MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfuse...
Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed. Aines sisalduvad radioaktiivsed tuumad lagunevad: ühesuguse tõenäosusega.(11) Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. (8)Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. 4 Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element Poloonium (Po, 84. element), kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid perioodilisuse tabelis on alates 84.-ndast radioaktiivsed (Astaat At, 85., Radoon Rn, 86., Frantsium Fr, 87., Raadium Ra, 88. jne). Seega asuvad radioaktiivsed elemendid Mendelejevi tabeli lõpus.(1) Kokku tuntakse (1993 aastast) 29 radioaktiivset elementi (nii on neid enam, kui üks neljandik kõigist keemilistest elementidest). Looduslikud radioaktiivsed elemendid on Poloonium, Astaat,
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus
· Isatoobide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerub üks või kaks isotoobi · Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isatoobides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne. · Raskemate elementide (Z>30) stabiilsetes isotoobides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks. Radioaktiivsus · 1896 Atonie Henri Becquerel · Marie Pierre lurile · Uraan, raadium, poloonium · Tuumade iseeneselik kiirgus. Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivsest kiirgust on kolme liiki. · . kiirgus läbib vaevalt paberilehe. Heeliumi tuumade voog. · . kiirgus võib läbitungida kuni 3 mm alumiiniumilehest. Elektronide voog. · . kiirgus läbib mitme cm beetoni. Suure sagedusega elektromagnettained. · Kirguse tekke mehhanismi seletatakse tuuma füüsikas mittestabiilsete aatomituumade
Radioaktiivsus AINAR KLAMMER MADIS HUNT MM-14 1896. aastal avastas prantslane Henry Becquerel senitundmatu kiirguse, mis osutus elusloodusele kahjulikuks radioaktiivseks kiirguseks. Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element poloonium, kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid alates 84.-ndast on radioaktiivsed. Henry Becquerel Radioaktiivne kiirgus inimesele Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja
arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb
paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda sisemisele struktuurile. Kolm eri liiki kiirgus Magnetvälja abil hästi eraldatavad Alfakiirgus kaldub magnetväljas kõrvale nii nagu positiivselt laetud osakeste voog Beetakiirgus nii nagu
Vesinik ~41 Nioobium Nb I Tallium TI 2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb
1855.a Robert Bunsen Fosfor P VA 3. Phosphorus Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 Hamburgis Tseesium Cs IA 6. - Esimest korda avastasid tseesiumi Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen 1861. aastal Poloonium Pl VIA 6. - Polooniumi avastasid 1898. aastal abielupaar Pierre ja Marie Curie Reenium Re VIIB 6. - Reeniumi avastasid 1925. aastal sakslased Walter Noddack, Ida Tacke ja Otto Berg kolumbiidist Rubiidium Rb IA 5
Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel
kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad (,,Tubakast põhjustatud kopsukahjustused" http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis) Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained
20 B q/m3. Gaasilise torooni poolestusaeg 56 sekundit võimaldab tal enne lagunemist levida palju lühemate vahemaade taha. Seepärast kujutab toroon endast ohtu vaid siis, kui tooriumi sisaldub otse maja aluses pinnases või ehitusmaterjalis, näiteks kasutades tooriumirikkaid graniite või pegmatiite. Radooni teiseks tähtsaks omaduseks on lagunemine keemiliselt aktiivseteks lühiealisteks laguproduktideks nii nimetatud radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium-214 ). Need on radioaktiivsed metalliioonid, millel on tugev tendents kinnituda õhus leiduvatele tolmule ning osakestele. Samas võivad nad kinnituda ka mitmesugustele pindadele näiteks seinad, kardinad ja muu selline. [ 7 lk 4-7 ] 1.2 Kes avastas radooni ? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast radio - ,,kiirgan". Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon ), nitoon, aktinoon, toroon - tulenevalt päritolust
keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium. Prantsusmaa järgi on nime saanud koguni kaks elementi: pealinnas Pariisis avastati frantsium ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks. Saksamaale on pühendatud germaanium, Poolale poloonium, Venemaale muistse nime järgi ruteenium; ka Skandinaavial on oma element skandium. Huvitav oleks ehk märkida, et üks väike Rootsi küla on oma mineraalide tõttu andnud maailmale tervelt neli elementi: nii on Ytterby küla järgi saanud nimetuse erbium, terbium, ütrium, üterbium. Kui uurida hiljem avastatud ehk suurema tuumalaenguga elemente, siis leiame sealt hulga nimetusi, mis meenutavad meile tuntud teadlaste nimesid. Einsteinium on nimetatud Albert
kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik
Suur tihedus Pohiliste uleminekugrupi metallide kasutusalad: Fe (iron)- ehitusmaterjal, tooriistad, masinad Ti (titanium)- kunstlik puusaliiges, tuumajaamade torustikud Cu (copper)- elektrikaablid, Lihtsad metallid (poor metals) Valentselektronid paiknevad p-allkihis. Lihtsate metallide sulamis- ja keemistemperatuur on madalam kui uleminekugrupi metallidel. Nende elektronegatiivsus on suurem, nad on pehmemad.Kuigi lihtsate metallide hulka kuuluvad ka germaanium, antimon ja poloonium, peetakse neid tihti metalloidideks ehk poolmetallideks. 4. Metallide kristallstruktuur. Kristallivõred. Polümorfism, isomorfism. Kristallivore tuubid: Primitiivsed ehk lihtsad (primitive, simple)- aatomid paiknevad ainult voreelemendi solmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud (body-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb uks aatom voreelemendi sees diagonaalide solmpunktides Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures,
*ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni bioloogiline ekvivalentsus, suhe- 1 Sv=100rem Valem: H=D*Q*N N-1 inimesele, Q=B,G,R=1 Q=N=10 Q=A=20 19.* looduslik kiirgusfoon- (ei saa muuta) D= kosmiline (0,027...0,035 rad/a) maakera (0,069...0,086 rad/a)- keskonnas(plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) *Meditsiiniline kiirgus- D= 0,1...0,15 rad/a *Inimtegevusega kaasnev kiirgus- D= 0,1...0,2 rad/a *Tehis- ehk kunstlik kiirgus- D=0,1...0,15 rad/a KOKKU: 0,396...0,621 rad/a NORM: 0,5 rad/a 20. NORM: 0,5 rad/a 21. C24- 1,5...2,5 (maal) 2,5...4,5(linnas) 22. *Soome (Loviisa), *Rootsi, *Leedu,* Venemaa (St. Peterburi lähedal)
Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
XXX MARIE CURIE Koostaja XXX PÄRNU 2010 1. POOLAST PARIISI (1867-1891) 1.1 Patrioot ilma rahvuseta Naine, kellest sai "Madame Marie Curie", sündis 7. novembril 1867. aastal Varssavis nimega Maria Sklodowska. Pere ja sõbrad kutsusid teda hüüdnimega Manya. Tema vanemad kasvatasid oma lapsi patriootideks rahvusele, mida enam ei eksisteerinud. 1815 aastaks olid riigid ümber Poola sõdade ja lepete tagajärjel riigi laiali jaotanud ning enda võimusesse haaranud. Varssavit kontrollis vene tsaar. Sklodowskade perekond ja teised patrioodid võtsid eesmärgiks poola kultuuri säilitamise iga hinnaga. Pere kannatas palju patriootlikkuse tõttu. Manya isa sunniti lahkuma healt tööpositsioonilt õpetajana oma uskumuste pärast. Maria lapsepõlve vältel oli perekond suurtes rahalistes raskustes. Mõlemad vanemad olid elukutselt õpetajad ning õpetasid oma lastele hari...
