpetamist, ent keemik suhkrupeeditehases andis Mariale mõningaid tunde.
Naine naasis Varssavisse 1889. aastal. Tema isa teenis paremat palka erakooli direktorina ning sai endale lubada Bronyale Pariisi iga kuu veidi raha saatmist. Veel kaks aastat jätkas Maria tööd guvernandi ning juhendajana. Pühapäeviti ja õhtuti õppis ta salaja keemia kursusel „ muuseumis “, mis oli tegelikult illegaalne labor poola teadlaste treenimiseks.
Veidi enne 24-aastaseks saamist oli Maria kogunud piisavalt raha, et minna õppima Pariisi ülikooli. Ta oli seda hetke kaua oodanud. Ta lahkus oma armsast isast ning kodumaast kurbusega, ent lubas naaseda pärast oma õpinguid.

LABORATOORIUMIOTSINGUD, ARMASTUSE LEIDMINE (1891-1897)
Noor poola naine reisis Varssavist Pariisi 1891. aasta sügisel. Tal oli piisavalt raha katmaks kinni õppemaksu, väikese toa ning odavaima toidu, ent see oli ka kõik. Maria Sklodowska jättis maha mitte ainult oma kalli isa ning isamaa vaid ka oma nime. Ta registreerus kuulsas Sorbonne Ülikoolis Marie’na, mis on prantsuse vorm Maria’st.
Marie ei olnud nii hästi ettevalmistatud kui tema kaasõpilased. Sellest hoolimata läbi raske töö sai ta magistrikraadi füüsikas ja matemaatikas kõigest kolme aastaga. Elades esimest korda omapäi, keskendus Marie nii pingsalt õpingutele, et unustas mõnikord isegi süüa.
Marie lõputöö füüsikas teenis stipendiumi. Grupp tööstureid, Riikliku Tööstuse Julgustamise Ühing, maksis naisele, et ta uuriks erinevate teraste magneetilisi omadusi. Töö läbiviimiseks vajas Marie laborit .
Pierre Curie’l oli labor, niisiis tutvustati talle Marie’d 1894. aasta kevadel. Mehel oli muljetavaldav amet Pariisi Tööstusliku Füüsika ja Keemia Munitsipaalkoolis laboratooriumiülemana. Kuigi tema laboratooriumiruumid olid kesised, lubas ta Marie’l seal töötada. Curie, kes oli Marie’st 10 aastat vanem, oli teinud tähtsaid teaduslikke avastusi magnetismi ja kristallide alal, aga ta ei olnud vaevunud taotlema doktorikraadi .
Kui Pierre’i ja Marie vaheline suhe sügavnes, veenis mees naist, et ta peaks jätkama teadust Pariisis, mitte lõplikult naasma Poolasse. Vastukaaluks veenis Marie meest, et too kirjutaks üles oma magnetismiuuringud ning taotleks doktorikraadi. Curie edutati seejärel professoriks, tema õpetamiskohustused kasvasid, ent laboratoorium ei paranenud.
Marie ja Pierre abiellusid 1895 . aasta juulis. Järgneva kahe aasta vältel lõpetas Marie oma uuringud teraste magneetiliste omaduste alal. Ta esitas oma lõplikud tulemused veidi enne oma esimese tütre, Irène’i sündi septembris 1897. aastal. Pierre’i isa, erus arst, kolis nende juurde elama ning aitas neil tütart üles kasvatada. Marie hakkas otsima uurimisteemat, mis võiks aidata tal teenida doktorikraadi. Mitte ükski naine maailmas ei olnud seda kraadi veel saavutanud.

RAADIUMI AVASTAMINE (1897-1903)
3.1 Kiirtemüsteerium
Kaks mõistatuslikku avastust viisid Marie Curie tema elutööni. Detsembrikuus 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen kiired, mis võisid läbida tahke puu või liha. Mõni kuu hiljem avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel, et uraani sisaldavad mineraalid kiirgavad. Röntgeni kiired hämmastasid teadlasi, kes hakkasid neid suure innuga uurima . Enamasti nad ignoreerisid Becquerel’i kiiri , mis tundusid põhimõtteliselt samalaadsed, ainult nõrgemad. Marie otsustas uurida uraanikiiri. Nende kohta oli väga vähe informatsiooni, mistõttu sai ta kohe alustada katsetega.
Esiteks vajas Marie laborit. Ta pidi leppima Pariisi Munitsipaalkooli laoruumiga, kus tema abikaasa oli selleks ajaks professor . Laoruum oli kitsas ja niiske, aga kuidagi pidi ta selle probleemidest üle saama. Naine alustas uraani sisaldavate keemiliste ühendite tundmaõppimisega. Ta avastas, et väljuvate kiirte tugevus sõltus ainult uraani hulgast ühendis. See ei sõltunud mitte mingil määral materjalist, oli see siis tahke, peenestatud, kuiv, märg või ühendatud teiste keemiliste elementidega. Kui oli teatud kogus uraani – teatud arv uraani aatomeid – siis sai teatud intensiivsusega kiirgust. Miski muu ei olnud oluline.
See oli väga veider . Tavalised omadused nagu värv, lõhn või kõvadus, muutusid vastavalt aine käsitlemisele. Selle aja teadlased teadsid, et taolised ained tekkisid aatomite omavahelisel kombineerumisel. Marie nuputas selle kallal, proovides ika võimalikku ideed. Ta kahtlustas, et võib-olla toimus midagi uraani aatomites, mis tekitas kiirgust.
Ja mitte ainult uraanis . Proovides mitmeid kemikaale, leidis Marie, et ühendid, mis sisaldasid ebaharilikku elementi, tooriumi, kiirgasid samuti. Kirjeldamaks nende kahe elemendi käitumist, mõtles Marie välja termini „radioaktiivsus“.
Marie sai veel ühe üllatuse osaliseks kui ta jätkas tööd ühenditega. Uraani poolest rikas mineraal kiirgas rohkem kui uraani kogus selles oleks võinud seletada. Ta mõtles, et mineraal peab sisaldama mingit muud ägedalt radioaktiivset elementi, mida pole enne nähtud. Veidra uue elemendi jälile jõudmine oli niivõrd põnev, et Pierre lükkas kõrvale oma kristallidealase töö, kiirendamaks avastuse käiku. Nad töötasid meeskonnana, kumbki vastutav kindla ülesande eest.
3.2 Müsteeriumist läbitungimine
Mineraalitükk võib sisaldada kuni 30 erinevat keemilist elementi. Curie’d olid kui detektiivid otsides kahtlustatavat kurjategijat rahvastatud tänaval. Neil ei olnud vähimatki aimu, milline uus element on, välja arvatud radioaktiivsus. Pärast pikka laboris töötamist õnnestus neil leida mitte ainult üks, vaid lausa kaks uut elementi! 1898. aasta juulis avalikustasid nad paberi, mis paljastas nende esimese avastuse. Marie kodumaa auks nimetati element polooniumiks. Sama aasta detsembris teadustati teine element, mis sai nimeks raadium , mis tuleb ladinakeelsest sõnast „kiir“.
Teised teadlased ei usaldanud teadustust, kuna Curie’del ei olnud piisavalt palju polooniumi ja raadiumi, et neid näha ja kaaluda. Elementide olemasolu oli teada vaid paljalt nende radioaktiivsuse põhjal. Marie ja Pierre pidid elemendid eraldama ainetest, millesse nad segatud olid. Pierre kooli laoruum oli taoliseks ettevõtmiseks liialt väike, mistõttu Curie’d jätkasid oma tööd lähedalasuvas mahajäetud kuuris.
Avalikkus ja töösturid olid lummatud Curie’de avastustest. Raadium, väsimatult kiirgamas energiat (valgust ja soojust), vihjas suurtele müsteeriumitele ning ehk ka hämmastavatele leiutistele. Veelgi enam, Pierre tõestas, et raadium võib kahjustada liha. See tagas uue viisi vähi ja teiste haiguste ravimiseks. Marie kaotas uuringute käigus pea 10 kilo ja Pierre oli tihti üleväsinud ning kannatas valude käes. Oli see liigne töötamine ja stress või oli nende sagedaste haigestumiste põhjuseks kiirgus? Marie keeldus uskumast, et kiirgus oli väga kahjulik, kuid tänapäeva arstid arvavad teisiti.
Tööstusfirmad nägid Curiede uuringutes võimalust. Nad toetasid Marie’d ja Pierre’i lisalaboriruumiga, materjali ning abilistega. Arenes jõudsalt kasvav tööstus, mis rakendas radioaktiivseid aineid meditsiiniliseks kasutamiseks, aga ka muu tarbeks, näiteks pimedas helendavate kellade tootmiseks. Raadiumi kasutasid teadlased ka aatomitega katsetamiseks. Nad kinnitasid, mida Marie oli kahtlustanud – võimas energia, mis ilmus radioaktiivsuses, oli iga olulise aatomi põhiomaduseks.
Curied ise ei saanud sellest tööstusest rikkaks. Õigupoolest oli neil raskusi oma majapidamise ülalhoidmisega. Nad suurendasid oma sissetulekut 1900. aastal võttes vastu rohkem õpetamistööd. Marie’st sai esimene naine, kes oli teaduskonna liige Prantsusmaa peamises naisõpetajate koolitamise õppeasutuses. 1903. aastal sai ta doktorikraadi, mis tegi temast esimese naise Prantsusmaal, kellel see oli. Eksamineerijate komitee kuulutas, et tema töö oli teadusele andnud palju rohkem kui ükski eelnev doktoritöö. Saanud kuulsaks , tundus, et Curie’sid ootab ees lihtne elu oma ala tipus .

KIITUSED, KATASTROOFID JA UUENDUS (1903-1914)
4.1 Kõrged kiitused, seejärel tragöödia
Kui Pierre’i ja Marie’d autasustati 1903. aastal Nobeli Preemiaga, muutis see nende elusid . Pierre määrati viimaks Sorbonne’s professoriks ja ülikool leidis võimaluse laboratooriumi rajamiseks. Nad palkasid ka Marie – esimese naise, kes sai Nobeli Preemia – labori ülemaks.
Marie ja Pierre olid liiga haiged ja liiga hõivatud, et jõuda Rootsi võtmaks kõnega vastu Nobeli Preemiat enne 1905. aastat. Sel kevadel hakkas Pierre viimaks ennast oma uurimustöö suhtes positiivsemalt tundma. 19. aprill 1906 lubas tulla tema jaoks edukas päev. Pärast hommikust laboris töötamist oli ta raamatukokku suundumas kui ta libises märjal tänaval ning kukkus raske hobusevankri ette, mis tema peast üle sõitis. Mees suri silmapilkselt.
Vaatamata Marie šokile ning leinale, läks ta päev pärast matuseid taas tööle. Vähem kui kuu hiljem nõustus Sorbonne tegema Marie’st esimese naisprofessori. Sama ajal alustas ta lähtsat laboritööd. Üks teadlane oli välja tulnud teooriaga, et raadium ei olegi üldse element, vaid hoopis segu heeliumist ja pliist . Marie’l võttis mitu aastat tõestamaks, et raadium on ikkagi element.
Mis veel tähtsam, Marie otsustas asutada teadusliku instituudi Pierre’i mälestuseks. Oma teadlastest sõprade abiga õnnestus tal veenda prantsuse valitsust ja Pasteur’i Fondi rahastamaks Raadiumi Instituudi rajamist . Marie’st pidi saama radioaktiivsuslabori juht ning meditsiinilise uuringu labori etteotsa pidi astuma silmapaistev füüsik.
4.2 Töö, skandaal ja jälle töö
Marie Curie oli hõivatud mitte ainult õpetamise, uuringute ja pingutustega üles ehitada Raadiumi Instituut, aga ka emaks olemisega. 1906. kuni 1908. aasta jooksul õpetas ta kord nädalas koolis, kus tema tütar Irène ja mõned teised lapsed oma vanematelt haridust said, füüsikat. Marie äi aitas tal Irène’i ja Eve’i kasvatada, aga mees suri 1910 . aastal, misjärel palgati mitmeid poola guvernante. Järgnevad aastad olid rasked. 1911. aastal lükkas Prantsuse Teadusakadeemia tagasi Curie liitumispalve. Hiljem samal aastal puhkes skandaal.
Paul Langevin oli olnud Pierre’i üks taibukamaid õpilasi. Nüüd oli ta armunud Pierre’i leske. Langevin oli õnnetus abielus naisega, kes ei mõistnud tema pühendumust teaduslikku uuringusse, aga mõned ajalehed süüdistasid Marie’d kui välismaalast hea prantsuse kodu lõhkumises. Prantsusmaale teadlaste kohtumiselt tagasi jõudes ootas Marie’d kodu ees suur rahvasumm. Naine võttis oma hirmunud tütred kaasa ja põgenes sõprade juurde.
Nende sündmuste vältel sai Curie’st esimene inimene, kes võitis teise Nobeli Preemia. Ta võttis end kokku ja sõitis Rootsi, et võtta vastu 1911. aasta preemia raadiumi ja polooniumi avastamise eest . Järgmisel kuul vajus ta depressiooni ja neeruprobleemide tagajärjel kokku. Möödus mitu kuud, enne kui Curie oli taas võimeline töötama.
Curie naases viimaks tööle 1912. aasta lõpus. Ta ei abiellinud kunagi uuesti, pühendades oma elu Raadiumi Instituudile. 1914. aasta augustiks oli ehitus peaaegu lõppenud. Ta ootas, et asutuse töö parandamaks inimsese seisukorda algaks otsekoheselt.

