Lihhenoindikatsioon (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Ängelema rabas
Uurimustöö
Silvia Kimmel
G1L
Juhendaja : Tiiu Saava
Tallinn
2009
Sisukord
1. Sissejuhatus...........................................................................................................3
2. Bioindikatsioon .......................................................................................................4
2.1 Mis on bioindikatsioon?
2.2 Bioindikatsiooni liigid
2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed.
3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5
3.1 Samblikud ja vääveldioksiid
4. Samblikud...............................................................................................................6
4.1 Samblike üldiseloomustus
4.1.1 Samblike ehitus
4.1.2 Samblike toitumine
4.1.3 Samblike paljunemine
4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus
5. Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas.................................................7
5.1 Uurimustää Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus
5.2 Uurimustöö eesmärk
5.3 Uurimustöö metoodika
5.4 Uurimustöö tulemused
5.5 Järeldused tehtud uurimustööst
6. Kokkuvõte...............................................................................................................11
7. Kasutatud kirjandus................................................................................................12
8. Lisad.......................................................................................................................13
1. Sissejuhatus
Seekordne minu uurimustöö on lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Änglema rabas nagu tiitellehelgi on kirjas. Algselt kirjutan , mis siis on bioindikatsioon, lihhenoindikatsioon ning kirjutan ka samblikest. Uurimustöö all osas uurime, milliseid samblike leidub Harku järve metsast ja Änglema rabast. Hiljem ka järeldame, kus on õhk siiski puhtam.
2. Bioindikatsioon
2.1 Mis on bioindikatsioon?
Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi- ja olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite ja nende tunnuste (ohtruse, katvuse, elulisuse, vitaalsuse, sageduse; loomade puhul ka käitumise jne) põhjal.
Bioindikaator võib olla isend, populatsioon , kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. [1]
2.2 Bioindikatsiooni liigid.
Bioindikatsiooni liigid:

• pedoindikatsioon – uuritakse mullastiku
  
• hüdroindikatsioon – uuritakse vett
  
• atmoindikatsioon – õhu uurimine
  
• litoindikatsioon – lähtekivimi uurimine
  

Bioindikatsiooni liigid bioindikaatorite järgi:

• lihhenoindikatsioon – samblike abil
  
• brüoindikatsioon – sammalde abil
  
• mükoindikatsioon – seente abil
  
• algoindikatsioon – vetikate abil
  
• fütoindikatsioon – taimede abil
  
• bakterioindikatsioon – bakterite abil
  

2.3 Bioindikatsiooni negatiivsed ja positiivsed küljed.
Bioindikatsiooni
head küljed: halvad küljed:

täiendavad keemiliste ja füü- a) erinevates maades tehtud
sikaliste mõõtmistega saadud pilti uuringud pole alati võrreldavad.
b) analüüsi saab teha kiiresti ja b) erinevused tingitud:
odavalt. * fenoloogilistest
(aastaajalistest erinevustest)
* populatsioonide erinevast va-
nuselisest struktuurist
* populatsioonide pärilikest eri-
nevustest
* vastastikuste bioloogiliste mõ-
jutuste erinevustest alade vahel
( sümbiont, konkurents puudub)
* keemilise või füüsikalise kesk-
konna muudest erinevustest
(mikroelemendi puudus)
3. Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon on õhu puhtuse määramine samblike abil. Lihhenoindikatsioonis vaadeldakse epifüütsete samblikuliikide leidumist mingil alal ning nende tunnuseid, nagu vitaalsus, katvus, ohtrus ja sagedus. Jälgitud on nii samblikukoosluse kõikide liikide tunnuste varieeruvust kui ka seda, kas antud kohas üldse leidub enim levinud suursamblikke. Esimesel juhul on vajalik koosluse analüüs prooviruutudel. [1]
3.1 Samblikud ja vääveldioksiid.
SO2 lahustub kergesti, moodustades veega reageerides nõrga väävelhappe. Lahustunud SO2 siseneb kergesti sambliku talluse rakkudesse, mis ei kaitse vahajad kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruilt vetikailt seentele. Äärmuslikus olukorras ei suuda vetikad piisavalt suhkruid toota ei seentele ega vetikatele ning samblik sureb.
Samblikel on erinev taluvuspiir. Tugevalt saastunud aladel on seetõttu kooriksamblikke palju, puhtas õhus kasvab rohkesti mitmeid erinevaid sambliketüüpe. Selle alusel jaotatakse liigid erinevatesse tsoonidesse ( saastatud , keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud).

