ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II (0)

5 VÄGA HEA

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

Äriühingute ühinemine.
Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil:

Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule
Äriühingud ühinevad selliselt , et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks

Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing ).
Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid:

Koostada ühinemisleping ( ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid)
Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik)
Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine )
Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osanud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet)
Teatada ühinemisest ühingu võlausaldajatele (Ametlike Teadaannete kaudu viivitamatult)
Esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile

Äriühingute jagunemine.
Jagunemine on ühinemise vastand ja sellele kehtivad suures osas samad reeglid mis ühinemisele.
Äriühingu jagunemine võib samuti toimuda kahel viisil:

Jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ja jagunev ühing ise lõppeb
Eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima

Jagunemine toimub etapiti nagu ühinemise puhulgi.
Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriühingute ümberkujundamine.
Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute.
Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe :

Ümberkujundamisaruande koostamine
Ümberkujundamisotsuse tegemine
Võlausaldajatele teatamine
Vara hindamine
Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine

Tulundusühistu mõiste ja asutamine.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:

tarbijate või muude hüvede kasutajatena
hankijatena
tööpanuse kaudu
teenuste kasutamise kaudu
mõnel muul sarnasel viisil

Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni.
Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud.
Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi , asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad ; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood, elukoht; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Ühistute ja kapitaliühingute (aktsiaseltside) vahel on väga suured ja põhimõttelised erinevused. Ühistud on loodud liikmete poolt liikmete jaoks, aktsiaseltsid aktsionäride poolt raha teenimise eesmärgil.
ÜHISTUD
KAPITALIÜHINGUD (AKTSIASELTSID)
1. Ettevõtted on liikmete, teenuste kasutajate omandis.
1. Ettevõtted on aktsionäride omandis, kes reeglina ei kasuta ettevõtete teenuseid.
2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega .
2. Omanik ei kasuta kliendina ettevõtte teenuseid.
3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik.
3. Ostab toorainet tootjatelt nii madala hinnaga kui võimalik.
4. Müüb kaupu ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik.
4. Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii kõrgete hindadega kui võimalik.
5. Otsib turul tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest.
5. Ei otsi turul tasakaalu vaid püüab saada müügimahu suurendamisega rohkem raha, pole kohustust tootjate huvides turgu stabiliseerida.
6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu.
6. Ei taga klientidelt tooraine kokkuostmist.
7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda.
7. Diferentseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi ja tekitab ebastabiilsust.
8. Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete poolt osutatud (kasutatud) teenuste mahule.
8. Kasum jaotatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule.
9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust, sellele lisanduvad hiljem tagasi- ja juurdemaksed ning muud omahinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu.
9. Ost ja müük on terviklik tehing, mingeid lisamakse tooraine tootjatele või klientidele ei tehta.
10. Äritegevus suunatud esmalt liikmetele, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele.
10. Äritegevus on avalik ja üldine, klientuur piiramatu.
11. Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu ulatuses.
11. Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses.
12. Kõigil liikmetel võrdne hääleõigus - üks liige, üks hääl; volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule.
12. Aktsionäri häälte arv proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel määrav.
13. Võim (strateegia kujundamine, kontroll) kuulub liikmetele, teenuste kasutajatele.
13. Võim kuulub aktsionäridele, kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte.
14. Esiplaanil liikmete-kasutajate huvid.
14. Esiplaanil aktsionäride rahalised huvid.
15. Eesmärgiks teenuste osutamine ja raha teenimine liikmetele.
15. Eesmärgiks raha teenimine aktsionäridele, kontrollpaki omanik kontrollib oma huvides raha liikumist.
16. Tegevuspoliitika määravad liikmed, teenuste kasutajad oma eesmärke silmas pidades.
16. Tegevuspoliitika määravad aktsionärid , sisuliselt aktsiate kontrollpaki omanik.

