[1] 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Täiendavad keemiliste ja Erinevates maades tehtud uuringud füüsikaliste mõõtmistega saadud pole alati võrreldavad pilti Analüüsi saab teha kiirsti ja odavalt 3 3. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni...
Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon ................................................................................................5 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid 4. Samblikud...............................................................................................................6 4.1 Samblike üldiseloomustus 4.1.1 Samblike ehitus 4.1.2 Samblike toitumine 4.1.3 Samblike paljunemine 4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus 5. Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas...
3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon .......................................................................................................6 2.1. Samblikud ja saastunud õhk ....................................................................................7 2.2. Lihhenoindikatsioon Eestis......................................................................................8 3. Samblikud...
jutuste erinevustest alade vahel ( sümbiont, konkurents puudub) * keemilise või füüsikalise kesk- konna muudest erinevustest (mikroelemendi puudus) Analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt 5 2. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi...
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikes...
Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon . Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet,...
Parfümeeriatööstuse tooraine nt Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) 5. Värviallikad kasutatakse looduslike värvainetena loomse materjali (vill, siid) värvimisel 6. Lihhenomeetria kasutatakse substraadi vanuse määramisel; teades samblike talluse kasvukiirust ja mõõtes kindlate saamblikuliikide talluse läbimõõtu, on võimalik välja arvutada sambliku substraadi vähim vanus 7. Lihhenoindikatsioon samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse täiendavat infot keskkonna nö varjatud omaduste kohta, nt: õhu saastatuse kohta linnades või tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta 11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad....
Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...
Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon . 46. Kõrgemad taimed. Soontaimed. 47. Ainuraksed loomad. 48. Loomariik kitsas käsitluses 49. Inimese evolutsioon. G. Kõrgemad taimed: 50. Taime ehitus ja toimimine H. Loomad. 51. Loomade füsioloogiline toimimine 52. Loomade käitumine I. Kooselu: ökoloogia. 53. Populatsioonibioloogia. 54. Liigid keskkonnas ja nende vahelised suhted 55. Ökosüsteemide aine- ja energiaringe. 56. Ökosüsteemide mitmekesisus. 57. Looduskaitsebioloogia. MATERJAL: Elu organiseerumise tasemed:...
Raba on muust soostumata maast kõrgemal turbahunniku tõttu. Rabad on olulised mageveehoidlad. Märgalad on ,,maa kopsud". Kuna lagunemist ei toimu väga palju, siis hapnikku ei kasutata eriti aga hapnikku nad toodavad veidi. Kasutegur on ikkagi olemas. Bioindikatsioon * Bioindikatsioon on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. Teatavate liikide arvukus, esinemine ja elujõulisus peegeldavad saastumise astet. * Lihhenoindikatsioon samblike abil määratakse õhu saastatuse astet. Kohas, kus samblikud ei kasva, nimetatakse samblikukõrbeks. Looduskaitse * Alguseks võib lugeda Eesti aladel 1297 aastat pärit akti, millega keelati kolmel saarel metsaraie. Põhjuseks oli see, et meresõitjatele oli vaja maamärke. 1853 asutati Eesti Loodusuurijate selts. 1910 asutati Vaika (Vilsandi) linnuaitseala. Esimene kaitseala Eestis. 1971 asutati Lahemaa rahvuspark. 1979 koostati Eesti punane raamat. Selle põhjal trükiti...
Tööstusettevõtete jääkained, mis keskkonda saastavad, pole alati happelised. Nii näiteks on tsemenditehaste naabruse mullastik enamasti aluselise reaktsiooniga. Ka tolmavate kruusateede lähiümbrus kannatab tihti aluselise saastatuse all. Nii happeline kui ka aluseline keskkonna muutus põhjustab muutusi ökosüsteemi liigilises koostises. Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon . Sel puhul vaadeldakse eri liiki samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest. Üheks kõige vastupidavamaks samblikuks on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat elupaika...
mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide järgi (ebapärlikarp); Lihhenoindikatsioon - samblike esinemise järgi õhu puhtuse määramine 11. Alternatiivsete energiaallikate kasutus Eestis - esikohal tuuleenergia, siis päikese, hüdro, -ja bioenergia. 12. Jääkreostuskolded Eestis - aktiivsest majandustegevusest kõrvale jäänud objektid (endised mürgi- ja väetiselaod, ehituslaoplatsid, vanad prügilad) 13. Säästva arengu põhimõtted - KK kahjustuste vältimine, nõuete järgmine kõikides...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Everest seened kasvada kuni 7300 m. Samblike kasvukiirus. on ekstreemselt väike –mõnel liigil vähem kui 1 mm aastas. Mõned indiviidide vanuseks on määratud 4500 aastat –Selline vanus iseloomustab teda kui hästi balansseeritud ja püsivat ühendust. –Fotobiont moodustab sambliku massist 5-10% –Oletatakse et fotobiont suudab produtseerida ainult nii palju orgaanilist ainet et ta ise ja tema mükobiont minimaalset kasvab. Lihhenomeetria. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud. Lihhenomeetria – samblike talluse kasvukiirust kasutatakse substraadi vanuse määramisel Lihhenoindikatsioon – õhu saastatuse, metsade püsivuse jms keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine samblike liigilise koosseisu vms hõlpsasti tuvastatavate omaduste kaudu Kasut. Samblikud: Hypogymnea physodes, Parmelia sulcata, Evernia prunastri Lobaria pulmonaria (Harilik kopsusamblik), Xantoria parietina, Physcia aipolia...
Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...