RAADIUMIKAMPAANIA
5.1 Abi haavatutele
1914. aasta augustis ründas Saksamaa Prantsusmaad. Peaaegu kogu Curie personal astus sõjaväkke. Teaduslikud uuringud tuli Maailmasõja ajaks peatada ning Marie otsis mooduseid, kuidas ta saaks aidata. Ta teadis, et arstid saavad kasutada röntgenkiiri, et päästa haavatud sõdurite elusid tuues nähtavale kuulid ja katkised luud. Probleem oli aga selles, kuidas saada masinad haavatute juurde. Curie’l õnnestus ära rääkida mitmed jõukad inimesed, kes annetasid oma autod ja moodustasid 20st masinast liikuvad röntgenjaamad ning 200 püsijaama.
Curie valis oma teismelise tütre endale abiliseks. Aasta aega töötas Irène ema kõrval. Nagu Marie, keeldus ka tema näitamast vähimatki emotsiooni nähes kohutavaid haavu. Peagi lubas Marie tütrel iseseisvalt röntgenmasinat kasutada. Samal ajal mõtles Marie välja teisegi mooduse, kuidas radioaktiivsus saaks sõdureid aidata. Raadiumi Instituudis valmistas ta pisikesi radioaktiivset gaasi sisaldavaid klaasist torusid. Arstid sisestasid need väikesed torud patsientidesse kohatades, kus kiirgus hävitaks haiged koed .
5.2 Organiseerija, korraldaja, legend
Pärast sõja lõppu 1918. aastal jätkas Marie Curie raha kogumist Raadiumi Instituudi tarbeks. Temast oli saamas elav legend ning ta üritas oma kuulsusest viimast võtta. Jutud tema varajastest katsumustest inspireerisid inimesi teadlasi rohkem aitama. Kui lugu uuesti räägiti, siis mõnikord kõlas nagu ta oleks teinud kõike üksi, kuigi ta oli sõltunud valitsuse ning erakassadest ja assistentidest nagu pea kõik teised teadlasedki.
Curie parim võimalus saabus, kui üks ajakirjaartikkel pani aluse Marie Curie Raadiumi Kampaaniale USAs. Reis sinna väsitas teda, ent ta saatis hea meelega oma tütred enda asemel mõningatele üritustele. Pingutus oli seda väärt. Ta naasis grammi raadiumiga, mida oli küll imevähe, ent see oli nii radioaktiivne, et võimaldas mitmete katsete tegemist ning kallist varustust ja raha Raadiumi Instituudile.
Curie jätkas radioaktiivsuse uurimisega, ent tema peamiseks prioriteediks sai Raadiumi Instituudi juhtimine. Ta tegi instituudist arstide ja teiste poolt kasutatavate raadiumi sisaldavate produktide mõõtmise keskuse. Samuti tegi ta sellest maailma keskuse uuringuteks, valides hoolikalt teadlasi ja käies nende eduga kaasas. Tema uurijad tegid mitmeid avastusi. 1934. aastal avastasid tema tütar Irène ja tolle abikaasa Frédéric Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse.
Curie ei elanud piisavalt kaua, et näha, kuidas Irène ja Frédéric oma avastuse eest Nobeli Preemia pälvisid. 1920. aastast kannatas Marie terviseprobleemide käes, mida ilmselt põhjustas tema tihe kokkupuutumine radioaktiivse kiirgusega. Neljandal juulil 1934. aastal suri Marie aneemiasse, verehaigusesse, mis on tihti põhjustatud liigsest kiirgusest. Ta maeti Pierre’i kõrvale. 1995. aastal viidi paari jäänused Pariisi Panteoni, kus nad praegugi Prantsusmaa suursuguste kodanike kõrval puhkavad. Prantsusmaa president kuulutas, et nende ümberasutamine demonstreeris riigi austust kõigi Curie’de taolistele inimestele, kes “pühendavad end teadusele“.

PILDIGALERII
13

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jellybelly07 Õppematerjali autor

Tegemist on väga põhjalikult koostatud ning suuremahulise uurimustööga poola naiskeemiku Maire Curie elust, kes sai oma eluaja jooksul lausa kaks Nobeli Preemiat polooniumi ja raadiumi avastamise eest.

Sarnased õppematerjalid

doc

Marie Curie

MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli

Keemia

doc

Marie Curie

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Eliise Muru MARIE CURIE Referaat Juhendaja PhD Jaanis Priimets Rühm: Füüsika-4 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA............................................................................... 4 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga......................................................................4 1.2 Ülikooliaastad..................................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie..........................................................

Füüsika

odt

Referaat Marie Curie

Marie Salomea Sklodowska-Curie Mari-Liis Keel 9.klass Sisukord 1. Marie Curie noorus 2. Õpingud 3. Abielu 4. Radioaktiivsuse uurimine 5. Nobeli auhinnad 6. Õpetamine kõrgkoolis 7. Kiirituste mõju ja Marie Curie surm 8. Pildid Marie Curiest 9. Kasutatud kirjandus Marie Curie noorus Maria( hiljem Marie) Salomea Sklodowska- Curie sündis 7.novembril 1867.a. Varssavis, Poolas. Tema isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati . Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga . Marie kasvas üles perekonnas, kus väärtustati haridust. Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu varanduse .

Keemia

rtf

Marie Curie eluloo referaat

Ja kui ta läheb, siis mida peaks ta õppima? Kas see võiks olla füüsika? Tagasi Varssavisse tulnud Maria veetis aega tööstus- ja põllumajandusmuuseumi laboratooriumis, mille direktoriks oli ta nõbu Jozef Boguski. Mariale meeldis teadusaparatuuriga katseid teha ja üritada õigeid tulemusi saavutada. 1891. aasta lõpupoole oli Maria otsusele jõudnud ja astus Pariisi rongile. Pariisis registreeris ta Sorbonne'i ülikooli füüsikaõpinguteks, kasutades prantsuspärast nimekuju Marie Sklodowska. Siitpeale jäigi ta Marieks. Algul elas ta õe juures Rue d'Allemagne'il. Bronial oli kool juba lõpetatud, ta oli tuhande lõpetaja seas üks kolmest naisest. Pariisis Bronia ka abiellus. Mariel oli raske õpperaamatute taga istuda, sest korteris toimus kogu aeg midagi, see oli elu täis vaidlusi ja naeru ja poola keeles rääkivaid sõpru. Mariel oli aga vaja praktiseerida prantsuse keelt, et see muutuks laitmatuks, ja tal jäi vähe aega seltskonnaelu või lobisemise jaoks

Keemia

ppt

Marie Curie

Marie Curie 7.november 1867 4. Juuli 1934 Marie Curie · Oli poola füüsik · 1898. aastal avastas radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi · 1903. aastal sai selle eest Nobeli füüsikaauhinna · Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911.aastal Nobeli keemiaauhinna Elulugu · Maria Salomea Sklodowska sündis Varssavis. · Isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja. · Ema pidas tütarlaste erakooli. · Marie lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. · 1883189. aastatel töötas Marie pedagoogina. Õpingud Pariisis · Marie õppis Pariisis · 1896. Aastal tegi ta Sorbonne'is keemiat ja eksamid matemaatikas ja füüsikat. füüsikas ning sai õigused · 1893. aastal sai ta lennu õpetajana töötada. parimana diplomi füüsika · Ta sai füüsikaprofessor alal ning 1894. Antoine Henri Becquereli

Keemia

doc

MARIE CURIE

peres. Pärast lõpetamist läheb tööle eraõpetajana, joostes ühe noore juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre on Marie jaoks asendamatu, täpselt nagu loodud tema jaoks. 1897. Saavad nad esiklapse, tütre Irené. Peale tütre

Eesti keel

doc

Teadlased, kes muutsid maailma

Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii .....................................................................................................................................5 James Clerk Maxwell..............................................................................................................6 Isaac Newton........................................................................................

Keemia

ppt

Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine

Ta avastas nende kiirte ioniseeriva toime. Becquereli biograafia Becquerel sündis füüsikust isa peres. Suguvõsas oli mitu põlvkonda olnud nimekaid teadlasi ning ka Henrist ja tema vennast Jeanist said teadlased. Ta õppis reaalaineid École Polytechnique'is ja insenerikunsti École des Ponts et Chaussées's. Video: Discovery of Radioactivity [Becquerel] http://www.youtube.com/watch?v=e7HNAmmSc7U Marie ja Pierre Curie Varsti pärast Becuereli avastust leidsid abielupaar Marie ja Pierre Curie, et see nähtus, mille nad nimetasid radioktiivsuseks, on omane ka mitmetele teistele keemilistele elementidele (näiteks tooriumile). Radioaktiivsus Radioaktiivsusehk ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.

Füüsika

Rohkem sarnaseid