..........................................................................8 2.2 Raadiumi avastamine.........................................................................9 2.3 Elu pärast Pierre´i surma..................................................................11 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS..........................................................14 3.1 Pierre Curie....................................................................................... 14 3.2 Iréne Joliot – Curie............................................................................ 15 KOKKUVÕTE............................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................. 19 2 SISSEJUHATUS
asendada. Ega tegelikult olegi seni lõplikku selgust katastroofi mõjudest. Millist mõju avaldas radiatsioon ja saaste inimeste tervisele, selles osas on andmed tohutult erinevad: alates ÜRO Tsernobõli foorumi 9000 hukkunust ja lõpetades Greenpeace'i 100 000 surmajuhtumiga. Kasutatud kirjandus: Raamatud: Enn Pärtel, Jaak Lõhmus "Füüsika 9 klassile" Kirjastus: Koolibri. Lk. 85-87 [1]- F.Kedrov "Irene ja Frederic Joliot-Curie" Kirjastus: Valgus Tallinn 1975. Lk 79. Internet: http://www.mees.eu/artikkel/mis-on-tuumaenergia.html http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html http://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivsus http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=101 http://uudised.err.ee/index.php?0559637 http://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop Film: Discovery Channel: Film by Thomas Johnson "Battle of Chernobyl" Kasutatud kirjandus: Raamatud:
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid
arv. Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline: 63Li + 21H 2 42He Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Ahelreaktsioonide alguslugu Ahelrektsioonide võimalikkust ennustas juba 1934.a füüsik Frederic Joliot Curie. Ahelreaktsioonid · Ahelreaktsiooniks nim. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist. See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut Click icon to add picture
veendumus. Tema 7. sümfoonia on ,,pühendatud Leningradi linnale". Seda peeti ekslikult Leningradi blokaadi ohvrite mälestuseks. Tegelikult on see nii Hitleri kui Stalini repressioonide ohvritele. Üks Dmitri tuntumaid tsitaate on: ,,Te ju mõistate, et mina olen vanglas, kardan oma pere ja iseenda pärast, kuid tema (Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi!" Kasutatud kirjandus: · http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=15439:dvd-peegel-palmerist-ja- ostakovitist&catid=4:film&Itemid=3&issue=3402 · http://et.wikipedia.org/wiki/Dmitri_%C5%A0ostakovit%C5%A1 · alar.kvell.pri
Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritöö juunis 1903. 1896. aastal tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada. 1.3 Perekond Sorbonne'i ülikoolis tutvus Marie õppejõu Pierre Curiega, kellega nad abiellusid 25. juulil 1985 aastal. Nad hakkasid koos tegelema radioaktiivsete ainete uurimisega ning jõudsid sellega väga kaugele. 1897. aastal sündis tütar Iréne, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curie'ga sai Nobeli keemiaauhinna. 1904 sündis tütar Ève, kellest sai kirjanik. Abikaasa Pierre suri 19. aprillil 1906 liiklusõnnetuses, kus ta jäi rasket koormat vedava hobuserakendi alla. Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. Suhe põhjustas suure skandaali ning Mariet süüdistati abielu lõhkumises. 1.4 Elu lõpp 1933. aastal haigestus Marie aneemiasse. Ta luud olid aastate jooksul saadud ohtrast kiirgusest kahjustatud
osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934): 1. J. Chadwick avastas neutroni. Sellele järgnes tugeva vastastikmõju avastamine. 2. K. Fayans ja F. Soddy sõnastasid nihkereeglid. 3. C. Anderson avastas positroni. 4. F. ja I. Curie avastasid tehisradioaktiivsuse ja lõid beeta-lagunemise teooria. 5. F. ja I. Joliot-Curie tõestasid, et elektron ja positron annihileeruvad kohtumisel ning sünnib kaks kvanti. Gamma-kavnt muundub vastastikmõjus tuumaga elektron-positronpaariks. Aine võib muunduda väljaks ja vastupidi. Elementaarosakesed võivad muunduda, kuid ei koosne vabas olekus eksisteerivatest osakestest. Elementaarosakeste de Broglie´ lainepikkus on samas suurusjärgus kui nende läbimõõt; elementaarosakestega toimuvates protsessides avalduvad selgesti kvantomadused.
formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Sostakovits on tuntud dirigent ja pianist. Looming Dmitri Sostakovits on kirjutanud 15 sümfooniat, millest kõige tuntum on arvatavasti 5. sümfoonia, 2 ooperit ning suurtsükli "24 prelüüdi ja fuugat". Tsitaat Te ju mõistate, et mina olen vanglas, kardan oma pere ja iseenda pärast, kuid tema (Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi! Kirjandus · Genrihh Orlov, "Dmitri Sostakovits. Lühike ülevaade elust ja loomingust". Tõlkinud L. Kukk. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 104 lk. · Rein Laul, "Sostakovitsi muusika bolsevistliku ideoloogia ja praktika valguses" (artikkel) TMK 1996, nr
nad on neutraalsed (,,neotraalne monism"). Russelli järgi tuleb see, mida saab empiiriliselt kinnitada, lugeda mitte puht füüsika ja psühholoogia kombinatsiooni valdkonda kuuluvaks. Psühholoogiat käsitleb ta kui igasuguse empiirilise teaduse olulist osa. Russell eitas materialistlikku peegeldusteooriat. Ta astus välja religiooni vastu, kaitstes ateistlikke veendumusi. Russell võitles aktiivselt fasismi vastu, pooldas rahulikku kooseksisteerimist. Koos Einsteini, Joliot- Curie ja teistega oli Russell rahu ja teaduslikku koostööd taotlevate teadlaste rahvusvaheliste kokkutulekute (pugwashi liikumise) algatajaks. (Filosoofia leksikon 1985) Kasutatud kirjandus 1. King, Peter J.. 2005. Sada filosoofi. Tallinn: Sinikukk 2. Tamme, Tõnu; Tammet, Tanel; Prank, Rein. (1997). Loogika. Tartu: Tartu Ülikoosli kirjastus 3. 1985 Filosoofia leksikon.. Tallinn: Eesti Raamat 4. Ray Monk. 2001. Russell. Tallin: Varrak 5. http://et.wikipedia
kiirgusfoon Maa atmosfääris sadu kordi. See globaalne saastatus mõjustab meie põlvkonda veel aastakümnete vältel. Veelgi hullemad on lokaalsed (kohalikud) saastekolded, nagu omal ajal Tsernobõli aatomielektrijaama avarii korral. Inimese meeleelundid ei taju kiirguse olemasolu, seda saab kindlaks teha üksnes vastava radiomeetrilise aparatuuri abil. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Jõud looduses" lk 231, 239 Raamat ,,Joliot-Curie" lk 59 Raamat ,,Elektrimootorist kosmoseraketini" lk 21 Füüsika 9. klassi õpik lk 82-84 http://et.wikipedia.org/ http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik http://www.tuumaenergia.ee/ http://maakond.blogspot.com/2006/11/tuumaenergia.html http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=170:tuumaenergia- kui-21-sajandi-energia-tuumaenergeetika-poliitoekonoomiast&catid=50:september- 2009&Itemid=27 http://www.obs
detsembril 2009.a.). 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A., Einasto, H., Kasesalu, A. jt 2008. TEA Laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6. Kedrov, F. 1975. Irene ja Frederic Joliot-Curie. Tallinn. Valgus. 7. Kindersley, D. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn. Avita. 8. Klemm, P. 1976. Elektrimootorist kosmoseraketini. Tallinn. Valgus. 9. Lukki, T. 2000. Füüsika miniteatmik. Tallinn. AS Kirjastus Ilo. 10. Repossi, G. 1984. Elu ja surma küsimus. Ökoloogia illustreeritud ajalugu. Tallinn. Valgus. 10
Wilhelm Herschel (1738-1822). Planeet omakorda oli oma nime saanud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] 4 Mais 1941 tuli teadlane Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikkusest vesiniku tuumade vahel uraan-235 tuumade lõhestamisega purustava ahelreaktsiooni abil. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element
