Eesti tuntumad samblikud (0)

EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD
referaat
Sisukord
Sissejuhatus Error : Reference source not found
Samblikest üleüldiselt Error: Reference source not found
Olulisemaid Eesti samblikuid Error: Reference source not found
Harilik hallsamblik Error: Reference source not found
Alpi põdrasamblik Error: Reference source not found
Islandi käokõrv Error: Reference source not found
Harilik kirisamblik Error: Reference source not found
Harilik korpsamblik Error: Reference source not found
Kibe lumisamblik Error: Reference source not found
Kollane lõhnasamblik Error: Reference source not found
Kokkuvõte Error: Reference source not found
Kasutatud kirjandus Error: Reference source not found

Sissejuhatus

Antud referaat püüab tutvustada lühidalt Eestis kasvavaid tuntumaid samblikke, nende eluviisi ja kasvamisharjumusi. Referaat tutvustab piltide ja teksti abil lugejale Eestis tuntumaid ja igapäevaseid samblikke. Antud materjali ei käsitleta väga põhjalikult, st materjalile lähenetakse pigem hobiaedniku, kui elukutselise botaaniku pilgu läbi. Referaat on koostatud isiklikust huvist Eestis kasvavate samblike vastu.

Samblikest üleüldiselt

Samblikud on omapärased organismid, mida tihtipeale sammaldega segi aetakse. Miks just neid segi aetakse. Selleks on kaks väga head põhjust. Esiteks, samblike asend looduses on teadlaste seas tuliseid vaidlusi põhjustanud, kuna ligi paarkümmend aastat tagasi käsitleti samblikke eostaimedena, mille tõttu oleks nad eostaimedena olnud praktiliselt samblad, kuid seda nad ei ole. Tänapäeval on jõutud siiski kokkuleppele, et samblikud kuuluvad seeneriiki ja erinevad arengupoolest eostaimedest suurelt . Samuti kõlavad sõnad sammal ja samblik üsna sarnaselt. Samblikud on omakorda veel liitorganismid, kuna samblik koosneb kahest osapoolest: fotosünteesivast komponendist ehk fotobiondist ja seenest. Samblikke sorteeritakse seente järgi, kuna enamikes samblikes on seeneosa nii mahuliselt kui bioloogiliselt samblikus domineeriv osa. (Kalda, Randlane , Paal , Saag , 2004)
Samblike keha ehk tallus on varteks ja lehtedeks eristumata, isegi kui ta väliskujult ja värvilt väga erineb. Talluse suuruse ja kuju poolest jaotatakse nad koorik -, leht- ja põõsassamblikeks. Leht-, ja põõsassamblikud on suhteliselt suure tallusega silmatorkavad samblikud. Koorik- ehk pisisamblik on liibuva väikese tallusega, moodustades kasvamispinnale vähemärgatavaid laike.
Eestis on praeguseks teada enam kui 950 samblikuliiki, neist üle 300 on suursamblikud ja 650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud paljunemisviis ning seetõttu on neil välja kujunenud mõned erilised paljunemisvahendid ( soreedid , isiidid ), mida teistel elusorganismidel ei esine. Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine.
Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda.

Olulisemad Eesti samblikud

Harilik hallsamblik

Hypogymnia Physodes (L.) Nyl.

Kirjeldus

Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel.

Levik

Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel , veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallus kinnitub aluspinnale vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juuri meenutavad seeneniitide kimbud). Seejuures on talluse keskossa aluspinnale kinnitunud, servaosas on aga hõlmaotsad päris vabad ja ülespoole suunduvad . Iseloomulikuks tunnuseks on veel see, et hõlmatipud on ümmargused ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole suunduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahu pulbrina.
Harilik hallsamblik on Eesti üks tavalisemaid samblikke, mis kõige sagedamini kasvab okasmetsades - mändide ja kuuskede tüvedel ja okstel, kattes neid vahel täielikult. Seda liiki leidub ka taluõuedes ja parkides kasvavatel lehtpuudel, puitehitistel, harvem graniitkividel või isegi maapinnal. Harilik hallsamblik on vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on levinum samblikuliik linnades. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 120)

Rabensteiner. (s.a.). Harilik hallsamblik.

Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hallsamblik

Alpi põdrasamblik

Cladina stellaris
Kirjeldus
Tallus põõsjas, 5-15 cm kõrge, kollakas- või valkjashall, ümmargused harud. Viljakehad esinevad harva, vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Kuplitaolised põõsakesed koosnevad peenikestest ja tipuosas tugevasti jagunevates harudest koosnev tallus. Nendest kuplitaolistest põõsakestest tuleneb ka taime nimetus, need meenutavad eemalt vaadates justkui Alpi mägesid. Põdrasamblike tallused katavad maapinda ühtlase vaibana. Põdrasambliku liiki iseloomustab veel kahvatukollane värvus.
Levik
Alpi põdrasamblik on üks harva suhteliselt hästi tuntud samblikke. Kasvab maapinnal teiste põdrasamblike seltsis.
Igapäevane kasutus
Varasematel aegadel on põdrasamblikku koos teiste põõsjate tallustega samblikega kasutatud hoonete soojustamistel, nt palkide vahele toppimisel. Tänapäeval valmistatakse põdrasamblikku jõulukaunistuste ning kalmistupärgade valmistamisel. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 184)

Evelin, L. (2008). Alpi põdrasamblik.

Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil

http://et.wikipedia.org/wiki/Alpi_p%C3%B5drasamblik
Islandi käokõrv
Cetraria islandica
Kirjeldus
Põõsasjas tallus, tavaliselt 3-6 cm, harva kuni 10 cm kõrgune, hele- kuni tumepruun , alaosas punakas, harud lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Viljakehad esinevad harva, kasvab maapinnal. Üks tuntumaid ja enamkasutatavaid samblikke Eestis. Eriti hästi äratuntav tänu enda kitsastele lapikutele harudele, püstisele kasvule ja põõsjale tallusele. Harud on enam-vähem ühtlaselt pruunid, vahel osutub alapool heledamaks. Lähedastest liikidest on hea eristada pseudotsüfellide abil, nimelt on need alapool asuvad väiksed valged laigukesed või servimisi kriipsukesed. Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel.
Igapäevane kasutus
Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Tuntud on ta ilmselt oma raviomaduste tõttu. Islandi sambliku teel on mõru maitse, kuid seda kasutatakse mõjusa köha, kopsutuberkuloosi ja kurguhaiguste ravimiseks. Islandi käokõrval on ka antibiootiline, ning limaskesti kattev mõju, seetõttu kasutatakse seda sooletegevushäirete puhul. Samblik sisaldab kuni 70% süsivesikuid, ning seetõttu on seda näljaaegadel jahulisandina kasutatud. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 178)

Haynold, B. (2008). Islandi käokõrv.

Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil

http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_k%C3%A4ok%C3%B5rv
Harilik kirisamblik
Graphis scripta
Kirjeldus
Tallus on koorikjas, valkjas või hall, harva pruunikas, hõlmad puuduvad. Harilik kirisamblik kasvab lehtpuude siledal koorel varjulistes paikades, kõige sagedamini leht- ja segametsades. Ei kasva parkides ega aedades varjulisuse puudumise tõttu. Hariliku kirisambliku tallust on puukoorest raske eristada, seda on näha heledama laiguna puukoore pinnal. Harilikul kirisamblikul esinevad alati ligi 1cm pikkused kriipsukujulised viljakehad. Hariliku kirisambliku nime seostatakse paljudes keeltes nende väljanägemisega, nimelt seostub nimi kirjutamise ja tähtedega, kuna viljakehad näevad välja nagu tuššiga joonistatud hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116)

Graham D. Schuster. ( 2005). Harilik kirisamblik.

Külastatud 8.jaanuar 2014.aadressil

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kirisamblik
Harilik korpsamblik
Xanthoria parietina
Kirjeldus
Tallus lehtjas, 4-10 cm läbimõõdus, kollast kuni oranži värv, hõlmad 1-5 mm laiused , soreedid ja isiidid puuduvad, tallusel arvukalt viljakehi .
Kõiki korpsamblikuliike iseloomustab lehtjas kollane või oranž tallus. Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab korpsamblikule värviandev aine parietiin (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004).
Seinakord on substraadi suhtes vähenõudlik, talub õhu happelisust, kui ka tolmusaastust, lisaks on see lämmastikulembene. Lembesuse tõttu võib seda leida linnades, taludest, karjalautades, rannakaljudelt, eterniitkatustelt, majadelt ja betoonpostidelt, just nimelt nendelt pindadelt, kuna need on lämmastikurikkalt väetatud.

