Edwardsi sündroom on 18. kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Sündroomi põdevad lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Eestis suri vanim Edwardsi sündroomi põdev isik 10-aastaselt. Sündroomi kirjeldas ja määras selle põhjuse 1960. aastal inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus on umbes 1:10 000. Tunnused: Kasvu ja arengu mahajäämus Väga väike sünnikaal ning loid vastsündinu Madalal asetsevad kõrvad Lai ninaselg Väike alalõug ja suu Lühikesed ning ebanormaalselt asetsevad sõrmed
purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu körpusele
Vana-tori hobuse välimik Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised. Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või veidi pikem, hästi lihastunud, sügav, selgesti märgatava kägivaoga. Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem püstjas kuni püstine
põselihas ülalõualuu, alalõualuu üla- ja alahuul põskede liigutamine vastu hambaid suunurgatõstur ülalõualuu suunurk suunurkate tõstmine suunurgalangetaja alalõualuu suunurk ja ülahuul suunurkade langetamine ninalihas ülalõualuu ninaselg sõõrmete ahendamine mälurlihas ülalõualuu (sarnakaar) alalõualuu alalõualuu tõstmine mälumislihased m. masseter oimulihas kiiruluu, kiilluu alalõualuu alalõualuu tõstmine (hammaste m
kõige laiemast kohast silmade suunas ahenev. Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.NÄOPIIRKOND: Ninapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa värvi; puhasvalgetel võib see ka lihavärvi olla. Roosa triibuga “luminina” on lubatav. Koon: Keskmise pikkuse ja laiusega, ninaotsa suunas ühtlaselt ahenev, samas mitte liiga teravana või kandilisena lõppedes. Ninaselg on lauba üleminekust kuni ninaotsani sirge. . Mokad: Hästi pigmenteerunud ja tihedalt liibuvad. Lõuad / Hambad: Kääritaoline hambumus. Silmad: Mandlikujulised, suhteliselt laia ja veidi viltuse asetusega. Silmad võivad olla nii pruunid kui ka sinised, kusjuures lubatud on nii üks pruun ja teine sinine silm kui ka mitmevärvilised silmad. Pilk on läbitungiv kuid sõbralik, huvi tundev ja samas ka kelmikas. Kõrvad: Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, tihedalt lähestikku ja kõrgel
ette Miimilised lihased Koljupealne lihas Salelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. epicranius Eesmine kõht - Lai kilekõõlus Eesmine kõht m. procerus Luuline ninaselg Kulmudevahemi Tekitab ninajuure kulmude nn. kõõlustanu tõmbab k nahas piirkonnas kulmude piirkonna nahk, koljupeal peanahka vahel pikikurde tagumine kõht - ettepoole,
vaid sama tüüpi oma rakke 2. immuunsüsteem on ise haige, kaotanud võime oma rakke ära tunda Allergia on organismi muutunud reaktiivsusest tekkiv ülitugev reaktsioon antigeeniga korduval kokkupuutel (antigeeniga esmane kokkupuude sensibiliseerib immuunsüsteemi). Allergiline reaktsioon sarnaneb üldiselt tavalise immuunreaktsiooniga, kuid on ebanormaalselt tugev. HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundid: nina, kõri, hingetoru e trahhea, kopsud. Nina: · välisnina ninaselg, ninatipp ja ninatiibad. · ninaõõs ninaesik ülesandeks õhu puhastamine suurematest võõrkehadest pärisninaõõs Limaskest toimib peenfiltrina peenem tolm ja tahm (ja mikroobid) kleepub lima külge ja viiakse koos sellega makku; niisutab õhku kui õhk on kuiv, siis aurub limast vett sellesse; soojendab õhku sees palju väikesi veresooni. Ninaõõne põletikud:
Sündroom tähendab SUURT HULKA ERINEVAID SÜMPTOMEID · Lapsel on madalam vaimne võimekus (IQ) on alla 70- tõenäosus · Käitumisprobleemid ja tähelepanuhäire. Selle põhjuse osatähtsus kasvab. Hüperaktiivsus nt. · Alakaalulised · Väike pea ehk mikrotsefaalia · Iseloomulikud näojooned- näo keskkosa kudede (pehmed osad) arengudefekt- silmaala on suhteliselt kitsas, silmanurkades on kurd. Ninaots on veidi püsti ja lühike ning lame ninaselg. Ülahuul on kitsas, nina ja huule vahel ei ole vagu. Kõrvalestad võivad olla veidi moondunud. · Süda, suguorganid · Jäsemete anomaalia, käojoonte moondumised FSS- võimalik emade lastel, kes inhaleerivad raseduse ajal toksiinilisi aineid. (hingavad sisse). Alkoholi mõõdukus on kõigile erinev. 3 esimest kuud ei tasu uimastitega, alkoholiga raseduse ajal kokku puutuda. Hiljem ei teki orgaanilisi häireid, võivad olla ainult funkstionaalseid häireid.
mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine. Alates 1990-ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16. Lehma välimik 1 - ninapeegel 18 - kägivagu 35 - rind 2 - ninaselg 19 - lott 36 - piimakaev 3 - otsmik 20 - eesrind 37 - piimasoon e. 4 - otsmikukant 21 - õlaliiges nahaalune kõhuveen 5 - sarved 22 - õlavars 38 - udar 6 - põsed 23 - küünarliiges 39 - tühimik 7 - lõuapärad 24 - küünarnukk 40 - külgkube
annaabi.ee 