varustust ja raha Raadiumi Instituudile. Curie jätkas radioaktiivsuse uurimisega, ent tema peamiseks prioriteediks sai Raadiumi Instituudi juhtimine. Ta tegi instituudist arstide ja teiste poolt kasutatavate raadiumi sisaldavate produktide mõõtmise keskuse. Samuti tegi ta sellest maailma keskuse uuringuteks, valides hoolikalt teadlasi ja käies nende eduga kaasas. Tema uurijad tegid mitmeid avastusi. 1934. aastal avastasid tema tütar Irène ja tolle abikaasa Frédéric Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Curie ei elanud piisavalt kaua, et näha, kuidas Irène ja Frédéric oma avastuse eest Nobeli Preemia pälvisid. 1920. aastast kannatas Marie terviseprobleemide käes, mida ilmselt põhjustas tema tihe kokkupuutumine radioaktiivse kiirgusega. Neljandal juulil 1934. aastal suri Marie aneemiasse, verehaigusesse, mis on tihti põhjustatud liigsest kiirgusest. Ta maeti Pierre'i kõrvale. 1995. aastal viidi paari jäänused Pariisi Panteoni, kus nad praegugi
keemilised elemendid. Erinevalt spontaansest radioaktiivsest kiirgusest saab tuumareaktsioone ka esile kutsuda, pommitades teatud tuumasid teiste tuumadega või tuumaosakestega. Esimese kunstliku tuumareaktsiooni teostas 1919.a. E.Rutherford, kes leidis, et - osakeste põrkumisel lämmastikuaatomitega tekib hapnik: He 4 + 7 N 14 8 O 17 + 1 H 1 2 Tehisradioaktiivsuse avastamine Irene ja Frederic Joliot - Curie poolt 1934.a.seisnes : + 13 Al 27 15 P 30 + 0 n 1 Sarnased reaksioonid toimusid ka boori ja magneesiumi pommitamisel - osakestega. Suur hulk radioaktiivseid isaotoope, mida käesoleval ajal kasutatakse, on saadud tuumareaktsioonide vahendusel. Nii näiteks tekib atmosfääris kosmilises kiirguses leiduvate neutronite põrkumisel lämmastikuga süsiniku radioktiivne isotoop C - kuus- neliteist.
varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel(1738-1822). Planeet omakorda oli nimetatud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941. aastast. Mais 1941 tuli jaapani teadlane-füüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikusest vesiniku tuumade vahel uraan-235 tuumade lõhestamisega purustava ahelreaktsiooni abil. Kuni 1940. aastani mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element
1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. 1933 Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. 1933 Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. 1935 Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). 1935 Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare. 1935 Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel. 1935 Einstein, Podolsky ja Rosen toovad esile paradoksi, mis praegu
massi vastastiksuhte, millest kasvas välja algava sajandi kuulsaim valem: E=mc². See avastus pani täpi erirelatiivsusteooria ,,i"-dele, raamis uudse raamideta maailmapildi, asetas kui kristallkrooni uuele Einsteini poolt vastuoludest puhastatud füüsikale. Ometigi ei osatud valemi rakenduslikele aspektidele veel mitukümmend aastat kuigi tõsist tähelepanu pöörata. Alles 1930. aastate lõpus, tuginedes Irène ja Frédéric Joliot-Curie edusammudele radioaktiivsuse uurimise valdkonnas, hakkas maailma füüsikonnale ilmutuma see kohutav jõud, mida prohvetlikult kuulutas vahva sõdur Svejk: "Üks professor tegi mulle selgeks, et maakera sees on veel üks maakera, hulga suurem kui välimine.". Maakerade paradoks 20. sajandi alguses asus loodusteaduste raskuskese kindlalt saksa kultuuriruumis. Hirm, et hitlerlikul Saksamaal õnnestub hoolimata juudi teadlaste kõrvale heitmisest (nad kas
Fleming, 1904) Nüüdisaegse füüsika periood (alates 1905.a.) Massi ja energia ekvivalentsus (A.Einstein, 1905) Fotoefekti seletamine valguskvantide abil (A. Einstein, 1905) Ülijihtivus (H. Kamerlingh – Onnes , 1911) H-aatomi mudel (N. Bohr, 1913) Üldrelatiivsusteooria (A. Einstein, 1916) Osakeste lainelised omadused (L. de Broglie, 1924) Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D.Gabor ,1948) Termotuumareaktsioon (1952) 14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964) Antituum (antideutron), (1965)
annaabi.ee 