Saastatud tsoon:

• harilik hallsamblik
  
• liudsamblik
  
• vagu - lapiksamblik
  
• harilik jahusamblik
  
• tähtjas - rosettsamblik
  
• rips – rosettsamblik
  

Keskmiselt saastatud tsoon:

• 1.tsooni liigid väljaarvatud liudsamblik
  
• kollane lõhnasamblik
  
• harilik rihmsamblik
  
• ääris – käokõrv
  

Nõrgalt saastatud tsoon

• harilik ripssamblik
  
• hõbelapiksamblik
  
• valkjas lumisamblik
  
• kare härmasamblik
  
• harilik härmasamblik
  
• saare rihmsamblik
  
• tolmu – rihmsamblik
  
• + 1.tsooni ja 2.tsooni liigid
  

4. Samblikud
4.1 Samblike üldiseloomustus.
Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks , sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid , pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud , põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2]
4.1.1 Samblike ehitus.
Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik -, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi . Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks.Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. [3] Lisa 1.
4.1.2 Samblike toitumine.
Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Kuigi samblikud on harmoonilise kooselu sümbol, on samblikus peremeheroll seene käes.
Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada.Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste . Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb.Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. [3]
4.1.3 Samblike paljunemine.
Samblikud paljunevad vegetatiivselt peamiselt isiididega. Need paljunemiskehad sisaldavad ka mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid . Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetikarakkudega või sinikurakkudega. [2]
4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus.
Samblike tähtsus:

• looduses valmistavad pinda taimedele
  
• toiduks loomadele (põdrasamblik)
  
• toiduks inimesele ( mannasamblik)
  
• raviks (antibiootikumid)
  
• mürkained
  
• E-vitamiin
  
• värvained
  
• glükoos
  
• lõhnaained
  
• lihhenoindikatsioon – õhu puhtuse määramine
  

5.Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas.
5.1 Uurimustöö Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus.
Harku järve metsa kirjeldus: Harku järve taga on Kolde tänav. Minu uuritav paik oli Kolde tänava lähedal olev metsatukk. Vaatlesin mände. Lisa: kaart nr.1
Änglema raba kirjeldus: Vihterpalu lähedal on Änglema rabamännik. Vaatluseks olid männid. Lisa: kaart nr.2
5.2 Uurimustöö eesmärk.
Uurimustöö eesmärgiks on hinnata nende paikade õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. Kui esineb ainult kooriksamblike, siis see vaatluskoht on väga saastunud.
5.3 Uurimustöö metoodika.
Algselt läksin Harku järve metsa ning pidin vaatlema 10 puud. Valisin nendeks puudeks pärnad. Kaasas oli mul vihik, pastakas, 10 ümbrikku iga puu jaoks, 20x20cm2 ruudustik ning nuga . Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin ruudustiku abiga, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks, et saaksin lõigata samblikke. Sama metoodikat järgisin ka Änglema rabas, kuid puudeks olid männid.
5.4 Uurimustöö tulemused.
Harku järve mets.
Harku järve metsast leitud samblikud ja nende kirjeldus:

• Jahu – löövesamblik (Lepraria incana ) – peamine välistunnus on tema rohekas , täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas , õhuke kuni võrdlemisi paks tallus.
  
• Hägu – tõmmusamblik ( Phaeophyscia orbicularis) – talluse värvus varieerub tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, pole kindlasti mitte helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga – sellest ka sambliku eestikeelne nimi. Heaks tunnuseks on ümmarguste, enamasti rohekate ja kumerate soraalide olemasolu talluse pinnal, arvukamalt selle keskosas.
  