Brudersohn. (2005). Harilik korpsamblik.

Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_korpsamblik
Kibe lumisamblik
Pertusaria amara
Kirjeldus
Tallus koorikjas, läbimõõt kuni 4 dm, halli värvi. Vegetatiivse paljunemise vahenditeks on ümmargused valged soraalid. Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvab puude koorel, peamiselt lehtpuude, vahest okaspuudel, metsas, taluõues, kui ka pargis . Väga sage ja levinud kogu Eestis.
Kibedat lumisamblikku iseloomustavad kõige paremini valed ümmargused soraalid, need paiknevad koorikja, halli talluse pinnal, mõnikord moodustavad pinda katva katte. Valgeid terakesi sisaldavad soraalid on vägagi silmatorkavad, need meenutavad isegi lumehelbeid, kuid neid on raske puukoorest eristada. Lumisambliku eestikeelne nimetus ongi tuletatud lumehelbeid meenutavate soraalide järgi. On ka teine oluline tunnus mis seotud soraalidega. Soraalid sisaldavad ka kibedamaitselist samblikuainet pikrolihhenhape, mis teistes sama perekonna liikides puudub. Kibeda lumisambliku tunnebki tema maitse järgi ära, näpuots märjaks, hõõruda natuke vastu soraali, suhu pista ning kibeda maitse korral ongi kindel, et olete kibeda lumisambliku leidnud. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 142)

Runnel , V. (s.a.). Kibe lumisamblik.

Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil

http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=167051&rank=70&id_puu=167051&rank_puu=70
Kollane lõhnasamblik
Evernia prunastri
Kirjeldus
Tallus alguses lehtjas, hiljem põõsasjas, 3-10 cm pikk, ülapool kollane või rohekas , allpool valge, lapikud harud. Vegetatiivse paljunemise vahendid on ovaalsed soraalid, paiknevad esijalgu harude servades, hiljem võivad katta harud ülalpool.
Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus meenutab veidi harilikku rihmsamblikku, kuid erinev selgelt värvi poolest, üla - ja alapool on eri värvi. Pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku, kortsulise pinnaga ja servmiste ümarate soraalidega, need võivad hiljem omavahel kokku sulanduda ja osaliselt katta kogu harude ülapoole.
Eestikeelne samblikule antud nimi võib olla väga petlik. Arvatakse et liik on eriti hästi lõhnav, kuid see on vastupidi. Samblikku kasutatakse Kesk- ja Lõuna-Euroopas parfümeeriatööstuses mitte lõhnaallika, vaid selle kinnistajana. Just sellised omadused on selle taime ainetel . (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 114)
Kollane lõhnasamblik kasvad leht- ja tihti ka okaspuudel, ning looduslikes kooslustes (metsades, puisniitudel), kui ka inimtegevusega seotud paikades: taluõuedes, mõisa- ja linnaparkide, kalmistutel. Samblik eelistab valgusrikkad kasvukohti, talub teatud määral õhu happelisussaastust.

Runnel, V. (s.a.). Kollane lõhnasamblik.

Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil

http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=166731&rank=70&id_puu=170710&rank_puu=60
Kokkuvõte
Antud referaat rikastas minu teadmisi üpris mitmes vallas, kuidas samblikke igapäeva elus kasutatakse, kui kasulikud samblikud loodusele on, ning kui palju tegelikult looduses samblikest sõltub. Enne referaadi tegemist ei teinud ma sammaldel ega samblikel vahetki ning tänu referaadile olen õppinud kui suur erinevus nende vahel tegelikult on.
Kasutatud kirjandus
Kalda, A., Randlane, T., Paal, T., Saag, A. (2004). Väike sammalde ja samblike raamat. Avita .
Randlane, T., Martin, L. (2011). Eesti puudel kasvavad suursamblikud. TÜ Kirjastus.

Runnel, V. (s.a.). Kollane lõhnasamblik. Külastatud 8.jaanuar 2014.aadressil

http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=166731&rank=70&id_puu=170710&rank_puu=60
19