MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfuse...
Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed. Aines sisalduvad radioaktiivsed tuumad lagunevad: ühesuguse tõenäosusega.(11) Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. (8)Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. 4 Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element Poloonium (Po, 84. element), kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid perioodilisuse tabelis on alates 84.-ndast radioaktiivsed (Astaat At, 85., Radoon Rn, 86., Frantsium Fr, 87., Raadium Ra, 88. jne). Seega asuvad radioaktiivsed elemendid Mendelejevi tabeli lõpus.(1) Kokku tuntakse (1993 aastast) 29 radioaktiivset elementi (nii on neid enam, kui üks neljandik kõigist keemilistest elementidest). Looduslikud radioaktiivsed elemendid on Poloonium, Astaat,
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus
· Isatoobide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerub üks või kaks isotoobi · Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isatoobides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne. · Raskemate elementide (Z>30) stabiilsetes isotoobides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks. Radioaktiivsus · 1896 Atonie Henri Becquerel · Marie Pierre lurile · Uraan, raadium, poloonium · Tuumade iseeneselik kiirgus. Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivsest kiirgust on kolme liiki. · . kiirgus läbib vaevalt paberilehe. Heeliumi tuumade voog. · . kiirgus võib läbitungida kuni 3 mm alumiiniumilehest. Elektronide voog. · . kiirgus läbib mitme cm beetoni. Suure sagedusega elektromagnettained. · Kirguse tekke mehhanismi seletatakse tuuma füüsikas mittestabiilsete aatomituumade
Radioaktiivsus AINAR KLAMMER MADIS HUNT MM-14 1896. aastal avastas prantslane Henry Becquerel senitundmatu kiirguse, mis osutus elusloodusele kahjulikuks radioaktiivseks kiirguseks. Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element poloonium, kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid alates 84.-ndast on radioaktiivsed. Henry Becquerel Radioaktiivne kiirgus inimesele Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja
arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb
paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda sisemisele struktuurile. Kolm eri liiki kiirgus Magnetvälja abil hästi eraldatavad Alfakiirgus kaldub magnetväljas kõrvale nii nagu positiivselt laetud osakeste voog Beetakiirgus nii nagu
Vesinik ~41 Nioobium Nb I Tallium TI 2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe ...
suitsetamine Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav ...
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arenguma...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?.............................................
keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium. Prantsusmaa järgi on nime saanud koguni kaks elementi: pealinnas Pariisis avastati frantsium ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks. Saksamaale on pühendatud germaanium, Poolale poloonium, Venemaale muistse nime järgi ruteenium; ka Skandinaavial on oma element skandium. Huvitav oleks ehk märkida, et üks väike Rootsi küla on oma mineraalide tõttu andnud maailmale tervelt neli elementi: nii on Ytterby küla järgi saanud nimetuse erbium, terbium, ütrium, üterbium. Kui uurida hiljem avastatud ehk suurema tuumalaenguga elemente, siis leiame sealt hulga nimetusi, mis meenutavad meile tuntud teadlaste nimesid. Einsteinium on nimetatud Albert
kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal...
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures,
suhe -1 Gy= 100 rad *ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni bioloogiline ekvivalentsus, suhe- 1 Sv=100rem Valem: H=D*Q*N N-1 inimesele, Q=B,G,R=1 Q=N=10 Q=A=20 19.* looduslik kiirgusfoon- (ei saa muuta) D= kosmiline (0,027...0,035 rad/a) maakera (0,069...0,086 rad/a)- keskonnas(plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) *Meditsiiniline kiirgus- D= 0,1...0,15 rad/a *Inimtegevusega kaasnev kiirgus- D= 0,1...0,2 rad/a *Tehis- ehk kunstlik kiirgus- D=0,1...0,15 rad/a KOKKU: 0,396...0,621 rad/a NORM: 0,5 rad/a 20. NORM: 0,5 rad/a 21. C24- 1,5...2,5 (maal) 2,5...4,5(linnas) 22. *Soome (Loviisa), *Rootsi, *Leedu,* Venemaa (St. Peterburi lähedal)
Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
XXX MARIE CURIE Koostaja XXX PÄRNU 2010 1. POOLAST PARIISI (1867-1891) 1.1 Patrioot ilma rahvuseta Naine, kellest sai "Madame Marie Curie", sündis 7. novembril 1867. aastal Varssavis nimega Maria Sklodowska. Pere ja sõbrad kutsusid teda hüüdnimega Manya. Tema vanemad kasvatasid oma lapsi patriootideks rahvusele, mida enam ei eksisteerinud. 1815 aastaks olid riigid ümber Poola sõdade ja lepete tagajärjel riigi laiali jaotanud ning enda võimusesse haaranud. Varssavit kontrollis vene tsaar. Sklodowskade perekond ja teised patrioodid võtsid eesmärgiks poola kultuuri säilitamise iga hinnaga. Pere kannatas palju patriootlikkuse tõttu. Manya isa sunniti lahkuma healt tööpositsioonilt õpetajana oma uskumuste pärast. Maria lapsepõlve vältel oli perekond suurtes rahalistes raskustes. Mõlemad vanemad olid elukutselt õpetajad ning õpetasid oma lastele hari...
Suits koosneb väga paljudest mürgistest ainetest. Tubakasuitsus on umbes 3900 keemilist ühendit. Tubakasuitsu koostisosi liigitatakse üldiselt : · vähki tekitavad ained - näiteks nikkel, kaadmium ,arseen ,benseen · sõltuvust tekitavad ained - nikotiin · valgeveresust tekitavad ained - radioaktiivne-ja röntgenikiirgus · pärilikke muutuseid põhjustavad ained - aminokarboliin · loote väärarenguid põhjustavad ained - süsinikmonodksiid · radioaktiivsed ained - poloonium · vingugaas - süsinikmonoksiid · tõrv Kõik need ained on tervisele väga kahjulikud. Seda on imelik uskuda, kuid üks nikotiinisuits sisaldab kõiki neid aineid, mis tekitavad vähki ja muid kroonilisi terviseprobleeme. Juba ühe suitsu tegemine kahjustab su tervist ja öeldakse, et 1 suits võtab su elueast maha 8 minutit. See pole kuigi suur aeg, kuid kui oled suitsetanud juba mitu aastat , venib see aeg üsna pikaks. Suitsetamine muudab välimust
Ning viimane asi mida suudab raadium teha, mis on kõige tähtsam ning inimsoole vajalikum. Ta on meie liitlaseks julma haiguse, vähi vastu. Peagi algab raadiumi ajastu, tehakse tehas mis toodab ja varustab arste raadiumiga, ilmub ajakiri nimega `'Le Radium''mis käsitleb eranditult radioaktiivseid aineid ning tal on oma noteering kaubana. Marie on tunnistanud, et tal on kahju, et ta nimetas elemendid just nii, oma südames oleks ta tahtnud, et kuulsaks oleks saanud poloonium. Samas jäävad Curied täiesti omakasupüüdmatuks, seoses sellega kuidas täpsemalt raadiumit töötelda saaksid nad võtta patendi ning saada rikkaks, kuid nad otustavad jagada kõik on teadmised edasi tasuta. 1903. aastal saavad nad koos oma esimese Nobeli preemia füüsikas. Sinna ei jõua nad aga tänu töökoormustest tekitatud haigusele. Nobeli preemiaga kaasneb ka aga suur meediakära, mis omakorda toob neile rohkem kahju kui rõõmu, pidev meedia kära ei istu neile kumbagile.
neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval 146 neutronit. Isotoopide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerib üks või kaks isotoopi. Radioaktiivsus (kr k radius kiir) 1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie Uraan, raadium, poloonium Tuumade iseeneselik kiirgus Radioaktiivsus Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained
radoonikile peaksid tagama päris korraliku kaitse radooni eest. [2] 2. RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID 2.1. Radoonitaseme mõõtmine pinnasest Pinnasest pumbatakse läbi mõõtetoru õhuproov mõõteaparatuuri detektorkambrisse. Detektorkamber registreerib alfa kiirguse, mis pärineb radooni tütarelementidest. Saadud impulsid võimendatakse ning filtreeritakse. Registreeritakse impulsid, mis pärinevad poloonium 218´st (Po- 218) (poolestusaeg 3,05 min). Impulsid summeeritakse ning tulemus esitatakse kBq/m3. [3, p. 4] Mõõtmise sügavuse, pinnase tüübi ja radooni difusiooni vahelise sõltuvuse graafikut kasutades arvutatakse radooni otsemõõtmise sisalduse määrangud 1 m sügavusele. [3, p. 4] Keskmine radooni tase on 10–50 kBq/m³, kõrge algab 50 kBq/m³ ning ülikõrgeks tasemeks peetakse radooni sisaldust pinnaseõhus üle 250 kBq/m.³ [3, p. 4] Joonis 1
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?..................................................................................
Venemaa (St. Peterburi lähedal). Kiirgusrisk (elanikkonna aasta keskmised efektiivsed kiiritusdoosid Eestis) 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238 U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V
pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: - osakesed, neutronid, prootonid, footonid jt. Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pak...
radioaktiivsem. Kuid kuna ta oli kõik tuntud keemilised elemendid juba läbi uurinud, püstitas ta hüpoteesi, et mineraalides sisaldub senitundmatu radioaktiivne element – uus element. [1] Et uut elementi kätte saada, tuli Pierre oma naisele appi ning peagi avastasid nad, et uusi elemente on lausa kaks. 1898. aasta juuli „Aruannetes“ kirjutasid nad, et avastasid uue metalli ning kui metalli olemasolu saab kinnitust, siis oleks uue elemendi nimi poloonium (elemendi nimi oli Marie poolt tuletatud tema kodumaast, Poolast). 1898. aasta detsembrikuu „Aruannetes“ on noorpaar teada andnud ka teise radioaktiivse keemilise elemendi olemasolust uraanipigimaagis – raadium. [1] Keemikud aga soovisid, et nad ka valmistaksid raadiumi, sest kui pole olemas elementi ennast, ei saa mõõta tema aatomkaalu ning kui pole aatomkaalu, pole ka raadiumit. Töö, et saada kätte puhas raadium, oli aga töömahukas, aeganõudev ning kallis
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
- termoelektrilised muundurid - päikese-ja elektrienergia akumulaatorid - erilised akustilised ja optilised materjalid (kasutamine holograafias jm.) - ja muundurid: akustiline energia ↔ elektrienergia jm. 3.23.5. Biotoime Te ja eriti tema ühendid on mürgised Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Väljahingatav õhk omandab tugeva ebameeldiva lõhna (tingitud (CH3)2Te moodustumisest) – see võib kesta kuid. Vastumürk – askorbiinhape 3.24. Poloonium lad. Polonium Po Poola ladinakeelse nime järgi Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898 radioaktiivne element (stabiilseid isotoope pole) aatommass 208,9824 3.24.1. Leidumine looduses, saamine Äärmiselt haruldane element: maakoores ca 2·10-14% (u. 5000 korda vähem kui Ra) isotoobid m = 210 – 218 on looduslike radioaktiivridade liikmed (üldse tuntud 27 isotoopi), looduses max. poolestusajaga 138 päeva - Po - 210
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