Suits koosneb väga paljudest mürgistest ainetest. Tubakasuitsus on umbes 3900 keemilist ühendit. Tubakasuitsu koostisosi liigitatakse üldiselt : · vähki tekitavad ained - näiteks nikkel, kaadmium ,arseen ,benseen · sõltuvust tekitavad ained - nikotiin · valgeveresust tekitavad ained - radioaktiivne-ja röntgenikiirgus · pärilikke muutuseid põhjustavad ained - aminokarboliin · loote väärarenguid põhjustavad ained - süsinikmonodksiid · radioaktiivsed ained - poloonium · vingugaas - süsinikmonoksiid · tõrv Kõik need ained on tervisele väga kahjulikud. Seda on imelik uskuda, kuid üks nikotiinisuits sisaldab kõiki neid aineid, mis tekitavad vähki ja muid kroonilisi terviseprobleeme. Juba ühe suitsu tegemine kahjustab su tervist ja öeldakse, et 1 suits võtab su elueast maha 8 minutit. See pole kuigi suur aeg, kuid kui oled suitsetanud juba mitu aastat , venib see aeg üsna pikaks. Suitsetamine muudab välimust
Ning viimane asi mida suudab raadium teha, mis on kõige tähtsam ning inimsoole vajalikum. Ta on meie liitlaseks julma haiguse, vähi vastu. Peagi algab raadiumi ajastu, tehakse tehas mis toodab ja varustab arste raadiumiga, ilmub ajakiri nimega `'Le Radium''mis käsitleb eranditult radioaktiivseid aineid ning tal on oma noteering kaubana. Marie on tunnistanud, et tal on kahju, et ta nimetas elemendid just nii, oma südames oleks ta tahtnud, et kuulsaks oleks saanud poloonium. Samas jäävad Curied täiesti omakasupüüdmatuks, seoses sellega kuidas täpsemalt raadiumit töötelda saaksid nad võtta patendi ning saada rikkaks, kuid nad otustavad jagada kõik on teadmised edasi tasuta. 1903. aastal saavad nad koos oma esimese Nobeli preemia füüsikas. Sinna ei jõua nad aga tänu töökoormustest tekitatud haigusele. Nobeli preemiaga kaasneb ka aga suur meediakära, mis omakorda toob neile rohkem kahju kui rõõmu, pidev meedia kära ei istu neile kumbagile.
neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval 146 neutronit. Isotoopide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerib üks või kaks isotoopi. Radioaktiivsus (kr k radius kiir) 1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie Uraan, raadium, poloonium Tuumade iseeneselik kiirgus Radioaktiivsus Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained
radoonikile peaksid tagama päris korraliku kaitse radooni eest. [2] 2. RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID 2.1. Radoonitaseme mõõtmine pinnasest Pinnasest pumbatakse läbi mõõtetoru õhuproov mõõteaparatuuri detektorkambrisse. Detektorkamber registreerib alfa kiirguse, mis pärineb radooni tütarelementidest. Saadud impulsid võimendatakse ning filtreeritakse. Registreeritakse impulsid, mis pärinevad poloonium 218´st (Po- 218) (poolestusaeg 3,05 min). Impulsid summeeritakse ning tulemus esitatakse kBq/m3. [3, p. 4] Mõõtmise sügavuse, pinnase tüübi ja radooni difusiooni vahelise sõltuvuse graafikut kasutades arvutatakse radooni otsemõõtmise sisalduse määrangud 1 m sügavusele. [3, p. 4] Keskmine radooni tase on 10–50 kBq/m³, kõrge algab 50 kBq/m³ ning ülikõrgeks tasemeks peetakse radooni sisaldust pinnaseõhus üle 250 kBq/m.³ [3, p. 4] Joonis 1
põhjaosas ning seonduvad uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukooniitliivakiviga. Ka karstialadel oli elamuid, kus radoonitase oli kõrgem. [ LISA 6] 5 Miks on radoon ohtlik? Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn radooni tütarproduktideks (poloonium- 214, 218 ; plii- 214; vismut- 214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgust. Alfa kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel
Venemaa (St. Peterburi lähedal). Kiirgusrisk (elanikkonna aasta keskmised efektiivsed kiiritusdoosid Eestis) 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238 U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V
pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: - osakesed, neutronid, prootonid, footonid jt. Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F
Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi. Samal aastal avastasid nad aktiivse radioaktiivse ühendi, mis sadestus uraanimaagist väävelhappe toimel, kuid ei olnud poloonium ja oli uraanist palju radioaktiivsem. Uue elemendi nimetus radium esineb nende laboripäevikus esmakordselt 18. detsembril 1898. a ja selgi juhul küsimärgiga. Uue 4 keemilise elemendi olemasolu kinnitasid ka M. Demarcay spektroskoopia alased uuringud. Täpset raadiumi avastamise kuupäeva ei ole aga teada. 1902. aastal sai Curie abielupaar esimese detsigrammi raadiumkloriidi ja määrati kindlaks raadiumi aatommass. 1903
kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad (,,Tubakast põhjustatud kopsukahjustused" http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis) Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained
radioaktiivsem. Kuid kuna ta oli kõik tuntud keemilised elemendid juba läbi uurinud, püstitas ta hüpoteesi, et mineraalides sisaldub senitundmatu radioaktiivne element – uus element. [1] Et uut elementi kätte saada, tuli Pierre oma naisele appi ning peagi avastasid nad, et uusi elemente on lausa kaks. 1898. aasta juuli „Aruannetes“ kirjutasid nad, et avastasid uue metalli ning kui metalli olemasolu saab kinnitust, siis oleks uue elemendi nimi poloonium (elemendi nimi oli Marie poolt tuletatud tema kodumaast, Poolast). 1898. aasta detsembrikuu „Aruannetes“ on noorpaar teada andnud ka teise radioaktiivse keemilise elemendi olemasolust uraanipigimaagis – raadium. [1] Keemikud aga soovisid, et nad ka valmistaksid raadiumi, sest kui pole olemas elementi ennast, ei saa mõõta tema aatomkaalu ning kui pole aatomkaalu, pole ka raadiumit. Töö, et saada kätte puhas raadium, oli aga töömahukas, aeganõudev ning kallis
Kuumutamisel põleb → TeO2 telluurdioksiid - värvitu, vees praktiliselt lahustumatu krist aine. Vesinikuga tuntud ühend H 2Te (divesiniktelluriid) – otseselt ei moodustu, ebameeldiva lõhnaga värvitu gaas, ebapüsiv, mürgine. Metallidega moodustab telluriide. Kasut: Lisandina mitmetele metallidele (malm, teras, Pb, Cu): parandab mehhaanilisi omadusi ja keemilist püsivust. Biotoime: Te ja eriti tema ühendid on mürgised. Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Poloonium- Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898. radioaktiivne element, stabiilseid isotoope pole.Äärmiselt haruldane element. Saadakse suuremates kogustes (grammides) 209Bi kiiritamisel neutronitega või prootonitega. OM: pehme hõbevalge metall, oksüdatsiooniastmed: -II, II, IV (stabiilseim) ja VI. Õhus oksüdeerub. Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane).Vesinikuga →
Kuid põhios a tood etava st telluurist kasutataks e mitm e s u g u st e telluriidide sünte e sik s: pooljuhid, termoelektrilised muundurid, päikeseja elektrienergia akumulaatorid, erilised akustilised ja optilised materjalid (kasutamine holograafias jm.),ja muundurid: akustiline energia elektrienergia jm. Te ja eriti tema ühendid on mürgised; Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Poloonium: Avastasid ja eralda sid uraanim a a gi st ;M.Curie Sklodow sk a ja P. Curie 1898 ; radioaktiivne ele m e nt (stabiilseid isotoop e pole) . uraanim a akid e töötle mis el , Eralda mis e k s kasutataks e ekstraktsiooni, ioonivah etu st, sublimatsio oni jm. peh m e hõb ev alg e m etall, tuntud mitu kristallmodifikatsiooni . oksüdatsioo nia st m e d: II, II, IV (stabiilsei m ) ja VI, Õhu s oksüd e e r u b .
- termoelektrilised muundurid - päikese-ja elektrienergia akumulaatorid - erilised akustilised ja optilised materjalid (kasutamine holograafias jm.) - ja muundurid: akustiline energia ↔ elektrienergia jm. 3.23.5. Biotoime Te ja eriti tema ühendid on mürgised Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Väljahingatav õhk omandab tugeva ebameeldiva lõhna (tingitud (CH3)2Te moodustumisest) – see võib kesta kuid. Vastumürk – askorbiinhape 3.24. Poloonium lad. Polonium Po Poola ladinakeelse nime järgi Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898 radioaktiivne element (stabiilseid isotoope pole) aatommass 208,9824 3.24.1. Leidumine looduses, saamine Äärmiselt haruldane element: maakoores ca 2·10-14% (u. 5000 korda vähem kui Ra) isotoobid m = 210 – 218 on looduslike radioaktiivridade liikmed (üldse tuntud 27 isotoopi), looduses max. poolestusajaga 138 päeva - Po - 210
annaabi.ee 
