Referaat "Imikuiga" (2)

Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus
Imikuiga (0-1 aastat)
Referaat perekonnaõpetusest
Sissejuhatus
Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni . Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.ht m)
Imikuiga
Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest.
Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid – laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt . Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida.
Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu.
Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga. Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida.
Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab ise pöörata seliliasendist kõhuli ja vastupidi, kuuendal elukuul proovitakse roomamist.
4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse-läkaköha, haemophilus influenza ja poliomüeliidi vastu ning kolmanda B-hepatiidi vaktsinatsiooni.
Esimesed piimahambad lõikuvad viienda ja kümnenda elukuu vahel, tekib tugev süljevoolus, laps sügab igemeid, võib olla rahutu ja viril. Hammaste lõikumisega kaasneb valu ja vahel ka lühiajaline palavik .
Alates teisest elupoolaastast on soovitatav hakata lisaks rinnapiimale andma lisatoitu.
Seitsme- kuni üheksakuune laps roomab juba korralikult ning hakkab iseseisvalt istuma tõusma. Samuti hakkab imik ennast toe najal püsti ajama ja saab hakkama tassist joomisega, kui keegi kõrval tassi hoiab.
Kümne- kuni kaheteistkuune imik teab oma nime ja reageerib sellele, samuti imiteerib kõnet, öeldes lihtsamaid sõnu. Selles vanuses hakkab laps mõistma selgeid keelde ja käske ning täidab uhkelt lihtsamaid korraldusi.
Iseseisvalt kõndima hakkab laps enamasti esimese eluaasta lõpul, hiljemalt 14. elukuul. Laps oskab lusikast süüa ja tassist juua. Aastaselt vaktsineeritakse last leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. (“Väikelaps vajab kasvamisel palju vanemate hoolitsust,” 29.03.2006, Katrin Martinson , perearst; http://www.postimees.ee/290306/lisad/tervis/196387_1.php )
Kokkuvõte
Leian, et imikueas lapsega toimuv mõjutab suuresti tema järgnevat elu, arengut ning hakkamasaamist täiskasvanueas. Selle jaoks, et laps areneks normaalselt ja et tal tekiks usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed- vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid . Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu. Kui lapsega ei tegelda imikueas piisavalt, või kui ta ei tunne end omas keskkonnas piisavalt turvaliselt, võivad tekkida tema arengus lüngad, inimeste pelgamine ja mitmesugused sotsiaalsed probleemid. Võttes aluseks inimvajaduste hierarhia liigitused Abraham Maslow `lt (ehk Maslow püramiidi), peavad imikueas olema rahuldatud järmised etapid:

füsioloogilised vajadused – vee-, toidu- ja unevajadus;

turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;

armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
Ja mõningal määral võibolla ka:
4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;