II MAAILMASÕDA, SAMMHAAVAL UUE SÕJANI,TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 (0)

II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte
1935 tühistas Saksamaa Versaille ’s lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks .Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid ,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas.

• Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania ,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud.
  

Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, juhiks tõusis kindral Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul keelasid Euroopa riigid (27 riiki ) relvade veo Hispaaniasse, võttes kasutusele mittevahelesegamispoliitika. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, toetasid nii Itaalia kui ka Saksamaa Francot nii varustuse kui sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit,kes suurendas seal ka oma võimu. Tegelikult oli see kogu sõda nagu õppelahing, kus Saksamaa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 a kuulutas Franco sõja lõppenuks, Hispaanias kehtestati Franco diktatuur.
1938.aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud,et ta võis maailma hakata vallutama. Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Austriale ultimaatumi- natside vabastamine ning nende juhti määramine valitsuse etteotsa . Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ning järgmise päeval teatati Austria liitumist Saksamaaga – Anšluss. Korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud aga olid ärevad, vastu oli ainsana Mehhiko .
1938. nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Suudedimaa loovutamist tuues ettekäändeks,et tšehhid olevat Suudedimaal elvaid sakslasi kiusanud, keeldumise korral ähvardas sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel.
Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses Briti peaminister Chamberlain . 29.sept.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe : Tšehhoslovakkia pidi loovutama Suudedimaa,ülejäänud Tšehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tšehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi „ rahu kogu meie põlvkonnale“
Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill ,et sõda veel tuleb. Ning see ennustus hakkaski täituma. 14.märts kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks Slovakkia, järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia. Oli selge,et järgmine ohver on Poola. Aga Hitleri teguviisiga sai lääneriikide mõõt täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ega eeldanud,et need vastu talle hakkavad, kuid ta eksis. 31.03.1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa,et kaitsevad Poolat ning alustasid NSV Liiduga läbirääkimisi, lootes Saksamaa-vastaseisu liitu kaasata. Nüüd oli Hitler keerulises olukorras, soov Poolat rünnata kuid vajadus kindla seljataguse järgi, seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin .
Stalini käes olid kõik trumbid, kõnelused nii Lääneriikide kui ka salaja Hitleriga.Ta lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ,et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise kogu Euroopa vallutada.23.08.139 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, kestvuseks 10.a ( Molotovi-Ribbentropi pakt ( MRP )) MRP- salajane lisaprotkollis jagati ära Ida-Euroopa- NSV Liit sai Soome,Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Uus maailmasõda võis alata!
19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. Õ.lk.124-129
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Ta alustas provokatsioonidega.Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises, 1.sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid ei alustanud veel sõjategevusega. 17.sept tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSV-Liidule ja Saksamaale. 1939 nov ründas NSV-Liit MRP kohaselt Soomet ning võttis Ruumenial ära Bessaraabia.
Kummaline sõda 1939-1940
Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Magino’t ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. Aktiivsem oli tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures tõsiseid kaotusi. 9.04.1939 andis Hitler käsu vallutada Norra, enne seda hõivas ta vastupanuta ka Taani. Norrakatele saabusid appi Inglise-Prantsuse dessant,lahingud jätkusid 1940.a suveni, Norra alistus.
Välksõda läänes
Väejuhatusel oli plaan,esialgu tuli anda löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi, tungima üle Ardennide,mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ning nad ühe hoobiga purustama. 10.05 1949 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjurüksusi,mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu.
12-13 mai ületasid sakslased Maasi jõe, tankideviisid liikusid Ardennide all. Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. 22.06.1940 sõlmiti taaskord Compiegne ’i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 Prantsusmaast ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitus , eesotsas marssal Petainiga.
Lahing Inglismaa pärast
Peale Prantsusmaa alistumist jätkas sõda vaid Inglismaa. Peaminister W.Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. 16.07.1940 andis Hitler käsu Inglise õhujõud purustada. Inglastel puudus väljaõppinud piloote, samas olid nad suutnud välja arendada hävituslennuki- Spitfire , oskuslikult kasutati kaitsel olles radarit. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembriks oli Hitler kandnud suuri kaotusi ning taandus. See oli Hitleri esimene tagasilöök II MS ajal.
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
