Marie Curie (0)

MARIE CURIE – kuulsaim naisteadlane maailmas
Referaat
10B
2009

Sissejuhatus

Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre ’iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda.

1. Elulugu

1.1 Nooruspõlv Poolas

Maria Salomea Skłodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul „Marya“ ja „Salome“. Tema isa Władysław Skłodowski oli matemaatika - ja füüsikaõpetaja, ema Bronisława Skłodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde-venda - Zofia (sünd 1862 ), Józef (1863), Bronisława (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Skłodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfusesse ning 1878 suri ta ema tuberkuloosi. Maria ja ülejäänud pere said peale ema ning õe kaotust väga lähedasteks. Tema isa ei suutnud iial andestada kogu oma varanduse kaotust, kuid lapsed austasid teda alati.
Maria oli klassi parim õpilane. Isiklikud probleemid ning kaotused ei mõjunud ta õpitulemustele. Aastal 1883, kui Maria oli 15, lõpetas Maria Krakowskie Przedmiescie gümnaasiumi kuldmedaliga. Isa oli tema üle tõeliselt uhke, kuid saadab Marie aastaks maale, kuna talle tundus, et Maria on end liiga üle pingutanud, tänapäeval oleks seda nimetatud depressiooniks . Aasta seal pidanuks Mariale hästi mõjuma. Samal aastal kaotaski perekond peaaegu kogu varanduse ebaõnnestunud investeeringute tõttu.
Aastail 1883- 1891 töötas Maria pedagoogina, et finantseerida oma vanema õe Bronisława meditsiiniõpinguid Pariisis, kes hiljem vastutasuks teda aitama pidi. Õpetajana armus ta Kazimierz Żorawskisse. Mehe vanemad ei kiitnud seda heaks ning Maria pidi töökohalt lahkuma . 1890. aasta algul peale Bronisława abiellumist Kazimierz Dłuskiga kutsus õde Maria Pariisi nende juurde elama ning õppima, millest Maria keeldus, kuna ta ei saanud omale lubada haridust ning lootis endiselt abiellumisele Kazimierz Żorawskiga. Alles oktoobris 1981, kui Maria sai Żorawskilt kirja, milles mees ta maha jättis, otsustas Maria minna siiski Prantsusmaale.

1.2 Õpingud Prantsusmaal Sorbonne’is

Kui Maria Prantsusmaale kolis, kirjutas ta sissekirjutamislehele oma nimeks prantsuse moodi Marie Sklodowska. Kuna Prantsusmaal ei osata neiu perekonnanime hääldada ning Marieks ei luba ta end kellelgi kutsuda, säilitas ta oma teatava salapärase anonüümsuse.
Marie loengud Sorbonne ’i ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas algasid 3. novembril 1891. Nagu lubatud, toetas õde teda rahaliselt. 1893. aastal sai ta lennu parimana diplomi füüsika alal ning 1894. matemaatikadiplomi lennu teisena. Ta sai füüsikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritöö juunis 1903. 1896. aastal tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada.

1.3 Perekond

Sorbonne’i ülikoolis tutvus Marie õppejõu Pierre Curiega, kellega nad abiellusid 25. juulil 1985 aastal. Nad hakkasid koos tegelema radioaktiivsete ainete uurimisega ning jõudsid sellega väga kaugele. 1897 . aastal sündis tütar Iréne, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curie'ga sai Nobeli keemiaauhinna. 1904 sündis tütar Ève, kellest sai kirjanik. Abikaasa Pierre suri 19. aprillil 1906 liiklusõnnetuses, kus ta jäi rasket koormat vedava hobuserakendi alla. Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. Suhe põhjustas suure skandaali ning Mariet süüdistati abielu lõhkumises.

1.4 Elu lõpp

1933. aastal haigestus Marie aneemiasse. Ta luud olid aastate jooksul saadud ohtrast kiirgusest kahjustatud. Teda põetas tütar Éve. Arstid saatsid ta Prantsuse Alpidesse sanatoorimusse, kus 4. juulil 1934 Marie suri. Algselt maeti ta Sceaux’sse oma armastatud abikaasa Pierre’i ja tolle perekonna kõrvale, kuid 20. aprillil 1995 maeti Pierre ja Marie Curie säilmed ümber Panthéoni, mis oli mälestusmärk Prantsuse suurimatele poegadele. Marie Curie oli esimene naine, kes sinna maeti. 1990. aastate hüperinflatsiooni ajal oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel.

2. Marie Curie teadlasena

Mariel oli vaja Sorbonne´is doktorikraadi taotlemiseks uut uurimisvaldkonda. Ta asus uurima kiirgust ning lähtus uraaniks nimetatud elemendist, nagu ka prantsuse füüsik Henri Becquerel. Bequerel aimas, et uraanist lähtuv kiirgus tekitab elektrivoolu, mida hiljem kinnitas šoti teadlane lord Kelvin. Marie otsustas voolu uurida ning seda tundma õppida, kuid hakkas ka uurima teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi - ja uraaniühendeid.
Marie uuritud pigimaagi kiirgus oli väga tugev. Veel kummalisem oli see, et maagist oli uraan juba eraldatud. Curied püüdsid avastada neid tundmatuid elemete, mis kiirgust tekitavad, spektroskoobi abil. Märtsis ja aprillis 1898 kirjutas Marie aruandeid, mis kanti ette Prantsuse Teaduste Akadeemias ning lõpuks oli tundmatu element kindlaks tehtud nind 18. juuli aruandes nimetatud Poola auks polooniumiks. Sama aasta lõpuks oli Marie avastanud veel teisegi elemendi, mille ta nimetas raadiumiks.
Curied murdsid pead selle üle, et miks mõned elemendid on radioaktiivsed, teised mitte. Nad olid üle pea töösse uppunud.
Kuna Curiedel oli vaja rohkem raha, asus Marie tööle füüsikaprofessorina Séveres´i tütarlastekoolis École Normale Supérieure’is. 1902. aasta juulis eraldas Marie raadiumisoolana tibatillukese koguse raadiumi. Raadiumi soojendava efekti vastu valitses väga suur huvi, sest arvati, et sellest võib saada energiaallikas. Curiede koht teaduse ajaloos oli kindlustatud.
Juunis 1903 tegi Marie Curie radioaktiivsusest ettekande Sorbonne´i prefessoritele. Talle anti doktorikraad ja ta oli Prantsusmaal esimene naine, kes sai selle au osaliseks. Novembris sai Marie Curie koos Pierre´i ja Henri Becquereliga Nobeli füüsikaauhinna. Marie taheti auhinnast ilma jätta, kuna ta oli naine, kuid ta sai sellega ning sai seega ka esimeseks naiseks , kes sai Nobeli auhinna.
1911. aastal, mil Prantsuse Teaduste Akadeemia ei võtnud Maire Curied oma liikmeks, kuna ta oli naine, sai ta teist korda Nobeli auhinna, seekord aga keemias, tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel: elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol. Marie armuloost Paul Langeviniga kuulnud Nobeli komitee palus, et ta ei tuleks Rootsi oma auhinda vastu võtma, mis Mariet ärritas. Ta rõhutas, et tema eraelul pole mingit pistmist teadusega – ja läks tseremooniale. Marie Curie oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli auhinda.
1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise võimalusi meditsiinis. Esimese maailmasõja ajal töötas Marie Curie koos tütre Irène'iga välja mobiilse röntgeniuuringute jaama, et haavatud sõdureid saaks kohapeal uurida. Ta juhtis ise üht niisugust jaama.

Kokkuvõte

Käesoleva tööga on antud edasi võimalikult lühidalt ja täpselt Maria Salomea Skłodowska-Curie elukäik sünnist surmani. Tema panused teadusesse olid suured ning oma preemiad on ta täie auga ära ka teeninud . Marie Curie päästis oma tööga väga paljude inimeste elu, kuid talle endale tõi see surma.

Kasutatud kirjandus

Philip Steele „Marie Curie, naine, kes muutis teaduse kulgu “
Éve Curie „Minu ema Marie Curie“
http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Curie#Noorus
http://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Curie#Awards
http://www.aip.org/history/curie/polgirl1.ht m
5