Laeva elektriseadmed arvestus (0)

Eesti Mereakadeemia - Merendus - Laeva elektriseadmed

5 VÄGA HEA

Laeva elektriseadmed

Elektriajamite mõiste ja liigitus. Ajami liikumise põhivõrrand.
Elektriajam on masinate või tehnoloogiaseadmete käitamiseks ettenähtud elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmest. Üldisemalt võttes on elektriajami ülesandeks masinate ja mehhanismide liikumise juhtimine.
Liigid: 1) automaatjuhtimisega ajamid ; 2) osaliselt automatiseeritud ajamid; 3) automatiseerimata ajamid. Osaliselt automatiseeritud ajamitel kasut laevadel paemiselt elektriajamite relee -kontaktorjuhtimist.
Elektriajami liikumise põhivõrrand:
Kus J – süsteemi inertsimoment, Ms – staatiline moment; M m- mootori pöördemoment; - mootori pöörlemiskiirus.
Võrrandi parem pool kujutab endast dünaamilist momenti :

Elektrimootorite soojenemine ja jahtumine.
Masina töötamisele peab järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuaks jahtuda väliskeskkonna temperatuurini. Määravaks teguriks mootori võimsuse valikul on tema soojenemine. Mootor on valitud õigesti, kui tema koormusrežiimil töötades ei soojene üle lubatud temperatuuri.

Elektriajamite töörežiimid.
a) Kestevrežiim (režiimi tähis S1) – masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus on küllaldane selleks, et masina kõigi osade temperatuur jõuaks tõusta püsiväärtuseni.
b) Lühiajaline režiim (S2) – masin töötab nimikoormusel nii lühikest aega, et selle osade temp ei jõua tõusta püsiväärtuseni. Töötamisele järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuab jahtuda väliskeskkonna temperatuurini.
c) vaheajaline režiim (S3) – koosneb perioodiliselt vahelduvatest nimikoormusvahemikest ja pausidest, kusjuures tsükli vältus ei ületa 10 minutit. Järelikult ei jõua masin tsükli vältel saavutada püsitemperatuuri. Teda iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega:
4Elektrimootorite võimsuse valik.
Kestevrežiimil muutumatul koormusel töötamiseks on mootori valik lihtne, sest on vaja jälgida, et masina nimivõimsus kestevrežiimil oleks suurem või võrdne kui koormusvõimsus. Seejärel, arvestades võrgu nimipinget ja sagedust ning töömasina pöörlemissagedust, valitakse kataloogist mootori nimivõimsus, mis on lähim vajalikule võimsusele.
Muutliku või tsüklilise koormuse puhul on arvutuste aluseks tegeliku koormusdiagrammiga ekvivalentne konstantne koormus, millel töötades masn kuumeeks sama soojusliku püsiseisuni nagu tegeliku koormusgraafiku järgi töötades. Mootori vajaliku võimsuse määramiseks kasutatakse sel juhul mitmeid arvutusmeetodeid, mis erinevad üksteisest aluseks võetud ekvivalentse suuruse poolest.
Vaheajalisel režiimil kasutatakse reeglina spetsiaalseid kraanamootorite sarju nt. MTK. Võrreldes normaalsarja mootoritega on neil masinail teatavad iseärasused: suurem hetkeline ülekoormatavus ja käivitusmoment ning väiksem inertsimoment. Seetõttu valitakse mootor vaheajalises režiimis töötamiseks selleks ettenähtud sarjast . Tegelik vaheajalise režiimi koormusdiagramm taandatakse idealiseeritud, konstantsel koormusel töötamise vahemikuga diagrammile. Taandamisel kasut. Ekvivalentsuuruste valemeid ilma nimetajas pausi kestust arvestamata, seejärel määratakse suhteline lülituskestus. Kui see on lähedane mõnele standardseist lülituskestustest, valitakse otsekohe mootor vastavalt tingimusele, et mootori standardvõimsus standartse lülituskestuse puhul on suurem või võrdne ekvivalentvõimsusest. Kui lülituskestus erineb tunduvalt lähimast standardist, tuleb teostada ümberarvutused.

Elektriajamite kaitseaparatuur. Sulavkaitsmed ja automaatkaitselülitid.
Koosneb: a) sulavkaitsmed b) automaatkaitselülitid c) tagasivõimsusrelee
Sulavkaitsmed on elektriseadmed, mille sular avariirežiimi tekkimisel põleb läbi ja katksetab vooluahela. Sulavkaitsmed koosnevad sularist, kontaktidest ja korpuest. Laevadel kasutatakse kaht tüüpi sulavkaitsmed – kork- ja torukaitsmed. Korkkaitsmes ümbritse sularit kuiv kvartsliiv, mis kustutab kaarleegi kiiresti ja kindlalt. Torukaitsmes on kasutust leidnud peamiselt fiibertoru, mille kuumutamisel eralduvad gaasid kustutavad kaarleegi kiiresti.
Automaatkaitselülitid (õhklülitid) – käsitsi suletavad lülitid, mis on varustatud lisaseadisega vooluringi automaatseks katkestamiseks. Lisaseadis võimaldab lülitit eemalt juhtida. Seadist, mille abil toimub vooluringi automaatne katkestamine nim vabastiks. Vabasti käitamiseks kasutatakse voolu elektromagnetilist või soojusliku toimet. Automaatkaitselülititel on minamaalpingekaitse, mis lülitab automaatlõliti välja, kui pinge kaob või alaneb alla 40% nimiväärtusest. Ülekoormuskaitse lülitab automaatlüliti välja siis, kui koormus ületab mõne minuti vältel 10-20% nimiväärtusest. Maksimaalvoolukaitse lülitab automaatlüliti välja otsekohe, kui ahelas tekib lühis.

Elektriajamite käivitus- ja komutatsiooniaparatuur. Kontaktorid ja magnetkäivitid.
Kontaktorid on kommutatsiooniaparaadid, mis on ettenähtud elektriahelate korduvaks sisse- ja väljalülitamiseks normaalsetes töötingimustes. Neid toodetakse nii alalis - kui vahelduvpingele 500 V. et kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega ülekoormuse eest, tuleb seda kasutada koos kaitsmetega. Elektromagnetkontaktor tagab ka minimaalpingekaitse.
Alalisvoolukontaktor võivad olla pöörleva ankruga ja sirgjooneliselt liikuva ankruga solenoid tüüpi kontaktorid.
Vahelduvvoolukontaktor koosneb liikumatust ikkest, mille südamikul paikneb pool ja pöörlevast ankrust. Vahelduvvoolukontaktori magnetvoog omandab perioodiliselt nullväärtuse, mistõttu ankur vibreerib ja uriseb. Selle kõraldamiseks tehakse südamiku otsale lõhis ja paigutatakse sellesse 2/3 otsa ristlõikest ümbritsev lühiskeerd.
Magnetkäiviti – elektriline lüliti, mida kasutatakse asünkroonmootori sisse- ja väljalülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks. Koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest. Magnetkäivititel puudb elektromagnetiline vabasti, mistõttu teda peab kasutama koos sulavkaitsmetega (lühise puhuks)
6Elektrilised juhtimisskeemid ja nende kujutamine. Tingmärgid ja tähised.
Elektriskeemide liigitus: a) elektriline põhimõtteskeem – näidatud ainult elementidevahelised elektrilised ühendused, et muuta seadme tööpõhimõte arusaadavaks; b) montaažiskeem (ühendusskeem) – elektriseadme elemendid ja ühendused on antud seadme jaoks konkretse paigutusega; c) lülitusskeem – näidatud on ainult ühendused teiste seadmetega, mis on vajalikud seadme paigutamiseks ja objektiga ühendamiseks.
Graafiliselt kujutatud elektriskeemide joonistamisel on vaja arvestada järgmisi nõudeid: jõuahelad joon. Jämeda joonega , kõik ülejäänud peene joonega; seadmeid kujut. Skeemidel väljalülitatud olekus; jõuahelad näidatakse skeemidel ülemises või vasakpoolses osas; ergutusahelad näidatakse jõuahelate kõrval; juhtimisahelad näidatakse skeemi alumises v parempoolses osas; juhtimisahelad peavad olema kaitstud jõuahelatest sõltumatult.
Enimkasutatavad tingmärgid:
Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma vahedate üksteise järele ühes reas. Elemendi liigitähis on üldjuhul ühetäheline (nt. R tähistab takistit ), kuid täpsustatud tähis koosneb kahest tähest.

Asünkroonmootorite juhtimine magnetkäivitiga.
Magnetkäivitid on elektromagnetlülitid, mida kasut. Asünkroonmootorite sisse- ja väljalülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks.
7Asünkroonmootori juhtimine kontrolleriga.
7Kontaktorid ja magnetkäiviti. Kontrollerid .
Kontaktorid on kommutatsiooniaparaadid, mis on ettenähtud elektriahelate korduvaks sisse- ja väljalülitamiseks normaalsetes töötingimustes. Neid toodetakse nii alalis- kui vahelduvpingele 500 V. et kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega ülekoormuse eest, tuleb seda kasutada koos kaitsmetega. Elektromagnetkontaktor tagab ka minimaalpingekaitse.
Alalisvoolukontaktor võivad olla pöörleva ankruga ja sirgjooneliselt liikuva ankruga solenoid tüüpi kontaktorid.
Vahelduvvoolukontaktor koosneb liikumatust ikkest, mille südamikul paikneb pool ja pöörlevast ankrust. Vahelduvvoolukontaktori magnetvoog omandab perioodiliselt nullväärtuse, mistõttu ankur vibreerib ja uriseb. Selle kõraldamiseks tehakse südamiku otsale lõhis ja paigutatakse sellesse 2/3 otsa ristlõikest ümbritsev lühiskeerd.
Magnetkäiviti – elektriline lüliti, mida kasutatakse asünkroonmootori sisse- ja väljalülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks. Koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest. Magnetkäivititel puudb elektromagnetiline vabasti, mistõttu teda peab kasutama koos sulavkaitsmetega (lühise puhuks)
Kontrolleriteks nim käsijuhtimisega elektriaparaati elektrimootorite käivitamiseks, pidurdamiseks, reserveerimiseks ja kiiruse reguleerimiseks. Nad kujutavad endast paljuastmelist kontaktlülitusseadet mitmete elektriahelate üheaegseks kommuteerimiseks. Liigid: trummeltüüpi ja nukktüüpi – lülitusvõime on suurem, peamiselt kasutusel laevadel.

Releede ja kontaktorite konstruktsioon ja tööpõhimõtte.
Relee on selline juhtimisahela element, mis rakendub tööle siis, kui juhtsuurus (voolupinge) saavutab mingi kindla väärtuse. Mõeldud tööks nõrga voolu ja madala pingega juhtimisahelates.
Vooluga pooli ankru liikumine sulgeb või avab elektrikontakte. Tööpõhimõtte on neil sama nagu kontaktoritel.
Kontaktorid on kommutatsiooniaparaadid, mis on ettenähtud elektriahelate korduvaks sisse- ja väljalülitamiseks normaalsetes töötingimustes. Neid toodetakse nii alalis- kui vahelduvpingele 500 V. et kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega ülekoormuse eest, tuleb seda kasutada koos kaitsmetega.
Alalisvoolukontaktor võivad olla pöörleva ankruga ja sirgjooneliselt liikuva ankruga solenoid tüüpi kontaktorid.
Aparaadi magnetjuht koosneb liikumatust G-kujulisest ikkest, südamikust ja liikuvast ankrust. Südamikule on keritud mähis. Vooluta olukorras eraldab liikuvat peakontakti liikumatust kontaktist eraldamisvedru. Mähise pingestamisel südamik magneerub ja tõmbab külge ankru koos liikuva kontaktiga. Peakontaktid sulguvad. Voolu katkemisel lükkub eraldamisvedru ankrut kõrvale ja peakontaktid avanevad .

Rooliseadmete elektrijaam . Juhtimisskeem .
Rooliseade on mehhanimside kogum laeva pööramiseks manööverdamisel ja laeva kursil hoidmiseks liikumisel. Rooliajamid peavad olema eriti töökindlad ning varustatud reservjuhtimise võimalustega avariide puhul. Rooliseadmeid jaotatakse sõltuvalt ülekande liigist elektromehhaanilisteks ja elektrohüdraulilisteks (elektriliselt mehhaniseeritud kruvi,- sektor ja –trossiseadmed). Rooliajamil on 2 iseloomulikku töörežiimi: laeva liikumisel ja manööverdamisel rooliseadmete elektriajamid töötavad kas kestevrežiimil või vaheajalisel režiimil. Iseloomulik on koormuse muutumise lai diaposon.
Elektriajamiga sektorseade-sektorrooliseadme jhtimine toimub reeglina süsteemis generaator -mootor, kas relee-kontaktaparatuuri või türistorite abil. Elektrilisel rooliajamil on tavaliselt 3 juhtimise kaskkontrollerit: üks roolikambris, teine üleval sillas ja kolmas vahetult roolimasinaruumis.
9Elektrohüdrauliline rooliajam . Juhtimisskeem.
Baller on traaversi kaudu ühendatud varbkolbidega, mis asuvad hüdroajami silindrites. Pöördemoment balleritel tekitatakse varbkolbidega silindrite abil. Elektrohüdraulilise rooliseadme surveajam koosneb survemootorist, kinemaatilisest ülekandemehhanismist ning juhtimisskeemist.
9Ankruvintsi elektriajam. Juhtimisskeem.
Ankrupeli ajam peab võimaldama ankrut alla lasta elektrilise pidurdamise režiimis, vähemuutuva, ohutu kiirusega. Elektriajamil peab olema elektromagnetpidur. Ajamil on kolm režiimi: 0-asend, viirata, hiivata.
9Ventilaatorite elektriajam. Juhtimisskeem.
Ventilaatori käivitamine algab vajutusega nupule Start. Sellega pingestatakse magnetkäiviti mähis ja magnetkäiviti sulgeb oma normaalselt avatud kontakti juhtimisahelas ning mähis jääb omatoitele. Samaaegselt sulguvad normaalselt avatud kontaktid mootori staatormähises ning mootor hakkab pöörlema. Vajutades stoppnupule kaotab magnetkäiviti mähis pinge ning tema abikontakt ning peakontaktid avanevad. Mootor lahutatakse võrgust. Ülekoormuse eest kaitstakse mootorit bimetalltermoreleedega.
9Pumpade elektriajam. Juhtimisskeem.
Asünkroonmootoriga sanitaarpumba ajamis on kasutatud asünkroonmootori otsekäivitust magnetkäiviti abil.
Pumpasid saab käivitada ja seisata ka käsitsi. Käsijuhtimise puhul viiakse lüliti asendisse käsijuhtimine, mille tulemusena ühendatakse magnetkäiviti kohaliku juhtimispuldiga.
Automaatjuhtimise puhul viiakse ümberlüliti asendisse automaatjuhtimine ning magnetkäiviti ühendatakse kontaktide abil kahepositsioonilise surveanduriga.
Kui veesurve süsteemis langeb väiksemaks anduri sätetest, surveanduri kontakt sulgub ja lülitub sisse pumba mootor. Kui veesurve süsteemis tõuseb ettenähtud väärtuseni, rakendub surveandur uuesti, kontakt avaneb ja mootor seiskub.

Laeva elektrijaam ja sellele esitatavad nõuded. Generaatorite kaitse.
Laeva elektrijaam on elektriseadmete kompleks , mis koosneb generaatoragregaatidest ja peajaotuskilbist ning paikneb laeval ühes või mitmes veekindlas ruumis. Jaotatakse voolu liigi, primaarmootori tüübi, otstarbe , võimsuse ning juhtimise viisi järgi.
LEJ skeemid peavad vastama järgmistele nõuetele: kõrge töökindlus kõikides tööreziimides, skeemi paindlikus (generaatorite paralleeltöö võimalus, juhtimine minimaalse aparatuuriga), teenindamise lihtsus.

Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused. Sünkroniseerimine.
Sünkroongeneraatorite paralleeltööle võib lülitada täpse sünkroniseerimise, jämesünkroniseerimise ja endasünkroniseerimise meetodiga. Et lülitada SG paralleeltööle täpse sünkroniseerimise meetodiga, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) SG pinged peavad olema võrdsed ja vastassuunalised: UG1= - UG2 b) SG sagedused peavad olema võrdsed: fG1=fG2 c)SG faasijärjestus peab olema üks ja sama ning pingete faasid peavad olema võrdsed.
Generaatorite sünkroniseerimine toimub järgmiselt: kui generaator G1 töötab võrgus ning juurse on vaja lülitada G2, tuleb G2 käivitada ja tõsta tema pöörlemissagedus sünkroonpöörlemissageduseni. Samal ajal reguleeritakse ergutusvooluga generaatori pinged võrdseks ning kui faasijärjestus on õige lülitatakse G2 paraleeltööle.
Sünkroongeneraatorite pinge reguleerimine.
Pingeid on võimalik taastada nimiväärtuseni põhimagnetvoo tugevdamisega, seega generaatori ergutusvoolu proportsionaalse tõstmisega.
Peajaotuskilp. Jaotusseadmed.
Peajaotuskilp koosneb reeglina kolmest sektsioonist: generaatori-, jaotus- ja juhtimissektsioonidest. Saab toidet generaatoritest ja jaotab elektrienergiat laeva tarvititele. Generaatorsektsiooni paigutatakse kaitseautomaat, voolutrafo, pingestabiliseerimissüsteem ning mõõteriistad. Jaotussektsiooni paigutatakse automaadid ja ampermeetrid. Juhtimissektsioonis paiknevad generaatorite paralleeltöö kontrollimisseadmed.
Jaotusseadmete all mõistetakse metallkarpe, millesse on monteeritud kogumislattid, lülitus-, mõõte-, kaitse-, juhtimis- ja signalisatsiooniseadmed, mis on elektriliselt ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatakse elektrienergia vastuvõtmiseks laeva elektrijaamast ja jaotamiseks, pinge reguleerimiseks, seadmete kaitsmiseks ülekoormuse eest, elektri mõõtmiseks, signalisatsiooniks jm.
Otstarbe järgi jaotatakse: peajaotuskilbid, jaotuskilbid, tarvitite kilbid , juhtimiskilbid, juhtimispuldid.
Laeva elektrivõrk, võrkude tüübid.
Laevadel kasutatakse magistraal -, radiaal- ja segavõrke.
Magistraalvõrk on selline võrk, kus peajaotuskibist tulevale kogumislatile ühendatakse järjestikku mitu jaotuskilpi, millest toidetakse tarviteid. Võrgu eeliseks on väike kaablite arv, puuduseks keskjuhtimise võimatus ja rikete otsimise keerulisus. Kui magistraal langeb rivist välja, jäävad toiteta kõik selle magistraali tarvitid.
Radiaalvõrguks nim võrku, kus jaotuskilbid ja toitekilbid varustatakse elektrienergiaga vahetult peajaotuskilbist tulevate eraldi kaablite abil. Fiidersüsteem on täiuslikum. Puuduseks on peajaotuskilbi suured mõõtmed, mass ja kõrge hind.
Segavõrk on võrk, kus osa tarviteid toidetakse magistraalvõrgu, osa aga radiaalvõrgu skeemi kohaselt.
Toidetavate tarvitite järgi iseloomu järgi jaotatakse võrgud jõu (kasut jämedaid kaableid, tarbitakse 90% laeval toodetavast energiast)-, valgustus (jagunevad põhi- ja avariivalgustusvõrkudeks)- ja nõrkvoolu- e. madalpingevõrgud (koosnevad paljusoonelistest kaablitest).
Laevadel kasut võrkudes pingeid, mis ei ületa 380 V vahelduvvoolu ja 220 V alalisvoolu korral.

Merekaablid ja juhtmed. Nõuded paigutusele.
Laevadel kasut meretingimuste jaoks ette nähtud spetsiaalseid merekaableid ja juhtmeid . Neile on esitatud kõrgendatud nõuded. Nad peavad omama: tugevdatud isolatsiooni, olema paindlikud ja vastupidavad vibratsiooni toimele, taluma kõrgeid ja madalaid temperatuure , olema mittepõleva isolatsioonmaterjaliga, omama kaitsekatteid vigastuse vältimiseks.
Juhtmete materjaliks sobib ainult elektrolüütiline vask.
Kaablid paigaldatakse kassettidesse või kinnitatakse redelitele või riiulitele klambritega. Kaablite läbiviimisel tulekindlatest ja veekindlatest vaheseintest tuleb kasutada spetsiaalseid tihendkarpe (tihendpukse), mis on täidetud tihendusmassiga. Kaablite läbiviimisel tekkidest peab kasutama kaitsekatetena terastorusid, mis peavad katma kaableid tekist vähemalt 1,2 m kõrgusel. Kaitsetorudel peab ülemises otsas olema spetsiaalne tihendpuks. Kaablite metallist kaitsekatted peavad olema maandatud mõlemast kaabli otsast eraldi külgejoodetud juhtmete abil.

Kaablite arvutus ja valik.
Juhtmete vajalik ja piisv ristlõige määratakse lubatud kuumenemise järgi, kusjuures see sõltub koormusvoolust ning jahutustingimustest, seega tarviti võimsusest ja juhtmete paigaldusviisist. Kaabel tuleb valida nii, et tema kestavalt lubatav vool oleks suurem või võrdne arvutuslikust nimivoolust.
Alalis ja vahelduvvoolumootori või mõne muu tarviti arvutuslik nimivool leitakse valmeiga:

Isolatsioontakistus, selle mõõtmine ja kontroll.
Enamasti tekivad elektriseadmete rikked isolatsioonitakistuse vähenemise tõttu. Tähtsamad põhjused on keskonna niiskus, isolatsioonmaterjali soojusvananemine ja isolatsioonikihi mehhaanilised rikked. Kõige levinum mõõteriist isolatsioontakistuse mõõtmiseks on meger . Isolatsioontakistust mõõdetakse pingestamata olukorras. Megeri tööpinge valitakse sõltuvalt seadme tööpingest. Laevadel on levinud isolatsioontakistuste mõõtmine pingestatud olukorras, selleks kasut. Kilbimegaoomeetreid.
Isolatsioontakistust võib kontrollida ka pingestatud seadme puhul, kasutades voltmeetreid.

Valgustustehnilised ühikud. Valgustustehnilised normid.
Valgusvoog tekitab nägemisaistingu. Tähis on  ja ühik on luumen
Valgusviljakus on valgusallika valgusvoo ja tarbitava elektrilise võimsuse jagatis . Tähis J, ühik luumen vati kohta.
Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurgaga.. Tähis I, ühik kandela .
Valgustihedus on vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga. Tähis E, ühik luks .

Hõõglambid. Lahenduslambid.
Hõõglambid on lihtsad ja odavad, puuduseks on madal valgusviljakus ja kasutegur. Koosneb inertsgaasiga täidetud hermeetilisest balloonist ja hõõgniidist( volfram ), mis on kinnitatud soklimastiksiga metallsoklisse. Põhilised tunnussuurused on nimipinge, nimivõimsus, valgusvoog ja valgusviljakus ning keskmine tööiga tundides .
Lahenduslambid

Luminofoorlambid.
Luminofoorlampides kasut. Elektroluminestsentsinähtust, st elektrienergia muundumist valgusenergiaks, kui temas olevat gaasi või mingi metalli auru läbib elektrivool . Need lambid koosnevad klaastorust, mille otstes on soklid ja väljaviigud (elektroodid). Elektroodidega on ühendatud toru sees olevad bispiraalsed kütteniidid. Toru on täidetud madalal rõhul elavhõbedaauru ja argooni seguga. Toru sisepind on kaetud erilise soolade seguga – luminofooriga.
Elektroodide pingestamisel tekib torus elektriväli, mis paneb elektronid liikuma ühelt elktroodilt teisele. Elektronid põrkavad kokku toru täitvate gaasi aatomitega, ioniseerivad need, ning vool torus tugevneb. Luminofoorimolekulid neelavad selle kiirguse ning hakkavad ise kiirgama madalama sagedusega valgust. Nende lampide eeliseks on kõrge valgusviljakus, puuduseks aga valguse pulsatsioon.

