LIHHENOINDIKATSIOON (0)

5 VÄGA HEA

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
LIHHENOINDIKATSIOON
Uurimustöö
Koostaja: Terje Strazdinš
Juhendaja : Heli Stroom
Klass: G2L
Tallinn 2011
Sisukord:
Sissejuhatus ................................................................................................................................3

Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5
1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5

Lihhenoindikatsioon .......................................................................................................6
2.1. Samblikud ja saastunud õhk ....................................................................................7
2.2. Lihhenoindikatsioon Eestis......................................................................................8
3. Samblikud.........................................................................................................................9
3.1. Samblike üldiseloomustus......................................................................................10
3.2. Samblike ehitus ja toitumine..................................................................................10
3.3. Samblike tähtsus....................................................................................................11
4. Uurimustöö Lohusalu metsas..........................................................................................12
4.1. Uurimustöö metoodika...........................................................................................13
4.2. Uurimustöö tulemused...........................................................................................14
4.2.1. Harilik hallsamblik ........................................................................................14
4.2.2. Harilik korpsamblik......................................................................................14
4.2.3. Peen narmassamblik......................................................................................15
4.2.4. Pruunikas narmassamblik.............................................................................16
4.2.5. Kollane lõhnasamblik...................................................................................16
4.2.6. Väävel-porosamblik......................................................................................17
4.2.7. Sarv -porosamblik..........................................................................................17
5. Kokkuvõte.......................................................................................................................18
6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................19
7. Lisad................................................................................................................................20
Sissejuhatus
Õhu saastatus on piirkonniti erinev, linnades on see suurem, maakohtades väiksem. Inimene elades tavaliselt ei huvitu sellest kui saastatud või saastamata on teda ümbritsev õhk, mida ta koguaeg enda sisse hingab . Ei mõtle sellele, mida võib tema tekitatud mürgised gaasid looduses elavatele organismidele, näiteks samblikele põhjustada.
Oma kodukoha õhupuhtust on lihtne määrata puudel kasvavate samblike järgi. Seda, miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös.
1. Bioindikatsioon
Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide – bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend , populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni.
Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1]

Bioindikatsiooni liigid
Bioindikatsioon jaguneb:
Pedoindikatsioon – selle käigus uuritakse mullastikku
Hüdroindikatsioon – peamiseks uurimisobjektiks on vesi
Atmoindikatsioon – sellel pööratakse kõige suurem tähelepanu õhu uurimisele
Litoindikatsioon – uuritakse lähtekivimite omadusi
Bioindikatsiooni saab erinevateks liikideks jagada ka bioindikaatorite järgi:
Lihhenoindikatsioon – kasutatakse samblike
Brüoindikatsoon – kasutatakse samblaid
Mükoindikatsioon – kasutatakse seeni
Algoindikatsioon – indikaatoriks on vetikad
Fütoindikatsioon – tähtsamateks indikaatoriteks on taimed
Bakterioindikatsioon – toimub ainult tänu bakteritele

Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed
Positiivsed küljed
Negatiivsed küljed
Täiendavad keemiliste ja füüsikaliste mõõtmistega saadud pilti
Erinevates maades tehtud uuringud pole alati võrreldavad
Analüüsi saab teha kiirsti ja odavalt

Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. – index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. – index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte.
2.1. Samblikud ja saastunud õhk
Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende sümbiontne olemus – tallus on keerukam kui üksikindiviid ega reageeri keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani . Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest – kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett, toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 – nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained , mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp . See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal – ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta . Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod.
SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO2, ka nemad surevad. Samblik hävib. [2] [3]
2.2. Lihhenoidikatsioon Eestis
Töid lihhenoindikatsiooni alal on Eestis tehtud üle 35 aasta. Enamik uuringuid on tehtud linnades, et hinnata seal õhu saastatuse taset. Uuritud on põlevkivikaevanduste ja põlevkivil töötavate soojuselektrijaamade alal Kirde-Eestis emissioonide mõju epifüütsete samblike looduslikele kooslustele. Samblike indikaatorliikide levikut on uuritud ka väljaspool linnu asuvates parkides ja surnuaedades.
Lihhenofloora uuringute põhjal on Eestis ja mujal maailmas kaardistatud linnade ja tööstuskomplekside ümbruses erisuguse õhusaastatusega tsoone. Indikaatorliikide kaardistamiseks kasutatavaid meetodeid on mitu. Liikide levikukaardid peegeldavad liigi leidumist või puudumist uuritaval alal. [1]

Samblikud
Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil , luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid (*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4]
3.1. Samblike üldiseloomustus
Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid , pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik -, leht-, ja põõsassamblikud.
Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel.
Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5]
3.2. Samblike ehitus ja toitumine
Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Ka eritavad seeneniidid aineid, mis muudavad kivimites ja tolmukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Kahe erineva organismi sümbioosi tõttu ongi samblikud vähenõudlikud ning haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele tingimustele. Nad suudavad elada äärmuslikes temperatuuritingimustes, taluvad hästi kuivust ja toitainete vähesust. [6]
3.3. Samblike tähtsus

Uurimustöö Lohusalu metsas
Minu uuritavaks paigaks oli Lohusalu mets. Valisin just selle metsa, et ome tööd huvitavamaks teha. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata selle paiga õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk.

Uurimustöö metoodika
Algselt sõitsin Lohusallu. Mere ääres asuvas metsas vaatlesin 10 lähestikku kasvavat puud. Puudeks valisin männid. Kaasas oli eelnevalt valmistatud 10x10 cm² ruudustik ning nuga . Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin milliseid erinevaid samblike liike ma näen ning ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks kaasas, et saaksin väikese tükikese igast sambliku liigist kaasa võtta.

Uurimustöö tulemused
4.2.1. Harilik hallsamblik

Talluse läbimõõt: 1-10 cm
Viljakehad : esinevad harva
Substraat : okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harvem kividel ja (liivasel) pinnal
Väga tavaline kõikjal Eestis.

Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5]

Harilik korpsamblik

Talluse läbimõõt: kuni 10 cm
Viljakehad kollased , esinevad paljudel isenditel
Kasvukoht: leht- ja okaspuude koor, puit, graniit- ja lubjakivid , betoonehitised.
Väga sage kogu Eestis

Kõiki seinakorpade liike (Eestis teada 8) iseloomustab kuldkollane kuni oranž lehtjas tallus. Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn. Värvusreaktiivide abi – tavalise kaaliumhüdroksiidi tallusele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilkselt veripunaseks. Sellise silmatorkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin.
Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tuntud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2-10 cm), hõlmad 1-5 mm laiad, õhukesed ja lamedad, substraadile tihedalt liibuvad. Talluse keskosas esineb arvukalt väikesi kollaseid kettakujulisi viljakehi . Harilik seinakorp on väga taluv nii substraadi kui ka õhu saastatuse suhtes, olles vastupidav nii õhu happelisele kui ka tolmusaastele. Seetõttu võime harilikku seinakorpa leida kõige mitmekesisematelt substraatidelt ja kasvukohtadest: leht- ja okaspuude tüvelt ja okstelt linnades, taluõuedes, maanteede ja karjalautade ümbrusest; rannakaljudelt eriti aga lindude „istumiskividelt“, mida on lämmastikurikkalt väetatud; inimtekkelistelt substraatidelt – betoonpostidelt, eterniitkatustelt, majaseintelt. [5]

Peen narmassamblik

Talluse pikkus: kuni 30 cm
Viljakehad: esinevad väga harva
Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividel
Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis.

Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks – peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) – esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsjas, rippuv , peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekondade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloomustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus. Teiseks, habesamblike harude keskosas ilmneb venitamisel peenike valge keskjuhe, narmassamblike harud katkevad venitamisel aga kohe. Kõik narmassamblikud on võrdlemisi tundlikud õhu happelise saastuse suhtes ega levi linnades. Enamik narmassamblikest kasvab okasmetsades kuuse, männi ja kase tüvel ning okstel, harvem võivad nad ette tulla puidul ja rändrahnudel. [5]

Pruunikas narmassamblik

Talluse pikkus: kuni 20 cm
Viljakehad puuduvad
Kasvukoht: puude koor
Väga sage kogu Eestis

Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks – peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) – esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsjas, rippuv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekondade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloomustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus. Teiseks, habesamblike harude keskosas ilmneb venitamisel peenike valge keskjuhe, narmassamblike harud katkevad venitamisel aga kohe. Kõik narmassamblikud on võrdlemisi tundlikud õhu happelise saastuse suhtes ega levi linnades. Enamik narmassamblikest kasvab okasmetsades kuuse, männi ja kase tüvel ning okstel, harvem võivad nad ette tulla puidul ja rändrahnudel.[5]

Kollane lõhnasamblik

Talluse läbimõõt: 3-10 cm
Viljakehad enamasti puuduvad
Kasvukoht: leht. Ja okaspuude koor
Väga sage kogu Eestis.

Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus on väliselt mõnevõrra sarnane hariliku rihmsamblikuga, kuif erineb viimasest sellepoolest, et talluse üla- ja alapool on selgelt eri värvi. Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku- kortsulise pinnaga ja servmiste servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5]

Väävel-porosamblik

Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge
Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid , mis katavad teistalluse ülaosa
Kasvukoht: maapind , kõdunenud puit
Väga sage kogu Eestis

Väävel-porosambliku esitalluse soomused on värdlemisi väikesed (2-5 mm pikkused); teistalluse moodustavad 3-8 cm kõrgused karikakesed, mille ülaservas võib tihti näha tillukesi punaseid viljakehi. Karikad on kujult võrdlemisi korrapärased, saledad, ülaosas sujuvalt laienevad , iseloomuliku kollakasrohelise võikahvatukollase värviga. Kasvab maapinnal, rabas ja rabametsades või palu- ja nõmmemetsades, harvem kõdunenud kändudel. [5]

Sarv-porosamblik

Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja pulgataolline teistallus; 2-8 cm kõrge; rohekashall või pruun.
Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreerid, mis katavad teistalluse ülaosa
Viljakehad tumepruunid, esinevad osadel isenditel
Kasvukoht: maapind, kõdunev puit
Väga sage kogu Eestis

Tallus sisaldab nagu paljudel teistelgi porosamblikel kibedamaitselist samblikuainet fumaar-prototsetraathapet, mida on võimalik tuvastada P + punase värvusereaktsiooni abil. Kasvab liivasel pinnal, eriti nõmme- ja palumetsades, kinnikasvavatel liivikutel, rabades, kraavikallastel, harvem kõdunenud kändudel. [5]

Kokkuvõte
Selle töö koostamisel õppisin palju Lohusalu metsast ja seal elavatest samblikest. Tore oli üle pika aja jälle metsas tammuda ja vaadata, mis loodusel varuks. Lohusalu mesast leidsin seitset eri liiki samblaid, olen tulemusega rahul. Lohusalu metsa puudel on palju erinevaid ja huvitavaid samblike, raske oli aru saada, mis on sammal ja, mis on samblik, kuid sain ilusti hakkama.

Kasutatud kirjandus
1. www.loodusajakiri.ee
2. www.ut.ee/biodida/taiend
3 . www.botany.ut.ee
4. Viktor Masing “Ökoloogia leksikon ”
5. www. hkhk .edu.ee/samblikud
6. www.miksike.ee
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 18 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TerjeStrazdins Õppematerjali autor

samblik talluse peen LIHHENOINDIKATSIOON

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Lihhenoindikatsioon

(kõrgemate taimede alusel). [1] 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Täiendavad keemiliste ja Erinevates maades tehtud uuringud füüsikaliste mõõtmistega saadud pole alati võrreldavad pilti Analüüsi saab teha kiirsti ja odavalt 3 3. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni

Keskkonnaökoloogia

doc

Lihhenoindikatsioon

jutuste erinevustest alade vahel ( sümbiont, konkurents puudub) * keemilise või füüsikalise kesk- konna muudest erinevustest (mikroelemendi puudus) Analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt 5 2. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi

Keemia

doc

Lihhenoindikatsioon

2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid 4. Samblikud...............................................................................................................6 4.1 Samblike üldiseloomustus 4.1.1 Samblike ehitus 4.1.2 Samblike toitumine 4.1.3 Samblike paljunemine 4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus 5. Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas........................

Uurimistöö

doc

Eesti tuntumad samblikud

EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................Error: Reference source not found Samblikest üleüldiselt............................................................Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik............................................................Error: Reference source not found

Bioloogia

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus

pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus

doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel

doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika

Rohkem sarnaseid