Lapse füüsilise arengu vaatlus (0)

Lapse füüsilise arengu vaatlus
Kuupäev: 23.10.2014
Vaadeldava nimi: Madis
Vanus: 6 kuud ja 7 päeva
Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs
Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune )
Sugu: Mees
Vaatluse koht: Lapse kodu ( elutuba )
Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega
Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm.
Vaatlus:
Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19)
Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega . Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et see on üks tema lemmiktegevustest). Mänguasja käes hoides keerutab ta seda – võtab järjest kätega kõrgemalt kinni ning nii mitu korda järjest. Vahepeal keerab mänguasja käes ringi ning kordab sama liigutust. Nii mängib laps umbes 4 minutit, vaheldumisi toob jalgu mänguasja juurde ning seejärel jälle paneb jalad maha ja mänguasja suhu. Korra viskab Madis mänguasja käest, kuid ema tõstab selle tema vaatevälja tagasi – Madis sirutab käed mänguasja järgi ning kordub sama protsess.
Siis viskab Madis mänguasja uuesti minema, kuid seekord mänguasja uuesti nähes kohe selle järgi ei haara, vaid hakkab oma jalgadega mängima. Tõstab jalad kronksu üles ning võtab paremast jalast kinni ja üritab suhu panna. Ema kõditab kergelt Madisi jalatalla alt ning sellepeale hakkab laps naerma , kuid jalgu ära ei tõmba .
Samal ajal tuleb isa trepist alla elutuppa ning räägib emaga – Madis keerab pea parema külje peale isa hääle suunas. Kui ema vastab, vaatab Madis kohe emale otsa ja kui isa räägib, keerab pea jällegi isa hääle suunas. Jutu käigus tõstab ema Madisi kõhuli ning paneb tema lemmikmänguasja talle ette käeulatusse. Madis haarab mänguasja järgi ning paneb selle endale suhu. Veidi aega lutsutab seda, kuid siis tüdineb ära ning hakkab ringi vaatama. Keerutab ennast kõhuli olles mõlemale poole ning haarab käe ulatuses olevaid mänguasju. Korra satub pihku ka õe käevõru, kuid selle võtab ema käest ära. Ema annab talle selle asemele kummist kaelkirjaku, kuid selle viskab Madis käest ära. Seejärel annab ema talle tema lemmikmänguasja jälle ning kordub mänguasja suhu panemise protsess.
Kõhuli olles lükkab Madis aeg ajalt ennast käte peale püsti (jalad maas ) ning siis jälle kõhuli maha. Käte peal püsti olles (nii et selg on nõgus), keerab ennast veidi küljelt küljele ja vaatab ringi. Vaatluse algsest on möödunud 16 minutit. Taaskord viskab Madis mänguasja käest ära ning hakkab jälle ringi vaatama ning ennast keerama . Natukese aja pärast keerab Madis ennast ise ka selili ning siis tagasi jälle kõhuli (vaatluse käigus mainis ema, et esimest korda keeras Madis ennast kõhu pealt selili 6. elukuu sünnipäeval).
Kõhuli olles üritab veidi mänguasjade poole liikuda , suudab isegi veidi maad edasi minna (tõmbab käte abil ennast veidi edasi, jalad kõhu alla ning siis kukub pikali, kordab seda protsessi paar korda). Kõhuli olles tõuseb käte ja põlvede peale ning kõigutab ennast edasi tagasi – nii paar sekundit kuni kukub jälle maha. Ema asetab lapse luti temast veidi ette poole ning Madis suudab sellele vaikselt järgi roomata (tõmbab käte abil ennast edasi). Haarab parema käega lutist ning paneb endale suhu selle. Korra võtab uuesti selle suust välja, vaatab seda korra, ja siis paneb uuesti suhu tagasi. Lutti käes hoides ja sellega mängides toetab ta oma keharaskuse ühele käele ning mängib teisega .
Seejärel asetab ema lapse istuma ning laps püsib päris hästi asendis. Suudab nii mänguasjaga mängida kui ka veidi ringi vaadata. Istudes ei ole siiski keha raskus päris hästi paigas, keha kaldub ette poole. Sellega vaatlus ka lõppeb, sest käes on söögi aeg.