Pärast ebaõnnestumist Inglismaal, pöördus Hitleri huvi läände. Itaalia oli alustanud sõda Kreeka vastu, kuid lüüa saanud. Hitler oli sunnitud sekkuma,et oma liitlast päästa. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Liitlaste toel ründas Hitler Jugoslaaviat,ning purustas ta.Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud.Järgmisena asus ta võimu haarama Vahemerel, lootes võtta Inglastelt Malta ning Kreeta . 20.mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused Teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat, inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks.
Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel
1940.a Sept alustas Itaalia rünnakut Egiptuse ( briti vägedega mehitatud ) vastu. 7.dets 1949 alustasid Inglased Aafrikas vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks. Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E. Rommel ( Kõrberebane)- suruti Inglise üksused tagasi. Briti peamine tugipunkti Aafrikas, Egiptus , sattus ohtlikku olukorda.
Sõda merel ja õhus
Inglismaa suutis siiski peale jääda, sest esiteks suutsid nad ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Teiseks võimaldas sakslaste salakoodi Enigma murdmine.
SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Õ.lk.136-144
Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
Kuigi Saksamaa ja NSV Liit tegutsesid algul üksmeeles,kuid peagi oli nende vahe lahkhelid . 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis sellele nimeks Barborossa, mille kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama,laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda.
Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit, nende plaan oli Barborossa peegelpilt, tugevate õhurünnakute saatel tuli Saksa väed kohe sõja alguses sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust, seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult.
Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel
22.juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri.Saksa armee jagatud kolmeks väegrupik: NORD- üle Baltikumi Leningradi peale. MITTE- Valgevenes asuvad väed purustada,edasi Moskvasse. SÜD- Ukraina.Koos Saksamaaga alustas NSV Liidu vastu Rumeenia, hiljem liitusid Itaalia,Soome,Slovakkia ja Ungari. Saksamaad saatis edu.NSV Liidu õhuvägi purustati.Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi kui vabastajatena. Sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi,Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused, näis et Barbarossa plaan õnnestub täielikult.
Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema.Pidi ründama Moskvat,aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse,et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. Toodi vägesid ära Leningradi alt ( Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) Saksamaa ei suutnud linna vallutada,aga võeti piiramisrõngasse ( blokaadis suri nälga 640 000 inimest)Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama, vaevaliselt . Hitler arvas ,et talveks on sõda läbi, sest talvevarustust sõduritel polnud, teed olid läbimatud ning ilmad karmid . Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud. Stalin kuulutas selle Suureks Isamaasõjaks. 6.dets alustas NSV Liit Moskva alla vastupealetungi. Saksamaa sai suuri kannatusi, aga suutis punaarmee peatada. Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud.
Jaapani sõtta sattumine
1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris , ameeriklased kandsid raskeid kaotusi. Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas, poole aastaga hõivasid nad kõik lääneliitlase tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.
Stalingradi lahing
1942.a oli enamik Stalingradist Saksa valduse NSV Liit oli ettevalmistuste lõpul väed suunanud madalama võitlusvõimega Ruumenia ja Ungari üksuste pihta.Saksa luure informeeris Hitlerit sellest,aga viimane ei uskunud. 19.nov alustasid NL väed Stalingradist põhja ja lõuna suunas,piirasid sisse Saksa 6.armee. Lahingud kestsid 2 kuud, lõppesid 2.veebr 1943. Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunudki.
Sakslaste lüüasaamine Aafrikas
1942 sügiseks oli Rommel jõudnud Suessi kanalini. Sellega olid ka sakslaste jõud ammendatud. Novembris läksid Briti väed El-Alameini alla pealetungile, Saksa-Itaalia väed sunniti taganema Tuneesiasse. Ühendriikide väed maabusid Marokos ja Alžeerias- Saksa väed võeti piiramisrõngasse ja sunniti alistuma. Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud.
Kurski kaar
Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud ,aga Hitler arvas,et tal õnnestub ka sel suvel uuesti initsiatiiv haarata. 5 juulil Kurski saarel pealtung. Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda .Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealetungile. Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. Vene ülekaal sai järjest selgemaks. Suurim tankisõda
Itaalia väljalangemine sõjast
Itaalias Kurski lahinguga samaaegseld korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. Itaallased said lüüa, tagandasid ise Mussolini . Uus valitsus palus vaherahu . Sept 1943 sõlmis Itaalia USA-ga ja Inglismaaga vaherahu. Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud.
Murrang Vaikselt ookeanil
3-7.06.1942 Midway lahing- Usa haaras initsiatiivi. Sügisel 1944 purustas USA Jaapani laevastiku Leyte merelahingus.
Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal
1944.a algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas lõunas. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. 22.juuni- pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus varssavi poole. 1.aug alustas Poola vastupaniliikumine ülestõusu. Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti.
1944 rünas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Septembris sõlmisid nad vaherahu. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaeia. Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari.