Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"õõs" - 205 õppematerjali

õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake.
thumbnail
1
doc

Märksõnad ladinakeeles

anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis ­ lateralis (keskmine -külgmine internus ­ externus ( sisemine-välimine inferior ­ superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans ­ risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen ­ mulk fovea - lohk incisura - sälk linea ­ joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) ­ köber (köbruke) (krobeline luu pind)...

Anatoomia ja füsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II

Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale?...

Evolutsioonimehhanismid
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid

*ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond ning areng

Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed ­ suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõ...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas. Seega - naise vaagen on lühem ja laiem, suurema mahuga ja madal; see on väga oluline, kuna naisel täidab vaagen ka sünnitusteede funktsiooni. Vaagna põhi Vaagna põhi etendab naise suguelundite füsioloogias tähtsat osa. Vaagna põhja lihaste ja sidekirmete tunduv lõtvumine või vigastumine tingib rea patoloogilisi kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

Lihaskest ülemises 1/3 vöötlihas, keskmises 1/3 segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist e. tsirkulaarsest- ja pikikihist (väljaspool)e. longitudinaalsest lihaskihist. 3. Sidekest katab enamiku söögitorust, kuna ta on kohev võimaldab see söögitorul liikuda ja kuju muuta (näit. neelamisel). 4. Serooskest KÕHUÕÕS cavum abdominis Kõhuõõs on keha suurim õõs , mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hingamiselundid

keel 3. keeleluu 4. kõripealis 5. esikukurrud 6. häälekurrud 7. häälekõrialune õõs 8. kilpnääre 9. ­12 ninaneel 13. suulaemandel 14. neelu suumine osa 15. söögitoru A kõvasuulagi...

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Suguküpse naise munasarjas leiduvad suured põis- e. tertsiaarsed folliikulid (Graafi põiekesed). Nende läbimõõt on 6-12 mm ja nad on palja silmaga nähtavad. Sein koosneb kapillaare sisaldavast sidekoest ja follikulaarepiteelist, mida siin nim. granuloos- e. sõmerkihiks. Sõmerkihi rakkudel on endokriinne funktsioon: nad valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad follikulaarepiteeli rakud moodustavad kiirpärja. Regulaarselt, iga 28 päeva (lunaarkuu)tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja - seda protsessi nim. ovulatsioon. Munasarjast väljunud munarakk satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks....

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Nad on kloroplastidest väiksemad ja esinevad kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügiseste lehtede rakkudes. Rakutuum (3) - sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Kuju võib olla erinev. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid (5). Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed (4). Tuumakesed koosnevad valgust ja RNA-st, nende ülesandeks on ribosoomide süntees. Vakuool (2) - rakumahlaga täidetud õõs , mis on ümbritsetud ühekordse membraaniga. Tekivad ER-st Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena. LOOMARAKK BAKTERIRAKK...

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõrv

Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alu...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hüdrosfäär

Mõisted: Infiltratsioon ­ vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon ­ masismaa ja mere vaheline piir. Rand ­ maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik ­ suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs , selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim ­ veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi ­ aasta aastalt korduv veetaseme tõus. Kõrgvesi ­ ehk tulvavesi ­ erandlik veetaseme tõus. Hüdrograaf ­ diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu....

Geograafia
209 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hingamiselundkond

Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS ­ HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2%...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed

5. Millist ülesannet täidab kopsu ümbritsev kopsukelme? 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 26.nov Tuuli Varik Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. 6. Nimeta 3 põhjust, miks hingamiselundid tähtsad? - Annavad kehale O2 Aitavad hingata Aitavad kehast välja saada CO2 7. Nimeta hormoonide 3 põhiomadust! väga aktiivsed, st. Neid kulub väga väikeses koguses iga hormoon mõjutab kindlat keha piirkonda, st. On kindel ülesanne* igal hormoonil on erinev toimeaeg 8...

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Korallid

Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs . Elupaik Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Korallid elutsevad ekvaatori ligiduses, kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja (20-30°C) ja suhteliselt soolast vett (27-45), kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Optimaalseks veesügavuseks loetakse umbes 50 meetrit, oluline on ka, et vesi oleks puhas ja selge. Mõistagi on hädavajalik kaljune põhi, kuhu oleks võimalik kinnituda....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Vereringeelundkond

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Anatoomia

Fibroossete ühenduste alaliigid: · sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs , liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja...

Anatoomia
292 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool...

Anatoomia
296 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese viljastumine

*VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs . Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud...

Bioloogia
120 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...

Vee elustik
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun