Samblikute kordamine (0)

LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid).

• Põõsassamblikud
  
• Kooriksamblikud
  
• Lehtsamblikud
  

2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel.
Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega,
Heteromeerne tallus (“tüüpilised” samblikud ) on mitmekihiline : koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest , vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest).
3. Samblike vegetatiivne paljunemine.
Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets . vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos.
4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise
puhul.
1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid
2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil
3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse , idanevad
4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid
5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke
6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus
7. Tallusel arenevad isas - ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid)
8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) → dikaarüon
9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha
10. Viljakeha arenemisel toimub:
a) tuumade ühinemine e. karüogaamia →2n ( diploidne faas)
b) meioos ja 2 mitoosi → n (haploidne faas)
c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost
5. Kottsamblike viljakehade tüübid

• Periteetsium e. sulgeosla
  
• Apoteetsium e. lehtereosla
  
  • lürell
    
  • matseediumiga ap.
    
  • letsideaalne ap.
    
• lekanoraalne ap.
  

6. Samblike dualistlik olemus. Müko- ja fotobiondi vahelised suhted samblikes
Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist e. seenkomponendist
fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist . Samblikukomponentide vahel toimivad ( laias mõistes) sümbiootilised suhted.
Mükobiont toitub biotroofina – hangib vajalikud toitained elusalt fotobiondilt. Samblikuks olemine e. lihheniseerumine kui seente üks võimalik toitumisstrateegia (saprotroofsuse ja parasitismi kõrval). Lihheniseerumise erijuht:

• fakultatiivsed samblikud – soodsates oludes toituvad saprotroofidena sunud org. ainest, eba-soodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad sambliku ja toituvad fotobiondi arvel
  

Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted – mõlemad osapooled saavad kasu; evolutsioneeruvad koos. Mükobiondi kasu – saab toitaineid, fotobiondi kasu – varustatud vee ja mineraal -ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala . Suhete tüüp paindlik, sisaldab sageli parasitismi ilminguid .
7. Samblike asend elusa looduse süsteemis. Erinevate seisukohtade argumendid. Samblikud kui lihheniseerunud seened.
1) iseseivalt evolutsioneeruv süstemaatiline tervik; 2) käsitleb samblikke kui lihheniseerunud seeni, millel on välja kujunenud omapärane totumisstrateegia (koostöö fotobiondina) ja süstematiseeritakse seenkomponendi kuuluvuse järgi.
Samblikud kui lihheniseerunud seened - seente toitmusviis on teine, mis põhjustab erinevused ehituses, ainevahetuses ja biokeemias, kuid siiski on tegu seentega .
8. Sekundaarsed samblikuained – definitsioon, näited, funktsioonid, uurimismeetodid .
Rakuvälised ained, mida toodab mükobiont ainult kooselus fotobiondiga. Paiknevad samblikus kas koorkihis või südamikukihis, olles ladestunud seenehüüfi seintele . Enamasti kristallilised ained, mis lahustuvad vees halvasti. Keemiliselt ehituselt väga mitmesugused (alifaatsed ja aromaatsed ained: depsiidid, depsidoonid, kinoonid).
Sablikuaine on nt vulpiinhape.
Samblikainete funktioonid:

