Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse arengu pretanaalne periood". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukuu, rasedus, raseduskuu, eeldatav, mänguasja, kõhuli, kuune, child, development, sensoorne, intellektuaalne, keeleline, maser, istuma, lisainfo, tallin, suhu, najal, lootemuna, naerab, tuttava, platsenta, helisid, liivamägi, rasvkude, lember, uriko, selili, jalgu, häälitseb, guide, imik, sealjuures, naudib, mängimine, lelu, mänguasjad, kassLapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu haaramine, haarde vabastamine, söömine, riietumine, kirjutamine-joonistamine
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib
keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul. Kõne areng Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune laps häälitseb palju, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi Esimese eluaasta teisel poolel laliseb terve laps kestvalt ja mõnuga Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Füüsiline areng Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma, iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma, manipuleerima Roomamine Enamusel lastest õnnestub see I elupoolaasta lõpul, teise algul, kui laps püüab kätte saada huvipakkuvat eset. Esmalt tekib madal liikumine kõhuli, seejärel kõrge - neljakäpakil.
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng t
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul
Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist)
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu
Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et see on üks tema lemmiktegevustest). Mänguasja käes hoides keerutab ta seda – võtab järjest kätega kõrgemalt kinni ning nii mitu korda järjest. Vahepeal keerab mänguasja käes ringi ning kordab sama liigutust. Nii mängib laps umbes 4 minutit, vaheldumisi toob jalgu mänguasja juurde ning seejärel jälle paneb jalad maha ja mänguasja suhu. Korra viskab Madis mänguasja käest, kuid ema tõstab selle tema vaatevälja tagasi –
jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal. Fikseerib pilku esemel ning pöörab pead heliallika suunas. Peale 2-3 kuud taju, visuaalse ja auditiivse keskendumise näol, muutub pikemaks. Tekib liikuva eseme jälgimine, 4 kuune laps mitte lihtsalt näeb ja kuuleb vaid ka vaatab ja kuulab reageerib aktiivselt, eristab objektide tunnuseid. Imikuid köidavad uued mänguasjad, eredad värvid, liikuvad esemed. Emotsionaalne areng. Esimese kuu lõpuks tekib naeratus näole. Esimesel poolaastal areneb emotsioonide väljendamine. Teisel poolaastal tekib huvi ümbritseva maailma vastu ja tunnetustegevuse vastu. Laps õpib mõistma kõnet, eristama tuttavaid hääli ning selle tooni emotsionaalset värvingut
võrrelda lapsi omavahel. Vastsündinu kõige vabam asend on selili lamamine, mis võimaldab tal vabalt oma jalgu ja käsi liigutada. Lisaks peaks tema vaatevälja asetama mänguasju, mis stimuleerib tema püüdlusi liigutada. Kuid imik tüdineb kiiresti ning selle tõttu peaks mitmekesistama mänguasjade valikuid ning vahetama ka mänguasjade asukohti, mis aitab imikul kasutada erinevaid lihaseid. Lisaks meeldib beebile lamada kõhuli. Selles asendis püüab ta loomupäraselt pead tõsta, et näha ümbritsevat. Neljanda ja kuuenda kuu vahel täiustuvad lastel liikumis ja tasakaalutunne. Sellel ajal tekib lapsel enesekindlus teha erinevaid tegevusi ning kui ta on võimeline juba istuma on talle kättesaadav palju suurem mänguasjade ja tegevuste valik. Nendel kuudel oleksid suureks kasuks selja, rindkere, kaela lihaste harjutuste tegemine, kuid mitte kunagi ei tohi neid teha vastu tema tahtmist
Kusagil kaheksandal nädalal tekib lootekott, mis hoiab embrüot kindlal temperatuuril. Looteperioodil hakkavad arenema luurakud ja väiksed detailid nagu sõrmeküüned, kulmud ja silmalaud. Kui enne oli luustik kõhreline, siis nüüd hakkab see tugevnema. Kolmandal raseduskuul on loode võimeline end vaikselt liigutama ja on võimalik kuulda tema südamelööke. Ema ise tunneb loote liigutusi alles neljandal või viiendal raseduskuul. Kuuenda raseduskuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima, uriini väljutama. Kahel viimasel kuul on lapse normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu suurenemist. Sünnieelne areng on tähtis näide, et looduse osa on väga tähtis. 9 3.2.Sünnieelsed riskid Viljastumisest sünnini kulgeval perioodil on arengu geneetiline determineerimine kõige tugevam. See aeg on keskmiselt 38 nädalat pikk (9 kuud)
Ei tohi unustada,et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut. Iga laps areneb oma tempos, jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapselei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanustes. Käte-silmade koordinatsioon 15.-18. elukuul · Näeb seost oma käe liikumises ja selle tagajärgede vahel. Näiteks tõmbab soovitut mänguasja enda poole liigutamiseks selle külge seotud nöörist. · Meeldib pliiatsite või värvidega paberile juhuslikke märke teha. · Hakkab ise käte ja lusika abil sööma. · Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. · Tahab end ise riidesse panna. · Vasakau või parema käe eelistamine võib selgelt ilmneda. · Oskab käsi plaksutada. 19.-21. elukuul
Lapse areng kuni kuuenda eluaastani Lapsevanemate jaoks on alati väga oluline teada, kas nende laps areneb normaalselt. Esimese lapsega käiakse tihti arsti juures, et teada saada, kas nende laps areneb normaalselt ja tihti võrreldakse ka teiste ümbruskonna lastega. Aga muretsemiseks ei ole põhjust kuna lapsed arenevad väga erinevalt ja lapse tähtsate arenguastemete läbimine võib varieeruda üpris laial skaalal. Ja kui laps on ametis käima õppimisega võib ta keeleline areng korraks peatuda. Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jooksul näeb imikute tempera
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja.
13.25 Laps näeb lauda, kus on sülearvuti. Hakkab selle poole roomama. 13.25 Laps jõuab lauani, püüab ennast laua najal seisma ajada. Lapsel on keel suust väljas. 13.26 Laps seisab, toetudes lauale. Laseb lauast lahti ja teeb neli sammu ema poole. 13.26 Laps kukub, aga paneb käed laiali ning maandudes ette. 13.26 Laps roomab puuri poole, kus sees on jänes ja mille kõrval on kast mänguasjadega ja mänguasjad. 13.27 Laps jõuab mänguasjade kasti juurde. Võtab maast mänguasja, hoiab sellest mõlema käega kinni. Seejärel hoiab ainult ühe käega mänguasjast kinni ning keerab pea ,,tudeng 3" poole ja vaatab teda. 13.27 Laps jätab mänguasja maha, läheb roomammisasendisse ja liigub roomates ema poole umbes meetri, häälitsedes. 13.28 Laps keerab ennast ringi ja liigub mänguasjade juurde tagasi. Jõudes kohale istub, võtab kahe käega pallist kinni ning liigutab seda üles alla. 13.28 Laps viskab palli eemale umbes meetri ja roomab pallile järele. 13
menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus. Samuti võib tunda suuremat vajadust pissil käia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15] 5. nädal Ultraheliuuringul on loode juba nähtav. [1, lk 30-31] 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi
temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis,
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEENUT
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teise inimese poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu
suhtes. Nad kõverdavad suud ja väljendavad „vastikust“. Vastsündinud eristavad ka magusaid vedelikke ning väljendavad seejuures emotsionaalset heaolu. Ebameeldivate (mädamuna) ja meeldivate (piima, mee) lõhnade puhul näitavad vastsündinud beebid välja sarnaseid vastikust või rahulolu väljendavaid emotsiioone. Esimese 6 elupäeva joosul õpivad vastsündinud ära tunda oma ema piima lõhna. MOTOORNE ARENG ESIMESEL ELUAASTAL KUU KÄITUINE 1 Kõhuli asetatult kergitab lõuaotsa; hoiab pead mõne sekundi püsti 2 Kõhuli asetatult tõstab pead 3 Pöörab küljelt seljale 4 Tõstab pead ja rindkeret, hoiab pead püsti 5 Pöörab küljelt küljele 6 Istub, kui kergelt toetada 7 Keerab seljalt kõhule; astumisreaktsioon.
Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest. 1 kuu · reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas · kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele · 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta 2 kuu · kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset · tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega 3 kuu · tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid · reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab 4,5 kuu
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saa
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed.....................................................
köitsid. Laps on kohe tasa ja rahulik, näeb söögilaual hurmaad ja võtab selle kätte. Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida. Kõndimise omandas Enrik päris varakult, kuskil 8. Kuul olid tema esimesed sammud. Tavaliselt hakkab laps kõndima 10-15 kuu vanuses (Tankler, 1999). Viimased 5 minutit möödub lustakamalt. Nimelt kostus ühe mänguasja muusika ja laps reageeris sellele koheselt. Enrik hakkas kahe käega vehkima ja kohapeal tammuma ehk tantsima. Kätega veheldes ununes lapsel hurmaa ja see potsatas vastu põrandat maha. Kui muusika läbi sai liikus laps kohe onu poole, ta tahtis diivanile, kus onu istub. Enrik muudkui proovib ja proovib, kõhuga vastu diivanit ja tõstab üht jalga ja teist jalga samal ajal häälitsedes ,,äh-äh''. Laps proovib muudkui diivanile saada ja lõpuks potsatab maha seejärel
2.kuu Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Koogab (2-4 kuu) Vastab naeratusele (2-3 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) 3. kuu Kõhuli olles tõstab rindkeret (2-5 kuu) Hoiab käes ja vehib esemetega millest on kerge kinni haarata n. rõngad, kõrinad (2,5-4,5 kuu) 4.kuu Pöörab end küljele (3,5-6,5 kuu) Püüab haarata käeulatuses asuvat mänguasja (4-6 kuu) Hoiab mänguasja käes (4-9 kuu) Pöörab pead hääle suunas (3,5-5,5 kuu) Kätest istuma tõmmates hoiab hästi pead (3,5-6,5 kuu) 5. kuu Tõstab iseseisvalt kõhuli asendis rindkeret ja õlgu (5-7 kuu) Pöörab end kõhult seljale ja tagasi (5-7 kuu) Üritab roomata ja haarata käeulatusest kaugemal olevaid esemeid (5-8 kuu) Tõstab asju ühest käest teise (5-6 kuu) 6. kuu Haarab väikeseid asju (6-8 kuu) Võõrastab (6,5-8,5 kuu) 7. kuu
Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
10) Seksuaalsuse väljendamine – Laps teab, et on poiss ja tüdruk ning on teadlik, et on poiss. Samuti teab põgusalt ka poisi ja tüdruku erinevusest. 11) Magamine – laps magab vähemalt 8-10 tundi öösel. Kõikumine oleneb päevast ja mis oli päevane tegevus. Und hindab ta ise väga heaks ega mäleta öösiti üles ärkamisi. Lõuna und magab ta ilusti igakord, kaasaarvatud kodus. 12) Suremine – Laps ei tea mis on surm. Kokkupuuted surmaga oli siis, kui oli väike mõne kuune, mida laps ise ei tea. Lapsel ei esine allergiaid. Lapsel nägemine tundub olevat korras. Ta ei osanud kurta, et näeb vahepeal häguselt või on raske midagi näha ega pole ka prille. Samuti ei kurda ta ka kuulmise üle. Lapsega suheldes ei täheldanud ka probleeme seoses kuulmisega. Visuaalselt ja temaga suheldes ei jäänud silma, et oleks mingeid kahjulikke harjumusi ja vaimseid haiguseid. 4 2. LAPSE OBJEKTIIVSE LÄBIVAATUSE TULEMUSED
Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kompetentsus kujundite, keele ja teiste sümbolite arusaamisel suhteliselt väike. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Eeloperatsionaalne periood - 2-7 eluaastat - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng
madalama astme vajadused on keerukamad ja sisaldavad rohkem komponente I aste sünd-2.aastat sündmuste tegemised korduvad (nt visatakse asju maha ja see teeb lapsele rõõmu) arenguilming, et korrata meeldivaid tegevusi eksistents on lapse tegevuses tahtmatu; lõppeb aste siis kui tekib objekti püsivus - laps mõistab, et objektid ei kao kuhugile kui neid hetkel ei näe Piaget`i loogika: Tegelikult laps ei otsi mänguasja, mis lina all on, vaid seda, mis võib olla teise lina all - äkki on parem mänguasi kui teise all Tänapäeva loogika: laps saab paremini aru kui arvatakse - seostatakse sellega, et laps ei suuda kätt suunata õigesse kohta kuigi teab, kumma liniku all on mänguasi Domineerivat tegevust ei suuda laps maha suruda, sest prefrontaal korteks pole veel nii küps (Katse: kaks linikut ja laps peab valima õige liniku, kus all on mänguasi)
Kõne areng Hakkab silpidega häälitsema 6-7ndal elukuul samas kuulab täiskasvanuid. 8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni, luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras): Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest: Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja
annaabi.ee 
