Lihhenoindikatsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Lihhenoindikatsioon

jutuste erinevustest alade vahel ( sümbiont, konkurents puudub) * keemilise või füüsikalise kesk- konna muudest erinevustest (mikroelemendi puudus) Analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt 5 2. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. ­ index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. ­ index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi

Keemia

19

doc

LIHHENOINDIKATSIOON

....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon .......................................................................................................6 2.1. Samblikud ja saastunud õhk ....................................................................................7 2.2. Lihhenoindikatsioon Eestis......................................................................................8 3. Samblikud......................................................................................................................

Bioloogia

15

doc

Lihhenoindikatsioon

2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid 4. Samblikud...............................................................................................................6 4.1 Samblike üldiseloomustus 4.1.1 Samblike ehitus 4.1.2 Samblike toitumine 4.1.3 Samblike paljunemine 4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus 5. Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas........................

Uurimistöö

36

doc

Eesti tuntumad samblikud

EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................Error: Reference source not found Samblikest üleüldiselt............................................................Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik............................................................Error: Reference source not found

Bioloogia

3

doc

Samblikute kordamine

4. Parfümeeriatööstuse tooraine nt Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) 5. Värviallikad ­ kasutatakse looduslike värvainetena loomse materjali (vill, siid) värvimisel 6. Lihhenomeetria ­ kasutatakse substraadi vanuse määramisel; teades samblike talluse kasvukiirust ja mõõtes kindlate saamblikuliikide talluse läbimõõtu, on võimalik välja arvutada sambliku substraadi vähim vanus 7. Lihhenoindikatsioon ­ samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse täiendavat infot keskkonna nö varjatud omaduste kohta, nt: õhu saastatuse kohta linnades või tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta 11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad.

Organismide mitmekesisus

7

doc

Seened

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu ­ paljunemisrak

Botaanika

7

doc

SEENED

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks S

Bioloogia

42

docx

Mükoloogia eksam

 Mt. Everest seened kasvada kuni 7300 m. Samblike kasvukiirus.  on ekstreemselt väike –mõnel liigil vähem kui 1 mm aastas.  Mõned indiviidide vanuseks on määratud 4500 aastat –Selline vanus iseloomustab teda kui hästi balansseeritud ja püsivat ühendust. –Fotobiont moodustab sambliku massist 5-10% –Oletatakse et fotobiont suudab produtseerida ainult nii palju orgaanilist ainet et ta ise ja tema mükobiont minimaalset kasvab. Lihhenomeetria. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud. Lihhenomeetria – samblike talluse kasvukiirust kasutatakse substraadi vanuse määramisel Lihhenoindikatsioon – õhu saastatuse, metsade püsivuse jms keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine samblike liigilise koosseisu vms hõlpsasti tuvastatavate omaduste kaudu Kasut. Samblikud: Hypogymnea physodes, Parmelia sulcata, Evernia prunastri Lobaria pulmonaria (Harilik kopsusamblik), Xantoria parietina, Physcia aipolia

Mükoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)