• Harilik jahusamblik (Phlyctis argena) – koorikjas tallus on enamasti krobeline – parguline ja võib katta üsna ulatuslikke pindu; talluse pragudes tekivad tallusest heledamad , korrapärase kuju ja mitmesuguse suurusega soraalid , mis võivad omavahel liituda. Tallus iseloomulikult lapiline: tekib erinevat tooni valkjate ja hallide laikude vaheldusrikkas muster, mistõttu harilik jahusamblik on juba eelmalt küllaltki kergesti äratuntav.
  

Änglema raba.
Änglema rabast leitud samblikud ja nende kirjeldus:

• Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) – tallus kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juured meenutavad seeneniitide kimbud ) ; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on aga hõlmaotsad päris vabad ja ülespoole tõusvad.Iseloomulik on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates.
  
• Kollane lagusamblik (Parmelopsis ambigua) – iseloomulik suhteliselt väike ja tugevasti substraadile liibuv tallus, mille servmised hõlmad on küll peenikesed, mõnikord tihedalt kokkusurutud või üksteist osaliselt katvad, kuid siiski selgelt eristunud. Nii tallus kui ka soreedid on rohekas – või valkjaskollased.
  
• Hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) – talluse üla – ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool sinakas – või tuhkhall, alapool – vähemalt keskosas – must).
  
• Karik – porosamblik (Cladonia fimbriata ) – esitallus koosneb suhteliselt väikestest soomustest. Teistalluse moodustavad keskmise pikkusega (1-4 cm), äärmiselt korrapärase kujuga karikakesed, mille pind on üleni kaetud jahuja puruga. Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad tillukeste tumedate nööbikestena karikate servas .
  
• Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) – talluse üla – ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool kollakas, alapool valge). Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku-kortsulise pinnaga ja servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole.
  
• Alpi – põdrasamblik (Cladina stellaris) – kergesti eristatav oma väliskuju järgi – peenikestest, läbilõikes ümmargustest ja tipuosas tugevasti jagunevatest harudest koosnev tallus moodustav iseloomulikke kuplitaolisi põõsakesi.
  
• Harilik põdrasamblik (Cladina rangiferina) – erineb teistest tavalistest põdrasamblikest talluse värvi poolest: usiinhappe puudumise tõttu pole tallus kahvatukollase tooniga, vaid on selgelt hall, tihti sinaka varjundiga.Tippharud on pruunid, enam – vähem ühes suunas alla käändunud.
  
• Islandi käokõrv (Cetraria islandica) – kergesti äratuntav tänu oma pruunile põõsasjale tallusele, püstisele kasvule ja võrdlemisi kitsastele lapikutele harudele. Harude üla – ja alapool on enam – vähem ühtlaselt pruunid või on alapool heledam.
  

5.5 Järeldused tehtud uurimustööst.
Harku järve mets on väga saastunud võrreldes Änglema rabaga. Änglema rabas oli mitmeid põõsaslikke samblikke ning palju rohkem samblikke liike, kui Harku järve metsas. Kollase lõhnasambliku järgi hindan, et Änglema raba on keskmiselt saastunud koht.
6. Kokkuvõte
Minu jaoks oli kogu seda tööd teha väga põnev. Mulle väga meeldis käia metsas ning uurida puusid, et mis nende peal siis ikkagi see imelik roheline asi on. See töö avardas mu silmaringi. Ma ei uskunud, et maapinnal võib olla väga ilusaid ja lahedaid põõsaslikke samblaid. Olin väga põnevil, kui nägin maas põõsaslikke samblikke. Sain ise katsuda neid ja uurida meie Eesti loodust. Varem ei ole üldse metsas jalutades samblike tähele pannud . Nüüd kui uuesti metsa satun, mis ei ole linnale lähedal, vaatan hoolikamalt loodust ning saan emalt küsida, kas sa tead, mis samblik see on?

Kasutatud kirjandus

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1230_1212.html

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/samblikud_gerdaviks.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Samblikud
Keskkonna tunnis kirjutatud materjal.
Väike sammalde ja samblike raamat.
Joonis 1 - http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-26-2.ht m
8. Lisad
1. Samblike ehitus
2. Kaart nr 1. Harku järve mets
3. Kaart nr. 2 – Änglema raba
15