Analüüs
Lapse esimesel eluaastal toimuv areng on suures osas seotud motoorika arenguga ehk oskusliku kontrolli saavutamisega oma keha üle. Iga uue oskuse omandamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. 12. elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. Kui lastel on piisavalt jõudu oma keharaskuse toetamiseks, hakkavad enamik neist iseseisvalt kõndima ( Butterworth ja Harris 2002).
Sünnijärgsetel nädalatel omandab imik motoorika üle järk järgult rohkem kontrolli enamasti tüüpilises järjestuses , mida esimesena kirjeldas McGraw (1943). Tema kirjelduste järgi tõstavad kõigepealt imikud pead, seejärel suudavad tõsta rindkeret ja pead, siis tõstavad pead kätele toetudes ning lõpuks tõukavad nad end kätele ja jalgadele käpuli. Vaatluse all olev laps on omandanud kõik mainitud oskused, seega on füüsiline areng väga heal tasemel. Laps suudab antud oskusi iseseisvalt kasutada ning ühegi puhul ei esine takistavaid raskusi.
1954. aastal koostas R.Griffiths imikute psühhomotoorika skaala, kus on elukuude kaupa välja toodud keskmise arengutasemega lapse oodatav motoorne areng. Antud skaalal on välja toodud peamised edusammud kehaasendi kontrollimisel ning iseseisvalt liikuma õppimisel (Griffiths, 1954). Antud skaala järgi võiks kuue kuune laps olla omandanud järgmised oskused: kõhuli olles tõstab pead ja vaatleb ümbrust, pöörab küljelt seljale ja küljelt küljele, kõhuli asetatuna tõstab pead ja ringkeret ning suudab pead püsti hoida ja samuti suudab ka kergelt toetades istuda. Vaatlusest järeldades on Madis 6 - kuuse lapse kohta väga hästi arenenud. Ta suudab iseseisvalt ennast ümber keerata ning kõhuli olles rindkere üles tõsta, haarab asjade järgi ning suudab ka väiksemaid esemeid haarata. Samuti suudab kõhuli olles käpuli tõusta ning kergelt edasi liikuda. Käpuli olles kõikus siiski palju veel edasi tagasi, kuid see on tema vanuses lapse arengus normaalne etapp. Eksitava visuaalse tagasiside tingimustes (laps ei taju veel ümbritsevat keskkonda adekvaatselt), õõtsuvad lapsed silmnähtavalt (Butterworth ja Cicchetti, 1978). Vaatluse lõpus ilmnes , et suudab ka kätega ennast edasi tõmmata ning nii kergelt esemete poole roomata.
Vaatlus alguses küsisin ema käest lapse üldisi andmeid ning ka nende näitajate järgi on Madisi areng väga hea. Madis kaalub 8200g (6 – kuune poisslaps võiks kaaluda 7000 – 10 000 g), on 70 cm pikk (6 – kuune poisslaps võiks olla 54 – 73cm pikk) ning pea ümbermõõt on 43,8cm (6 – kuune poisslapse peaümbermõõt võiks olla 41 – 46,5cm). Seega on ka lapse kasvuga seotud arengud normis (Maailma tervise organisatsioon , 2011).
Kogu vaatluse vältel ilmnenud omadused ja oskused on iseloomulikud 6 – kuu vanusele lapsele. Vaatluse all olev laps on väga hästi arenenud ning omab head kontrolli oma keha kohta üle, arvestades 6 – kuuse lapse füüsilise arengu etappe .
Kasutatud kirjandus
Butterworth, G. E., Cicchetti, D. (1978). Visual calibration of posture in normal and Down’s syndrome infants . Perception, 5, lk 155-160.
Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Griffiths, R. (1954). The abilities of babies. London: University of London Press
Maailma tervise organisatsioon (2011). Laste kasvu standardid . Vaadatud: 25.10.2014 http://www.who.int/childgrowth/standards/chart_catalogue/en/
McGraw, M. B. (1943). The neuromuscular maturation of the human infant. New York : Hofner.