Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Laeva elektriseadmed arvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Laeva elektriseadmed
  • Elektriajamite mõiste ja liigitus. Ajami liikumise põhivõrrand.
    Elektriajam on masinate või tehnoloogiaseadmete käitamiseks ettenähtud elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmest. Üldisemalt võttes on elektriajami ülesandeks masinate ja mehhanismide liikumise juhtimine.
    Liigid: 1) automaatjuhtimisega ajamid ; 2) osaliselt automatiseeritud ajamid; 3) automatiseerimata ajamid. Osaliselt automatiseeritud ajamitel kasut laevadel paemiselt elektriajamite relee -kontaktorjuhtimist.
    Elektriajami liikumise põhivõrrand:
    Kus J – süsteemi inertsimoment, Ms – staatiline moment; M m- mootori pöördemoment; - mootori pöörlemiskiirus.
    Võrrandi parem pool kujutab endast dünaamilist momenti :
  • Elektrimootorite soojenemine ja jahtumine.
    Masina töötamisele peab järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuaks jahtuda väliskeskkonna temperatuurini. Määravaks teguriks mootori võimsuse valikul on tema soojenemine. Mootor on valitud õigesti, kui tema koormusrežiimil töötades ei soojene üle lubatud temperatuuri.
  • Elektriajamite töörežiimid.
    a) Kestevrežiim (režiimi tähis S1) – masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus on küllaldane selleks, et masina kõigi osade temperatuur jõuaks tõusta püsiväärtuseni.
    b) Lühiajaline režiim (S2) – masin töötab nimikoormusel nii lühikest aega, et selle osade temp ei jõua tõusta püsiväärtuseni. Töötamisele järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuab jahtuda väliskeskkonna temperatuurini.
    c) vaheajaline režiim (S3) – koosneb perioodiliselt vahelduvatest nimikoormusvahemikest ja pausidest, kusjuures tsükli vältus ei ületa 10 minutit. Järelikult ei jõua masin tsükli vältel saavutada püsitemperatuuri. Teda iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega:
    4Elektrimootorite võimsuse valik.
    Kestevrežiimil muutumatul koormusel töötamiseks on mootori valik lihtne, sest on vaja jälgida, et masina nimivõimsus kestevrežiimil oleks suurem või võrdne kui koormusvõimsus. Seejärel, arvestades võrgu nimipinget ja sagedust ning töömasina pöörlemissagedust, valitakse kataloogist mootori nimivõimsus, mis on lähim vajalikule võimsusele.
    Muutliku või tsüklilise koormuse puhul on arvutuste aluseks tegeliku koormusdiagrammiga ekvivalentne konstantne koormus, millel töötades masn kuumeeks sama soojusliku püsiseisuni nagu tegeliku koormusgraafiku järgi töötades. Mootori vajaliku võimsuse määramiseks kasutatakse sel juhul mitmeid arvutusmeetodeid, mis erinevad üksteisest aluseks võetud ekvivalentse suuruse poolest.
    Vaheajalisel režiimil kasutatakse reeglina spetsiaalseid kraanamootorite sarju nt. MTK. Võrreldes normaalsarja mootoritega on neil masinail teatavad iseärasused: suurem hetkeline ülekoormatavus ja käivitusmoment ning väiksem inertsimoment. Seetõttu valitakse mootor vaheajalises režiimis töötamiseks selleks ettenähtud sarjast . Tegelik vaheajalise režiimi koormusdiagramm taandatakse idealiseeritud, konstantsel koormusel töötamise vahemikuga diagrammile. Taandamisel kasut. Ekvivalentsuuruste valemeid ilma nimetajas pausi kestust arvestamata, seejärel määratakse suhteline lülituskestus. Kui see on lähedane mõnele standardseist lülituskestustest, valitakse otsekohe mootor vastavalt tingimusele, et mootori standardvõimsus standartse lülituskestuse puhul on suurem või võrdne ekvivalentvõimsusest. Kui lülituskestus erineb tunduvalt lähimast standardist, tuleb teostada ümberarvutused.
  • Elektriajamite kaitseaparatuur. Sulavkaitsmed ja automaatkaitselülitid.
    Koosneb: a) sulavkaitsmed b) automaatkaitselülitid c) tagasivõimsusrelee
    Sulavkaitsmed on elektriseadmed, mille sular avariirežiimi tekkimisel põleb läbi ja katksetab vooluahela. Sulavkaitsmed koosnevad sularist, kontaktidest ja korpuest. Laevadel kasutatakse kaht tüüpi sulavkaitsmed – kork- ja torukaitsmed. Korkkaitsmes ümbritse sularit kuiv kvartsliiv, mis kustutab kaarleegi kiiresti ja kindlalt. Torukaitsmes on kasutust leidnud peamiselt fiibertoru, mille kuumutamisel eralduvad gaasid kustutavad kaarleegi kiiresti.
    Automaatkaitselülitid (õhklülitid) – käsitsi suletavad lülitid, mis on varustatud lisaseadisega vooluringi automaatseks katkestamiseks. Lisaseadis võimaldab lülitit eemalt juhtida. Seadist, mille abil toimub vooluringi automaatne katkestamine nim vabastiks. Vabasti käitamiseks kasutatakse voolu elektromagnetilist või soojusliku toimet. Automaatkaitselülititel on minamaalpingekaitse, mis lülitab automaatlõliti välja, kui pinge kaob või alaneb alla 40% nimiväärtusest. Ülekoormuskaitse lülitab automaatlüliti välja siis, kui koormus ületab mõne minuti vältel 10-20% nimiväärtusest. Maksimaalvoolukaitse lülitab automaatlüliti välja otsekohe, kui ahelas tekib lühis.
  • Elektriajamite käivitus- ja komutatsiooniaparatuur. Kontaktorid ja magnetkäivitid.
    Kontaktorid on kommutatsiooniaparaadid, mis on ettenähtud elektriahelate korduvaks sisse- ja väljalülitamiseks normaalsetes töötingimustes. Neid toodetakse nii alalis - kui vahelduvpingele 500 V. et kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega ülekoormuse eest, tuleb seda kasutada koos kaitsmetega. Elektromagnetkontaktor tagab ka minimaalpingekaitse.
    Alalisvoolukontaktor võivad olla pöörleva ankruga ja sirgjooneliselt liikuva ankruga solenoid tüüpi kontaktorid.
    Vahelduvvoolukontaktor koosneb liikumatust ikkest, mille südamikul paikneb pool ja pöörlevast ankrust. Vahelduvvoolukontaktori magnetvoog omandab perioodiliselt nullväärtuse, mistõttu ankur vibreerib ja uriseb. Selle kõraldamiseks tehakse südamiku otsale lõhis ja paigutatakse sellesse 2/3 otsa ristlõikest ümbritsev lühiskeerd.
    Magnetkäiviti – elektriline lüliti, mida kasutatakse asünkroonmootori sisse- ja väljalülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks. Koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest. Magnetkäivititel puudb elektromagnetiline vabasti, mistõttu teda peab kasutama koos sulavkaitsmetega (lühise puhuks)
    6Elektrilised juhtimisskeemid ja nende kujutamine. Tingmärgid ja tähised.
    Elektriskeemide liigitus: a) elektriline põhimõtteskeem – näidatud ainult elementidevahelised elektrilised ühendused, et muuta seadme tööpõhimõte arusaadavaks; b) montaažiskeem (ühendusskeem) – elektriseadme elemendid ja ühendused on antud seadme jaoks konkretse paigutusega; c) lülitusskeem – näidatud on ainult ühendused teiste seadmetega, mis on vajalikud seadme paigutamiseks ja objektiga ühendamiseks.
    Graafiliselt kujutatud elektriskeemide joonistamisel on vaja arvestada järgmisi nõudeid: jõuahelad joon. Jämeda joonega , kõik ülejäänud peene joonega; seadmeid kujut. Skeemidel väljalülitatud olekus; jõuahelad näidatakse skeemidel ülemises või vasakpoolses osas; ergutusahelad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Laeva elektriseadmed arvestus #1 Laeva elektriseadmed arvestus #2 Laeva elektriseadmed arvestus #3 Laeva elektriseadmed arvestus #4 Laeva elektriseadmed arvestus #5 Laeva elektriseadmed arvestus #6 Laeva elektriseadmed arvestus #7 Laeva elektriseadmed arvestus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaupo Läänerand Õppematerjali autor

    Lisainfo

    abiks arvestusel
    laeva elektriseadmed , arvestus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Laeva elektriseadmed lisaküsimused
    11
    doc
    Elektrotehnika
    158
    pdf
    Elektriajami juhtimine
    162
    pdf
    Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
    44
    doc
    Elektriaparaadid ja paigaldised
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    240
    pdf
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    3
    pdf
    Elektrotehnika



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun