Imiku motoorne areng (0)

Imiku motoorne areng
Lapse motoorne  areng on esimesel eluaastal väga kiire.
Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järk-järgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 3-4 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega : et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda.
Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks
Jämemotoorika oskuste all mõeldakse – pea hoidmine, pööramine,   roomamine , istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine , hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu haaramine,  haarde vabastamine, söömine, riietumine, kirjutamine-joonistamine Lapse jäme ja peenmotoorsed oskused kujunevad koos, sest paljud tegevused sõltuvad nende koostööst.
Peenmotoorika on käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus: esmalt haaramine, siis söömine, lõikamine, riietumine ning hiljem kirjutamine ja joonistamine.
Motoorset arengut saab hinnata lapse saavutuste järgi, mis näitavad, kui kaugele areng jõudnud on.
Aastane laps tõuseb ise seisma ja laskub tagasi istuma. Aasta vanune laps hakkab iseseisvalt kõndima. Selleks peab olema lapsel tugevad lihased, osata tasakaalu hoida , julgust ja koordineerida kogu keha tööd.
Lapse areng 0-3 elukuul
Vastsündinul on üsasisene e. fleksoorne asend. Ei hoia pead ega haara esemeid, käte ja jalgade liigutused on reflektiivsed, sõrmed on rusikasse surutud. Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine.
1-2 . kuune - Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika . Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida.
3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet . Hoiab talle kätte antud mänguasju.
Lapse areng 4-6 elukuul
4.kuune. kõhuli asendis püüab puudutada enda ees olevaid mänguasju .üritab neid kätte saada. Pöörab kogu kehaga seljalt küljele mõlemas suunas.Haarab esemeid kogu peoga
5-kuune- pöörab seljalt kõhuli , võib ka kõhult seljale. Kõhuli asendis püüab end lükata sirgetele kätele, ning eset haarates viib keharaskuse ühele kehapoolele. Paneb asju ühest käest teise, haarab eset sirge käsivarrega,
6 kuune-kõhuli olles viib keharaskuse ühelt käelt teisele, mänguasju võttes. Pöörleb kõhu peal ringi mõlemas suunas. Selili asendis püüab pead tõsta. Istub toeta lühikest aega. Haarab esemeid ühe käega ..Reageerib oma nimele ja laliseb.
Lapse areng 7-9 elukuul
7- kuune. Roomamise algus, Püüab end lükata neljakäpukile .Pöörab end vabalt seljalt kõhule ja tagasi , ning püüab tulla üle külje istuma. Laps suudab istuda lühiajaliselt keskasendis.
8-kuune-Istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli saavutamine. Läheb neljakäpukile ja tagasi, istub kindlalt.toe najal tõmbab end püsti ja seisab. Plaksutab käsi ,lehvitab.
9.kuune-Käib käpuli tuleb ise istuma, tõuseb püsti, võib teha külgsamme. Klopsib mänguasju kokku, loobib ja vaatab kuhu see kukub .plaksutab ja lehvitab.
Lapse areng 10-12 elukuul
10-kuune-Neljakäpukile, istuma, püsti, liigub tugede najal. Joob tassist, oskab asjast kastist välja võtta, ütleb esimesi sõnu.
11. kuune- liigub kiirelt neljakäpukil, istub kindlalt, liigub toe najal , seisab iseseisvalt lühikest aega. Välja on kujunenud pintsetihaare. Asetab asju üksteise otsa, mängib palli,
12. kuune- Istub, tõuseb püsti, kõnnib ühest käest kinni hoides või iseseisvalt. Joob tassist, õpib lusikaga sööma.
Lapse areng 0-3 elukuud

• Fleksoorne asend esineb nii kõhuli- kui seliliasendis;
  
  • Kõhuliasendis: käed rindkere all, pea pööratud küljele (kaitserefleksi väljendus), jalgades spontaansed roomamisliigutused
    
• Seliliasendis: pea pööratud küljele, lühiajaliselt hoiab pead keskjoonel
  
• Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed-jalad on poolpainutatud
  
• Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha): horisontaalripe - lapse pea jääb rippuma, kuid aeg-ajalt püüab pead tõsta
  
  • Püstiasend. Püstisesse asendisse last tõstes (toetatuna last oma käte vahel): pea kontroll nõrk -pea vajub õlgade vahele
    
  • toetades last jalgadele, sirutab keha ja seisab liigestest painutatud jalgadel toetudes täistallale (toerefleksi väljendus);
    
  • kallutades lapse ülakeha veidi ette tekivad sammuliigutused (sammurefleksi väljendus);
    

Kasutatud kirjandus
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa1pa/lapse_areng_13_elukuul.html