TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad.
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
Imetamine annab ekstra stimulatsiooni - nahk-naha kontakt, ema ja beebi vaheline lähedus. Arendab ema oskusi. Imikuiga (I-XII elukuu) 7 Esimesel eluaastal areneb Downi sündroomiga laps kiiresti kõigis valdkondades. Kõige selgemalt tuleb see harilikult ilmsiks teisel poolaastal. Kõige dramaatilisemad muudatused leiavad ilmselt aset lapse reageeringute osas. Aasta jooksul areneb unisest pisibeebist sotsiaalselt aktiivne ja võluv aastane imik. Esimese kuue kuu jooksul jääb üldmotoorika areng nõrga lihastoonuse tõttu pisut aeglaseks. Esimese eluaasta lõpuks oskab enamik Downi sündroomiga imikud iseseivalt ja ilma toeta istuda. Kõhuli asetatuna püüavad nad väga aktiivselt roomata, kuid ei tule sellega harilikult toime. Normaalse arenguga laps oskab aga juba seista ning hakkab iseseisvalt kõndima, asetab asju üksteise sisse, haarab esemeid pöidla ja esimese sõrmega, sööb lusikast, joob
IQ on kõrgem kui tehistoidul olevad lapsed. Imetamine annab ekstra stimulatsiooni - nahk-naha kontakt, ema ja beebi vaheline lähedus. Arendab ema oskusi. Imikuiga (I-XII elukuu) Esimesel eluaastal areneb Downi sündroomiga laps kiiresti kõigis valdkondades. Kõige selgemalt tuleb see harilikult ilmsiks teisel poolaastal. Kõige dramaatilisemad muudatused leiavad ilmselt aset lapse reageeringute osas. Aasta jooksul areneb unisest pisibeebist sotsiaalselt aktiivne ja võluv aastane imik. Esimese kuue kuu jooksul jääb üldmotoorika areng nõrga lihastoonuse tõttu pisut aeglaseks. Esimese eluaasta lõpuks oskab enamik Downi sündroomiga imikud iseseivalt ja ilma toeta istuda. Kõhuli asetatuna püüavad nad väga aktiivselt roomata, kuid ei tule sellega harilikult toime. Normaalse arenguga laps oskab aga juba seista ning hakkab iseseisvalt kõndima, asetab asju üksteise sisse, haarab esemeid pöidla ja esimese sõrmega, sööb lusikast, joob
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid