Imiku motoorne areng (0)

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Lapse arengu pretanaalne periood

......................................................6 7. raseduskuu...............................................................................................................................7 8. raseduskuu...............................................................................................................................7 9. raseduskuu ..............................................................................................................................7 lapse eeldatav areng esimesel elukuul........................................................................................7 lapse eeldatav areng teisel elukuul..............................................................................................8 lapse eeldatav areng kolmandal elukuul..................................................................................... 8 lapse eeldatav areng neljandal elukuul........................................................................................8

Alushariduse pedagoog

14

ppt

Lapse areng 0 kuud -1 aasta

Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes ­ horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab  3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud ­ suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses Aktiivne

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

16

docx

IMIKUIGA

See on progressiivne, kuigi Sulle võib tunduda vastupidi, arvestades lauale, põrandale ja seintele sattuva toidu kogust. Ära unusta, et kaugem eesmärk on õpetada laps ise sööma ning see, mis praegu toimub, ongi üks osa õppeprotsessist. Kui toidad last lusikast, anna tema pihku teine lusikas, et ta saaks ka ise katsetada. Pealegi pole ta siis nii huvitatud Sinu käest lusika ära võtmisest. 7. Lehmapiima ei tohiks imiku toiduks kasutada, selle koostis on rinnapiimast väga palju erinev. Lehmapiimas on liiga palju valku ja mineraalaineid ning liiga vähe küllastamata rasvhappeid. Lehmatäispiima ei soovitata imikutele anda enne aastaseks saamist. 8. Imikud, kelle vanematel on allergilisi haigusi (ekseem,astma,allergiline nohu) või kellel endal on allergia ilminguid,ei tohiks esimesel eluaastal üldse saada lehmapiimavalku. Kui nad rinnapiima ei saa, peaks neile sünnist alates andma

Anatoomia

8

docx

Lapse füüsilise arengu vaatlus

seda korra, ja siis paneb uuesti suhu tagasi. Lutti käes hoides ja sellega mängides toetab ta oma keharaskuse ühele käele ning mängib teisega. Seejärel asetab ema lapse istuma ning laps püsib päris hästi asendis. Suudab nii mänguasjaga mängida kui ka veidi ringi vaadata. Istudes ei ole siiski keha raskus päris hästi paigas, keha kaldub ette poole. Sellega vaatlus ka lõppeb, sest käes on söögi aeg. Analüüs Lapse esimesel eluaastal toimuv areng on suures osas seotud motoorika arenguga ehk oskusliku kontrolli saavutamisega oma keha üle. Iga uue oskuse omandamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. 12. elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. Kui lastel on piisavalt jõudu oma keharaskuse toetamiseks, hakkavad enamik neist iseseisvalt kõndima (Butterworth ja Harris 2002). Sünnijärgsetel nädalatel omandab imik motoorika üle järk järgult rohkem kontrolli enamasti

Psüholoogia

28

doc

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu..................................................................................

Arenguõpetus

3

docx

Lapse areng ja arenguperioodid

ning sööb lusikast, joob kruusist · ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad zestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead) · püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju · tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist 18 kuu · vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest · intensiivne kõne areng, 4 ­ 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu · koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli 2 aasta · teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt · sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti 3 aasta · oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve

Inimeseõpetus

7

doc

LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS

kätte sattunud asju suhu panna (vaatluses mänguasjad või ema näpp).[2] Ühtlasi on ka näha, et lapse alaselg on korrektselt arenenud ning piisavalt tugev toetamaks lapse kaela, sest antud laps on suuteline istuma ilma toeta.[1] On nähtav, et vaadeldud lapsel on korralikult kujunenud baasmotoorika. Laps suudab roomata, tõusta, kõndida või istuda ja pöörata pead.[8] Vaadeldud lapse käeline areng vastas 11 kuuse lapse normile, sest laps oli suuteline asetama asju üksteise sisse ja liikuma toest ühe käega kinni hoides. Samuti oli laps võimeline kiirelt ja kindlalt liikuma neljakäpukil, seisma lühikest aega toega.[3] Ühtlasi näitas lapse võime iseseisvalt seista, et tema motoorne areng vastab 11 kuuse lapse normile.[6] Näoväljendused nagu lapse suunurkade üles liigutamine ehk naeratamine millegi huvitava, või meeldiva (nt ema) märkamisel viitas sellele, et

Arengupsühholoogia

22

doc

Arenguspsühholoogia konspekt

surmani. Muutustel korrapära ja kindlad tunnused. Aremg on bioloogiline looduslik nähtus, kuid arvesse tuleb võtta väga erisugused mõjud lähtuvalt konkreetsest keskkonnast, kus laps kasvab. Mikrotasand ­ kodu Makrotasand ­ ühiskond Arengu faktorid · Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut  · KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline) · Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng ­ kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng ­ motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng ­ taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu ­ intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng ­ muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)