• Kaitse valguse eest
  
  • Koorkihi pigmendid – valgusfilter
    
  • Värvitu atranoriin – muudab valguse lainepikkust
    
• Kaitse teiste organismide eest
  
  • Allelopaatiline efekt
    
  • Antibiootiline toime
    
  • Kibe maitse - kaitse ärasöömise eest
    
• Keskkonna kujundamine soodsamaks
  
• Vajalikud füsioloogilistes protsessides
  
• Jääkproduktid
  

Uurimismeetodid:
1. Värvustestide meetod ± teatud kindlate ühenditga reageerides annavad paljud samblikuained kindla värvusega produkte; see värvuse muutus on talluse pinnal jälgitav, mille põhjal tehaksegi oletusi, millised ained võiksid uuritavas samblikus sisalduda.
2. Talluse fluorestsentsi vaatlus UV kiirguses (lainepikkusega 366 nm) - erinevad samblikuained kasfluorestseeruvad või mitte; kuifluorestseeruvad, siis fluorestsentsivärvus ja selle intensiivsus erinev.
3. Õhukese kihi kromatograafia (TLC - thin layer chromatography) - standardiseeritud meetod samblikuainetetäpseks määramiseks; võimaldab lahutadaja identifitseerida ühes eksemplarissisalduvaid erinevaid samblikuaineid.
9. Ülevaade lihhenoindikatsiooni põhimõtetest ja meetoditest. Indikaatorliigid
Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained “ vales kohas” kättesaadavaks – levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid.
Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) – need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt – kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav . Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma – lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud – kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) – näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus
10. Samblike kasutamine.
1. Ravimid – sisaldavad antibiootilisi aineid:

• islandi käokõrv (Cetraria islandica) → ravitee, preparaadid “Islamint”, “Islamoos”
  
• habesamblikud (Usnea) → usniinhape ja selle preparaadid
  

2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias
kasutatud metsloomad ( huntide - rebaste) mürgitamiseks
3. Toit ja loomasööt – samblikud sisaldavad süsivesikuid (nn samblikutärklist e lihheniini), seega samblikud on söödavad, kuid nende toiteväärtus on madal

• Põdrasamblikud (Cladina) – põhjapõtrade toit tundras
  
• Narmassamblikud (Bryoria) – kasutatud toiduna indiaanlaste poolt
  
• Islandi käokõrv (Cetraria islandica) – Skandinaavias lisati leivajahule
  
• Söödav kõrvsamblik (Umbilicaria esculenta) – kasutatud delikatessina Jaapanis
  
• Söödav mannasamblik (Aspicilia esculenta) – võimalik “ taevamanna ”, mida juudid sõid 40-aastase rännaku ajal Siinai kõrbes
  

4. Parfümeeriatööstuse tooraine nt Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri)
5. Värviallikad – kasutatakse looduslike värvainetena loomse materjali ( vill , siid) värvimisel
6. Lihhenomeetria – kasutatakse substraadi vanuse määramisel; teades samblike talluse kasvukiirust ja mõõtes kindlate saamblikuliikide talluse läbimõõtu, on võimalik välja arvutada sambliku substraadi vähim vanus
7. Lihhenoindikatsioon – samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse täiendavat infot keskkonna nö varjatud omaduste kohta, nt: õhu saastatuse kohta linnades või tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta
11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad.
Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota ( kottseened ), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened).
12. Eesti lihhenofloora – lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad.
Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine . Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond habesamblik (Usnea) - 22 liiki, perekond kilpsamblik (Peltigera) - 20 liiki.
13. Mis on:
isiid - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; talluse väike (kuni mõne mm pikkune väljakasv, mis sisaldab fotobiondi rakke ja seeneniite ning on kaetud koorkihiga; võib olla väga mitmesuguse kujuga, nt pulkjas, näsajas, koraljas.
Soreed - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; väike (läbimõõdus 0,01-0,1 mm) ümmargune kehake, mis sisaldab mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seenehüüfe; soreedidel puudub koorkiht ja nad paiknevad talluse pinnal vabalt, kinnitumata.
Soraal – soreedide kogumik
matseedium – nööpnõelakujuline apotseetium, milles eoskotid on varakult purnunenud ning eosed paiknevad vabalt apotseetiumi pinnal
lürell – hulknurkse või kriipsja kujuga apoteetsium
fakultatiivne samblik – lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku
atranoriin – tuntud koorkihi aine
usniinhape – samblikuaine, mille tõttu on samblike tallus kahvatukollane. Tugeva antibiootilise toimega.
lihhenomeetria - substraadi ligikaudse vanuse määramine samblike suuruse põhjal