Tulundusühistu liikmed.
Ühistu liikmeks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Ühistu võib uusi liikmeid vastu võtta pärast äriregistrisse kandmist. Ühistu liikmeks astuja esitab kirjaliku avalduse, mille kohta teeb ühe kuu jooksul otsuse kas üldkoosolek , nõukogu või juhatus, olenevalt sellest, kuidas otsuse vastuvõtmine on põhikirjas sätestatud. Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.
Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks ei saa olla riik.

Tulundusühistu liikmete õigused ja kohustused.
Õigused:
Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul. Liikmel on veel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Liikmelisuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks.
Kohustused:
Isik, kes saab liikmete täis- või lisavastutusega ühistu liikmeks, vastutab ka ühistu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema liikmeks saamist.

Tulundusühistu juhtimine ja juhtorganid.
Üldkoosolek:
Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul. Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ.
Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada ainult teine ühistu liige. Üks isik ei või esindada üle ühe liikme. Ühistu, milles on üle 100 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üks liige võib esindada rohkem kui ühte, kuid mitte rohkem kui viit liiget.
Juhatus:
Juhatus on ühistu juhtimisorgan , mis esindab ja juhib ühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja .
Nõukogu:
Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid , mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes.
Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

Ühistu lõpetamise alused.
Ühistu lõpetamise alused:

üldkoosoleku otsus
kohtulahend
tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline
ühistu pankroti väljakuulutamine
ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist
muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused

Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada

kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik
juhatuse ametiaeg on lõppenud enam kui kaks aastata tagasi ja uut juhatust pole valitud
muudel seaduses sätestatud juhtudel

Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Ühistu lõpetamisel üldkoosoleku otsuse alusel valib likvideerijad üldkoosolek, sundlõpetamisel aga määrab likvideerijad kohus. Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded ning võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühistu likvideerimiseks.

Äriühingute juhtorganite liikmete vastutus.
Võimalik vastutus tekib kas sooritatud tegudest või tegemata jäetud asjadest oma kohustuste täitmisel. Vaidluste lahendamise seisukohalt võib juhatuse liikme vastutuse oma tegevuse tagajärgede eest jagada:

Tsiviilõiguslikuks vastutuseks
Karistusõiguslikuks vastutuseks
Haldusvastutuseks.

Äriühingute raamatupidamisarvestus ja vastutus raamatupidamise üle.
Raamatupidamisseaduse järgi on raamatupidamiskohustuslane (Eestis registreeritud juriidiline isik või ettevõtlusega tegelev füüsiline isik) on kohustatud:

arvestust pidama;
dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
kirjendama algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
koostama ja esitama aastaaruandeid;
säilitama raamatupidamise dokumente.

Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks. Juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega. Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on juhatuse kohustuseks ka sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate (k.a raamatupidaja) üle.

Tsiviilõiguslik vastutus.
Tsiviilõigusliku vastutuse tekkimise alused:

kahjujuhtum (varaline või mittevaraline kahju);
õigusvastane tegu;
põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel, s.t esimene on kaasa toonud teise;
süü olemasolu, s.t kahju tekitaja peab olema kahju tekkimises süüdi.

Kui üks neist neljast tingimusest jääb täitmata, siis tsiviilõiguslikku vastutust ei teki. Kui näiteks keegi libastub trepil ja murrab jalaluu, lasub tsiviilõiguslik vastutus maja omanikul, kes peab kahju ka hüvitama, sest ülalnimetatud neli tingimust on täidetud:

inimesele tekkis kahju (ravikulud, saamata jäänud töötasu );
majaomanik peab oma trepi eest hoolt kandma ning tal tuleb kindlustada trepi ohutus; seda ta aga ei teinud, käitudes seega õigusvastaselt;
inimese libastumine oli põhjustatud trepi ebarahuldavast hooldustasemest – esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase käitumise vahel;
majaomanik teadis või oleks pidanud teadma, et trepp on ohtlik, mistõttu tema tegevusetuses sisaldub süü tunnuseid.

Karistusõiguslik vastutus.
Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides.
Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist.
Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik.
Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine.