Laevavalgustusseadmed.
Laeva valgusseadmed jagunevad lähi- ja kaugvalgustusseadmeteks. Esimesse kategooriasse kuuluad valgustid, teise prožektorid. Valgusti ehitus peab tagama: etteantud valgusvoo jaotuse, kaitse pimestamise eest, valgusallika kaitse vigastuste eest, valgusallika kaitse agressiivse keskkonna eest, ruumi kena väljanägemise.
Põhilisteks valgustiteks on niiskuskindlad metallkaitsevõrguga varustatud valgustid.
Rippuvaid valgusteid laevades kasutada ei tohi. Laualambid on lubatud juhul, kui nende metallkonstruktsioonid on maandatud.
Teki üldvalgustamiseks kasut prožektoreid. Nende võimas hõõglamp või kaarleek asub kumerpeegli fookuses ja sellelt peeglilt peegeldunud valguskiired on suunatud paralleelselt.
Kogu laeva välivalgustus on lülitatav roolikamrist.

Navigatsioonituled.
Navigatsioontulede süsteem koosneb signaal - ja pardatuledet. Kooskõlas rahvusvaheliste meresõidureeglitega peavad laevades igaks konkreetseks juhuks olema signaal- ja pardatuled, mille asukoht ja värvus on kindlaks määratud kõikidele laevatüüpidele ja olukordadele. Laeva sõidu ajal põlevaid signaal- ja pardatulesid nim käigutuledeks.
Signaal- ja pardatuled lülitab vahis olev kapteni abi sisse pimeduse saabumisel ja välja taas valgenemisel.
Navigatsioonituled peavad olema näha kindlale kaugusele ning kindlas raadiuses ja seepärast kasutatakse nende laternates reflektoreid ning spetsiaalseid läätsi. Laternad on reeglina silindrikujulised. Igas laternas tuleb kasutada vaid passis märgitud lampi.
Nende sisse ja väljalülitamist ning kontrolli korrasoleku üle tehakse roolikambris asuvast naviagtsioontulede kommutaatorist, mis kujutab endast signalisatsioonseadmetega jaotuskilpi, mis saab toidet kahelt eraldi liinilt. Üks liin tuleb lähimast grupikilbist, teine läbi avariikilbi eraldi fiidrina peajaotuskilbist. Kommutaatori põhiosaks on elektromagnetreleed ühe, tavaolukorras suletud kontaktiga releed . Lambi põlemisel on relee aknas näha punane lipik valge punktiga , lambi kustumisel vool relee ahelas katkeb, punane lipik kaob, näidates milline tuli ei põle. Samal ajal sulgeb relee häirekella ahela ja häirekell heliseb kuni lambi ahela väljalülitamiseni.

Laeva telefoniside.
Laevas kasut otsetelefonsidet, telefonisidet komandokommutaatorite ja automaatkeskjaama kaudu.
Otsetelefonside võimaldab sidet ainult kahe abonendi vahel ilma vahekommutaatorita. Otsetelefonsideaparaatides kasutatakse peamiselt elektrodünaamilisi mikrofone. Telfoniaparaatidel ei ole mingit elektritoidet, väljakutse toimub induktori abil. Neis on väljaktse elekterkõlisti dubleeritud valgussignaallambiga. Otsetelefonside on kõige töökindlam sidekanal laevas.
Komandokommutaatori kaudu peetakse sidet laeva juhtimisega seotud abonentide vahel. Selle ail on võimalik välja kutsuda ja pidada telefonisidet kõigi komandokommutaatoriga ühendatud abonentidega kas ühekaupa või kõik koos.
Automaatkeskjaama abil peetakse nii teenistus - kui elukeskkondlikku telefonisidet. Selle kaudu saab iga abonent ühenduse võtta vajaliku abonendiga. Sadamas saab automaatkeskjaama ühendada kalda telefonivõrguga.
Kõrvuti telefonisidega kasut laevas ühepoolset translatsioonsidet. Translatsioonil on kaks süsteemi. Muusika transleerimiseks on laeval üldtranslastsioonisüsteem, valjuhäälditel on reguleerimisnupud ja need on paigutatud üldruumidesse. Korralduste ja käskluste edasiandmiseks on laevades teenistuslik translatsioonside. Selle süsteemi valjuhäälditel ei ole reguleerimisnuppe ja nad paiknevad nii, et kõigis laeva ruumides ja tekkidel oleksid korraldused ja käsklused sõltumata müra tasemest selgeti kuulda.
Telefonides kasut elektroakustilisi muundureid: mikrofon muundab inimhääle energia elektrienergiaks, telefon muundab elektrienergia helienergiaks.
Telefoniaparaat ja –toru valmistatakse silumiinist ning on veekindla ehitusega. Kontaktvedrude abil on mikrofon ühendatud telefoniga. Rääkimisel paeb heli võnkuma mikrofoni membraani, see omakorda muudab kapslis söepulbrile mõjuvat rõhku.
Telefon koosneb püsi- ja elektromagnetitest, metallmembraanist ja kaanest. Elektromagneti mähis lülitatakse teise telefoniaparaadi mikrofoniahelasse. Mikrofoni tekitatud muutuv vool tekitab magnetvälja, mis paneb telefoni membraani võnkuma kooskõlas mikrofoni antavate helisagedusvõngetega.

Tahhogeneraatorid. Tahhomeetrid.
Tahhogeneraatorid –
Tahhomeetreid kasutatakse pöörlemissageduste mõõtmiseks (laevakruvid, abimasina võllid jm), et tagada laeva parameetrite stabiliseerimist. Võivad olla voltmeetrilised- ja induktsioontahhomeetrid.
Mõõteelemendina kasutatakse magnetoelektrilist voltmeetrit.
Põhimõtteskeem:
Anduriks on väike alalisvoolugeneraator, mille emj sõltub pöörlemissagedusest. Magnetoelektriline voltmeeter rööpühendatakse alalisvoolugeneraatoriga. Kasutatakse tavaliselt laevakruvi ajamite automatiseerimiseks.
Tahhomeetri anduriks on püsimagnetiga sünkroongeneraator. Vastuvõtja oosneb kahest mootorist – püsimagnetiga sünkroonmootorist ja asünkroonmootorist.

Laevasisene signalisatsioon.
Laeva signalisatsioonidest tähtsamad on a) tuletõrjesiganalisatsioon ja b) avariisignalisatsioon.
Laeva tuletõrjesigalisatsioon koosneb: tulekahjuandurist – element, milles tulekahju korral tekib elektrisignaal; vastuvõtujaamast, mis paikneb roolikambris; toiteallikast; sideliinist; signalisatsiooni korrasoleku kontrolli seadmetest; signaalseadmetest, mis võivad tekitada heli- või valgussignaale, mis lubavad kiiresti avastada tulekahjukohta või riket skeemis.
Tulekahjuanduri teadlik element reageerib reeglina temperatuurile ning seetõttu võib süsteeme nim termoanduritega signalisatsioonisüsteemiks. Anduriteks võivad olla ka fotoelektrilised ja ionisatsioonandurid, mis reageerivad valgusele või suitsule .
Elektrilist avariisignalisatsiooni kasutatakse laevades häireolukorrast teatamiseks. Häirekellad, sireenid ja neid dubleerivad signaallambid peavad paikema selliselt , et häiresignaalid oleksid sõltumata müra tasemest ja ilmastikutingimustest kuuldavad kogu laevas. Häiresignaale antakse roolikambrist. Üheaegselt häiresignaalide andmisega teatatakse häirest teenistusliku translatsiooni kaudu.

Masinatelegraaf.
Masinatelegraaf on nurga ülekandmise sünkroonseade, mille abil peetakse kahepoolset sidet komandopunktide ja laeva masinaruumi vahel. Masinatelegraaf kannab laeva energiasüsteemi puudutavaid käsklusi üle roolikambrist peamasinate juhtpultidele ja saab vastuseid käskluste täitmise kohta. Komandopunktidesse paigutatakse masinatelegraafi andurid -vastuvõtjad, masinaruumidesse vastuvõtjad-andurid ning eripostidesse masinatelegraafi kontrollvastuvõtjad.
Põhimõtteskeem sisaldab järgmisi elemente: andur -vastuvõtja, mis on komplekteeritud andurselsüünist ja vastuvõtjaselsüünist; pingemadaldustrafot; vastuvõtja-andur, mis on komplekteeritud vastuvõtjaselsüünist ja andurselsüünist; reverseerimise kontrollseade, mis on ettenähtud signaalseadmete automaatseks sisselülitamiseks; signaalseadmed.
Käsklus antakse edasi käepideme pööramise abil, mille puhul osuti viiakse vastava käskluse kohale. Tekkiv lahkkõlastus süsteemis tekitab sünkroniseerimismomendi ning vastuvõtjaselsüüni rootor pöördub vastva nurga võrra.

Roolitelegraaf ja näidikud.
Roolitelegraaf ja näidikud on ettenähtud käskluste üleandmiseks juhtimispostist rumpliruumi ning informatsiooni ülekandmiseks juhtimispostidesse roolilaba seisundi kohta. Roolitelegraafi andur A1 ja vastuvõtja V2 on paigutatud metallkarpi. Seadmel on kahepoolne skaala “ Rool paremale” ja “Rool vasakule”, mille jaotused on kraadides, kaks osutit (käsklusosuti ja täiendosuti) ning rooliratas, mille abil antakse käsklusi ja käivituspedaal signaalahela sisselülitamiseks. Rooliseade andur A2 on mehhaaniliselt ühendatud rooli balleriga ja kujutab endast selsüüni, mis on paigutatud hermeetililisse metallkorpusesse. Andur fikseerib tegelikku roolipöördenurga väärtust ja annab seda üle roolikambrisse ja tagavarakontrollseadmetele. Kui käsklusi on täidetud õigesti, siis roolitelegraafi anduri ja näidiku osutid langevad kokku. Roolitelegraafi kasutatakse avariiolukordades. Tavaliselt hoitakse laev kursil automaatselt automaatrooliga.

Süsteem “generaator-mootor” ja selle kasutamine rooliajamis.
Generaator-mootor süsteemiks kutsutakse elektriajamit, mis koosneb alalisvoolumootorist ning autonoomsest muudetava pingega generaatorist koos abiseadmetega.
GM-süsteem koosneb vähemalt kolmest elektrimasinast: täiturmootorist, generaatorist ja primaarmootorist. Täiturmootor ja generaator on sõltumatu ergutusega alalisvoolumasinad.
GM-süsteemi tööpõhimõtte: generaator ja erguti pannakse pöörlema asünkroonmootori abil. Ergutusahelasse on lülitatud muuttakisti ning ergutusahelasse muutakisti ( reostaat ) ja ümberlüliti, mis on ettenähtud generaatori ergutusvoolu suuna muutmiseks.
Generaator tekitab mootori klemmidel madala pinge, mootor hakkab aeglaselt pöörlema ja paneb ülekande kaudu pöörduma roolilaba. Roolilaba pöörlemiskiiruse suurendamiseks tuleb juhtorgan viia vajalikku asendisse, mille tulemusena sulguvad vastavalt asendile kontaktid, lühistades juhtimisreostaadi astmed. Seetõttu kasvab pinge generaatori ergutusmähisel ja mootori ankruklemmidel ja roolilaba pöörlemiskiirus suureneb.

Selsüünid. Transformaator - ja indikaatorlülitus.
Selsüüne kasut pöördenurga sünkroonseks ülekandeks seal, kus mehhaaniline ülekanne on mitterealiseeritav, näiteks masina- ja roolitelegraafis. Selsüün on asünkroonmasin, millel on ühefaasiline ergutusmähis ja kolmefaasiline tähtühenduses sünkroonimismähis, kusjuures ei ole oluline, kumb neist asetseb staatoril , kumb rootoril. Selsüün võib olla kontaktidega ja kontaktitu. Kontaktidega selsüümil asetseb rootoril ergutusmähis, staatoril sünkrooniseerimismähis ( kolmefaasilised mähised on ruumiliselt nihutatud 120 kraadi võrra). Ergutusvool juhitakse ergutusmähist kahe rõnga ja harjade kaudu.
Kontaktitul selsüümil on ergutumähis ja sunkroniseerimismähis mõlemad staatoril. Rootor on kahest ferromagnetilisest osast silinder , kusjuures need osad on eraldatud mitteferromagnetilise materjaliga .
Transformaatorlülitus –
Indikaatorlülitus – ergutusmähiseid toidetakse ühest ja samast vahelduvvooluvõrgust; sünkroniseerimismähised on omavahel ühendatud ühenimeliste kontaktidega. Antud juhul järgib vastuvõtjaselsüüni rootor andurselsüüni rootori pöördumist.
Indikaatorreziimil töötavat sünkroonülekandesüsteemi kasutatakse siis, kui tehaks üle kahe või rohkema omavahel sidestamata masina või aparaadi näitude kaugülekannet.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 114 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

114 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

abiks arvestusel

laeva elektriseadmed arvestus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti

TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahe

Elektriajamid

docx

Kontaktor, magnetväli, kontaktorkaitselüliti

Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline k

Füüsika

rtf

Elektriseadmete vastused

LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähi

Elektrimasinad

158

pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-

Elektriaparaadid

doc

Elektrimontaazi paraktika juhend

Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kai

Elektriaparaadid

doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

elektripaigaldist selle käidu ajal hooldada. Kui elektripaigaldise käidu eest hakkab vastutama mingi ametkond või isik, tuleb nimetatud küsimus sellega kooskõlastada. Tuleb tagada, et: · paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli, katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja turvaliselt, · kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel toimivatena, · elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad. 6 TURVATOITESÜSTEEMID Turvatoitesüsteem toitesüsteem, mis peab tagama inimeste ohutuseseisukohast tähtsate seadmete toimimise. (seda nõutakse avalikes hoonetes, kõrgehitistes ja mõnedes tööstusettevõtetes). Turvatoiteallikatena võib kasutada: · akupatareisid, · primaar-galvaanielemente,

Elektriaparaadid

pdf

Elektrotehnika

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

Elektrimaterjalid

pdf

Lihtajamid

4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua

Automaatika

Rohkem sarnaseid