Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani (0)

Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani
Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa.
Sünd kuni 3.-elukuuni
Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad:
Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused.
Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees.
4.-6. elukuuni
Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid , jonnipunn.
Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult.
Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole.
7.-9. elukuu
Kergesti peoshoitavad kõristid, põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, pehmed pallid, väike ratastega mänguasi, tugev seljas istumise mänguasi.
Mängi vastamisi istumise mänge.
Teab, kuidas mänguasja liigutada nii, et see häält teeb. Laps mõistab, et ta võib esemeid liikuma panna. Otsib ülesse peidetud esemeid. Tunneb ära mänguasja mida pole paar nädalat näinud. Mängib üheaegselt kahe või enama leluga. Avastab tuttavatel mänguasjadel uusi omadusi. Hakkab matkima mõnda tegevust. Asetab väikeseid mänguasju mustritesse ja kujunditesse. Kolgib helitekitamiseks kahte mänguasja kokku. Tunneb ära mänge ja riime. Loob tegevuste vahel seoseid .
10.-12. elukuu
Üksteise sisse käivad klotsid, haakuvad klotsid, kujundi sorteerid , suured joonistus kriidid ja paber, muusikaline üleskeeratav mänguasi ja jonnipunn.
Mängi koos lapsega ohtralt käelist tegevust arendavaid mänge.
Tänu paremale keskendumisvõimele suudab vähemalt minutiks ühele tegevusele pühendada. Asetab väikese klotsi tassi sisse. Matkib tegevusi. Proovib midagi ja peegeldab siis kogetud mõne minuti jooksul tegevusega. On uudishimulik esemete suhtes, mis raputamisel hääl teevad. Näeb vaeva lauamängu nuppude kohale panekuga.
13.-15. elukuu
Lihtsad kujundid, piltmosaiigid, ehitusklotsid, väike pall, kujundi sorteerid.
Mängida palli veeretamist.
Lõbustab ennast raamatust tuttavate piltide otsimise ja neile osutamisega. Keskendub pikemaks ajaks piltmosaiikidele. Mängides hakkab ilmnema kujutlusvõime. Juttu ettelugemisel ilmutab miimikaga suurt kaasaelamist. Keskendub hästi kuni tegevuse lõpetamiseni. Mängib kujutlusmänge. Meeldib mängida vee ja liivaga .
1,5 kuni 3 eluaastat
Mängi temaga meelsasti. Jäta lapsele tegevusruumi (laps tahab ise avastada ja uurida). Võimalda eakohast tegevust. Tunne tema saavutuste üle heameelt .
Ole enese vastu aus (nii laps kui täiskasvanud peavad olema hea meeleolus). Ära tee liiga tihedat päevakava. Lase tal teiste lastega mängida. Selgita välja, mis talle eriti meeldib. Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima. Võimalda lapsele erinevaid mänguasju.
15.-18. elukuu
Hakkab mänguväljaku aktratsioonidel ronima (kuid vajab pidevat järelvalvet). Meeldib pliiatsite või värvidega juhuslikke märke teha. Õpib veega mängides mahu ja hulga mõistet. Hakkab omandama põhilisi seltskondlikke oskusi, näiteks mänguasja teisele lapsele ulatama. Mängib teiste lastega kõrvuti ja jälgib neid tähelepanelikult, õppides nende suhtlemisest ja mänguasjadega tegelemisest.
19.-21. elukuu
Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalide ning liiva ja veega, vormida kujusid ja joonistada liivale. Meeldib vabalt aias ringi joosta . Hakkab kasutama mänguasju kujutlusvõimet kaasavateks mängudeks, sest kujunduslik mõtlemine on edasi arenenud.
22.-24. elukuu
Vajutab mänguasja pedaalidele aga ei jõua neid veel ringi käima panna. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust. Meeldi teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mängasju jagada ega oska nendega koos mängida.
25.-30. elukuu
Saab konstruktor mänguasjade ning üksteisega sobituvatest tükkidest piltmosaiikidega paremini hakkama. Kasutab fantaasiamängude avardamiseks kõnet (näiteks riietumisel). Võib olla mures, kui tema lemmikmänguasi üksi koju jäetakse. Hakkab õppima põhilisi sotsiaalseid oskusi, nagu õdede-vendade ning teiste lastega mängides asjade jagamine. Tahab innukamat teiste lastega koos mängida, kuigi arusaamatuste ja vaidluste tekkimine on veel üsna tavaline.
31.-36. elukuu
Õues mänguväljakutel tuleb toime redelitel ja liumägedel. Oskab pedaalidega mänguasjaga edasi liikuda. Tegeleb lasteaianurgas või lasteaias paljude mänguasjade ja mängudega. Saab hakkama lihtsamate majapidamistöödega, mänguasjade korvi panekuga. Paneb kokku kolmest või neljast tükist koosneva piltmosaiigi. Suudab ühel jalal seistes mitu sekundit tasakaalu hoida.
3-3,5 eluaastat
Ehitab puuklotsidest torni, Oskab pedaalidega mänguasjaga (kolmerattaline jalgratas) siledal pinnal aeglaselt edasi liikuda. Oskab kääre kindlalt käes hoida ja suure paberilehe pooleks lõigata.
3,5-4 eluaasta
Lööb meelsasti palli jalaga või võtab ülesse ja viskab käega aga palli püüda veel ei oska.
Tegeleb meelsasti asjadega, mis nõuavad käte ja silmade koostööd (piltmosaiigid). Võib mängida mitu minutit järjest.
4.-4,5 eluaasta
Pingutab tublist, et lihtsates mängudes järjekorra temani jõudes edukas olla. Oskab kiikuda. Püüab ronimisköit mööda üles ronida aga see on veel liiga raske.
Jookseb kiiresti ja ühtlases tempos ning oskab teel olevate takistuste eest kõrvale põigata.
Naudib veemänge, oskab vett ühest anumast teise valada, ilma et tilkagi maha läheks.
Tüdrukud kalduvad mängima tüdrukutega ja poisid poistega.
Oskab oma võimeid mängukaaslastega hinnata.
4,5. – 5. eluaastat
Tahab mängida hoogsaid ja liikumismänge: ronimine , liulaskmine, tasakaalu hoidmine, viskamine ja püüdmine.
Lööb palli tugevasti ning täpselt.
Õpib rull-uisutama, aga vajab sinu toetust ja julgustust.
Hakkab hüppenööriga ka keerukaid hüppeid tegema.
Võimalik, et oskab sõita abiratastega kaherattalise jalgrattaga .
Paneb piltmosaiiki kokku plaanipäraselt, ei looda enam, et tükid juhuslikult sobivad.
Osaleb täringumängudes, sest oskab täringul olevaid silmi loendada ja nuppu neile vastava arvu võrra edasi liigutada.
5.-6. eluaasta
Oskab kapata ja joosta soovi korral peatuda .
Suudab ühel jalal hüpata kümme korda või rohkem (tüdrukud on poistest tugevamad).
Oskab haamriga taguda ja harjaga pühkida.
Suudab kääridega lõigata nii sirget kui kõverjoont.