Äriühingute maksejõuetus .
Maksejõuetus – varaliselt mittesuuteline kõiki kohustusi täielikult katma
Eristatakse ajutist ja püsivat ehk alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on püsiva maksejõuetusega, mis on pankroti väljakuulutamise eeldus. Samuti on tähtis see, et võlgnikul ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks. See viitab maksejõuetusele. Asjaolu, et võlgnik ei soovi kohustusi täita, ei pruugi maksejõuetusele viidata.
Võlgniku maksevõime väljaselgitamisel on abiks kohtu poolt pankrotimenetluse algatamisel nimetatav ajutine pankrotihaldur , kelle ülesanne on selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Ühtlasi annab ajutine pankrotihaldur hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele.

Saneerimine ja saneerimismenetlus.
Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimine on vajalik siis, kui soovitakse tõsta ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust.
Seadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus.
Saneerimismenetlust saab rakendada üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. Seda seadust ei kohaldata krediidiasutustele, e-raha asutustele, kindlustusandjatele jne.

Ettevõtja raamatupidamise õiguslik regulatsioon .
Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal .
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;

kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;

koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;

säilitama raamatupidamise dokumente.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud.

Erinevad maksevahendid ettevõtluses .
Erinevad maksevahendid ettevõtluses on näiteks sularaha , tšekid, krediitkaardid , võlakirjad, vekslid , pangaülekanded.
Tšekk on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma . Tavaliselt on tšeki maksjaks krediidiasutus . Tšekisumma väljamaksmise toimingut nimetatakse tšeki lunastamiseks.
Veksel on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma, kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel).

Kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon.
Kaubandustegevus on:
1) vallasasja pakkumine ja müük;
2) vallasasja kasutusse andmine ja võtmine;
3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel;
4) ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine;
5) toitlustamine;
6) tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel.
Kaupleja peab:
1) looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise;
2) tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemasolu;
3) kontrollima kauba vastuvõtmisel selle vastavust saatedokumendile ja saatedokumendi vastavust kehtestatud nõuetele;
4) tagama kaubale ja teenusele kehtestatud nõuete täitmise;
5) tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta;
6) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
7) omama kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostava isiku nõudmisel, välja arvatud juhul, kui seda ei ole kontrollimomendil võimalik esitada kauplejal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu;
8) esitama kauba nõuetele vastavust tõendavad dokumendid järelevalvet teostava isiku nõudmisel viimase määratud ajaks;
9) hoidma kauba või teenuse müügikohas kauba või teenuse müügi õigust tõendavat dokumenti, kui see on seadusega ette nähtud;
10) tähistama end ärinime või nimega.
Kauplejal on keelatud:
1) ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada klienti teise kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
2) müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud;
3) võtta müügile kaupa isikult, kellel ei ole õigust selle kauba vastavaks käitlemiseks, kui see tegevus on seadusega piiratud;
4) müüa kaupa või teenust registreeringuta või registreeringus sisalduva märketa kauba või teenuse kohta, samuti tegevusloata või müügipiletita, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav.

Tarbijakaitse.
Tarbija õiguste ja kaitse eest vastutab tarbijakaitseamet . Ameti põhiülesanne on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi ja esindada nende huve vastavalt tarbijakaitseseadusele ja Euroopa Liidu tarbijapoliitikale.
Tarbijakaitseamet tegeleb lisaks tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ja teavitusega. Tarbija, kes teab hästi nii oma õigusi kui ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi ausaid mängureegleid järgima.
Tarbijakaitse ülesannete hulka kuuluvad:

turujärelevalve teostamine tarbijaturul
tarbijate majanduslike huvide kaitsmine
tarbijate nõustamine ja nende teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja kohustustest.

Tarbijakaitseamet on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus .

Leiutise õiguslik kaitse.
Pandiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega Eesti Vabariigis. Leiutist kaitstakse Eesti Vabariigi patendiga. Patent tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või mikroorganismi tüvi või nende kombinatsioon, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel .

Majandushaldus ja reguleerimisala.
Majandushaldusasutus on haldusorgan , kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil:

tegevusloa taotluse lahendamine;
majandustegevuse peatamine või keelamine;
tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;
ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine.

Loakohustus ja teatamiskohustus.
Loakohustus:
Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping , milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused .
Teatamiskohustus:
Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja , võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates.
LISA
22. Äriühingute liigid.
Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing , aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses).
Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega.
Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2)
Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing ja tulundusühistu).
23. Aktsia , aktsiast tulenevad õigused.
Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223).
Aktsiast tulenevad õigused:

õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel;
õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel;
õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul;
õigus teabele;
muud õigused (näiteks õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, õigus nõuda erikontrolli läbiviimist jms).

24. Aktsiaseltsi juhtimine, juhtorganid ja nende pädevus .
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus, kes saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile aktsionäridele.
Üldkoosoleku pädevuses on (ÄS § 298):

põhikirja muutmine;
aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
audiitori valimine;
erikontrolli määramine;
majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist ja kutsub kokku üldkoosoleku.
Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel.
25. Pankrot ja pankrotimenetlus.
Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
26. Äriühingute juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord. Juhtorgani liikme vastutus.
Äriühingu juhtorganid on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Omanikud otsustavad üldkoosolekul küsimusi vastavalt äriseadustikule ja põhikirjale.
Juhatus on täidesaatev organ, mille ülesandeks on ettevõtte igapäevane juhtimine ning ettevõtte esindamine kolmandate isikutega suhtlemisel, näiteks ettevõtte nimel lepingute sõlmimisel. Juhatus valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks, kui põhikiri ei näe ette teisiti, kuid mitte kauemaks kui viis aastat. Juhatus peab täitma nõukogu seaduslikke korraldusi.
Juhatuse liige peab olema äriühingule lojaalne, hoidma selle ärisaladust ning hoiduma osutamast ühingule konkurentsi.
Nõukogu ülesandeks on järelevalve ja pikaajalised juhtimistegevused , nagu näiteks järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle ja äriplaanide koostamine. Nõukogu koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse üldkoosoleku poolt viieks aastaks, kui põhikiri ei näe ette lühemat perioodi. Nõukogu annab aru üldkoosolekule.
Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan ning selle pädevuses on ettevõttes kõige olulisemate otsuste tegemine, nagu näiteks põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
27. Äriühingute lõpetamine, likvideerimismenetlus.
Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201):

osanike otsus;
kohtulahend;
osaühingu pankroti väljakuulutamine;
osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist;
teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused.

Aktsiaselts lõpetatakse (ÄS § 364):
• üldkoosoleku otsusega;
• kohtulahendiga;
• aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega;
• aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
• teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.
Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103):

osanike otsus;
kohtumäärus ;
tähtaja möödumine või eesmärgi saavutamine;
muu seaduses ettenähtud alus (mis võib olla ette nähtud ühingulepingus).

Likvideerimismenetlust iseloomustavad järgmised etapid:

likvideerijate määramine ja äriregistrisse kandmine;
võlausaldajate nõuete rahuldamine (kui nõuded ületavad täisühingu vara, vastutavad osanikud täisühingu kohustuse eest solidaarselt);
pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamine;
äriregistrist kustutamine.

28. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus ja konfidentsiaalsuskohustus.
Juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma:
1) üldised kohustused, milleks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus;
2) konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega.
Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks.
Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld .
Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

290848 Õppematerjali autor

ühistu üldkoosolek võlgnik ettevõtja juriidiline isik järelevalve võlausaldaja lojaalsuskohustus tsiviilõiguslik

Sarnased õppematerjalid

docx

Äriõiguse vastused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus,

Äriõigus

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest. 4 Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük

Äriõigus

docx

Õiguse mõiste ja õigussüsteem

Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSS?

Ettevõtlus

ppt

Äriseadustik

Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud j

Õigus

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus

docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inim

Äriõigus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus

doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

Ühinguõigus

Rohkem sarnaseid