Imikuiga (0)

Imikuiga
Koostaja:Külli
Stroo
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Imikuiga on esimene periood.
See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni.
Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on.
Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast.
Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised
vajadused kui vastava vajaduse muljete järele.
See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva
elu vältel.
See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Laps on sünnist peale sotsiaalne olend.
Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal
kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu:
esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest
hoolitsevad kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikale.
Täiskasvanu lähedus ja tähelepanu lapsepoolsete märguannete suhtes loovad
lapses turvatunde ning panevad aluse usaldusele ümbritseva maailma suhtes
- see on positiivseks lähtekohaks lapse MINA-arengule.
Kui lapsepoolsetele kontaktiüritustele reageeritakse, tajub ta, et tema teated on
tähtsad.
Sünnib kogemus sellest, et oma toimingul on olnud tulemus ja et aktiivsus
tasub end ära.
Mida vahetumalt vastame lapse algatusele, seda tugevamaks kujuneb lapse
soov kontaktiks ümbrusega.
4.-5. elukuul
hakkab laps eristama omi ja võõraid, suhtlemine omandab valiva iseloomu:
lähedasele inimesele naeratab, avaldab oma heameelt, võõra inimese puhul
aga võõristust.
Teisel elupoolaastal
ilmneb kiindumus kindlasse inimesesse.
Kiindumussuhte uurimise tulemused on näidanud, et kiindumuse objekt võib
last paremini lohutada ja rahustada.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kiindumuse arengut soodustavad soojus, pehmus, julgustamine.
Nutt on imiku kutse.
Nutt on erinev erineva ebamugavuse korral ..nälja puhul on see algul vaiksem,
siis nõudlikum ning sama rütm kordub, valu puhul on nutt pidevalt tugev ja
nõudlik.
Ka naeratus on lapsepoolne kommunikatsioonisignaal, see signaal toimib
efektiivselt.
Uurimused näitavad, et naeratava lapse läheduses viibivad inimesed kauem
kui nutva - viimast rahustatakse ja eemaldutakse.
Hirmutunnet tekitavad imikueas ootamatud ja valjud helid, kukkumine, valu.
8.-l2. elukuul
hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga,
samuti närvisüsteemi arenguga.
Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm
lahkumisel tuttavast.
Esimese eluaasta lõpuks ..
on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma
täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tunnetuslik areng
Laps mitte üksnes näeb ja kuuleb, vaid otsib nägemis - ja kuulmismuljeid ning
naudib neid.
3-4 kuuselt jälgib laps vabalt pilguga ruumis liikuvaid esemeid.
Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja
tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja
eredaid värve.
Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus.
Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev,
keskendatakse pilk kohe sellele.
Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul.
Kõne areng
Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune laps
häälitseb palju, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi
Esimese eluaasta teisel poolel laliseb terve laps kestvalt ja mõnuga
Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul.
Füüsiline areng
Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem
Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma,
iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt;
kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma, manipuleerima
Roomamine
Enamusel lastest õnnestub see I elupoolaasta lõpul, teise algul, kui laps püüab
kätte saada huvipakkuvat eset.
Esmalt tekib madal liikumine kõhuli, seejärel kõrge - neljakäpakil.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Haaramisliigutuste areng algab 2-3. elukuul. Laps tõstab lamades käe rinna
kohale, nagu kompaks ühe käega teist
Alles 4,5-5-kuuselt tabavad, haaravad ja hoiavad lapsed rippuvat lelu ja 6-
kuuselt võivad ta kätte saada juba ühe käega
Esemete haaramine ja hoidmine kujuneb 7.-8. elukuul ja täiustub aasta lõpuni.
Tadaaa !
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kasutatud kirjandus:
Pildid googlest
http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/imikuiga.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm
http://www.annaabi.com/imikuiga-o.html