Elektriseadmete vastused (0)

LK 166
harjutus:
12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks?
Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA
ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed.
15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks?
Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=U\RV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike.
20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine ?
mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 MΩ ja mähised põlevad läbi
Lk 187
Harjutus:
3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest?
Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud.
8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis?
Primaarmähis: Vahelduvpingeallikaga ühendatav mähis - (primaarmähis on trafo mähis millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge)
Sekundaarmähis: Tarvitit toitev mähis. -
Ülempingemähis: Kõrge pinge mähis kus on rohkem keerdude arv
Alampingemähis: Väiksema keerdude arvuga mähis ....madal pinge mähis
12)Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata?
Trafo ülekandetegur näitab palju läheb energiat/elektrivoolu kaduma vahelduvvoolu & -pinge muundamiseks, näiteks meile tarvilikule kujule .
Trafo ülekandetegur on mähiste keerdude arvu suhe. Mähise pinge on võrdeline mähise keerdude arvuga. Trafo ülekandeteguri n=w1/w2= 2200 /500=4,4
valem: n=w1/w2
LK213
Harjutus:
1)Milliseid elektrimasinaid nim generaatoriteks, milliseid mootoriteks?
Generaator : mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks. ( elektrienergia allikas) Mootor: on seade mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks (elektri tarviti)
2)Milliseid elektrimasinaid nim asünkroonmootoriks?
Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega.
3)Millest ja kuidas sõltub asünkroonmootori magnetvoo pöörlemissagedus?
Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust
4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi?
Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor
22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid?
Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu .
23)Kuidas saab lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitusvoolu vähendada?
Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite lühisrootorite uurded kitsaste sügavate ristküliku kujulised , milles paiknevad mähiselatid.
Lk 264
1. Mis on elektriajam ? Elektriajami all mõistetakse elektrimootorit koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleer- ja kaitseseadmetega. Elektrimootor on elektriajami üks osa. Lk 236.
8. Millised tarvitid tekitavad elektrimootorile ühtlase koormuse? Kuidas valida neile tarvititele vajalik elektrimootori võimsus? Ühtlase koormuse tekitavad ventilaator , veepump jne. Kuidas valida mootorit- tuleb teada käitatava seadme poolt tarbitavat võimsust P, nõutavat pöörlemissagedust f, pöördemomenti M, etteantud voolutugevust I. Elektrimootor peab töötama võimalikult täiskoormuse lähedasel koormusel, sest siis on ta kasutegur ja asünkroonmootoril ka võimsustegur maksimaalsed. Perioodiliselt muutuva koormusega elektriajamite elektrimootori võimsuse valikul kasutatakse koormusgraafikut, mis seob omavahel mootori poolt tarbitava voolutugevuse I ja konkreetse voolutugevuse ajalise kestuse t. Tegevuse mõte- vältida mootori pikaajalist soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237.
32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250.
33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil( automaatjuhtimine ).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251
34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja seetõttu peavad töötama koos kas sulav- või teiste kaitsmetega. Alapinge eest nad kaitsevad , lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimipingest (kui pinge langeb alla lubatu, ei suuda elektromagnet enam ankrut kinni hoida ning see eemaldub vedru mõjul ja katkestab vooluringi. Lk 250.
38.Mis on magnetkäiviti ja millest see koosneb? lk 255
Magnetkäiviti onelektromagneetiline läliti,mida kasutatakse täilele võrgupingele lülitavate asünkroon mootorite sisse-välja lülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks . Need koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest ja sulav kaitsmest.
42.Mis on magnetkäiviti blokeerkontaktide ülesanne?kuidas töötaks mootor,kui blokeerkontaktid jäetaks ühendamata? lk 256
Blokeerkontakti ülesandeks on sulguda üheaegselt jõukontaktidega ja sillata ehk plokeerida käivitus nupp . Kui blokeerkontaktid jäävad ühendamata ,siis mootor töötab ainult nii kaua kui hoida all käivitus nuppu .
45.Milleks on vaja elektriseadet maandada? lk 258 Maandada on vaja inimeste ja loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest.
46.milles seisneb elektrivoolu kahjustav toime organismile? lk 258
Juba 0,05 amprine vool on inimesele eluohtlik üle 0,1 ampri on surmav . Organismi läbiv vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või seiskumist, hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu .
47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259
Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise jääbki ainsaks takistuseks inimkeha takistus,kui vool kulgeb käest läbi keha ja jalgade maase siis liitub keha takistusele veel jalatsite ja põranda takistus.
Seega suurendavad voolujuhtivad ja niisked jalanõud ning voolujuhtiv põrand ohtu.
Suurim vool tekib siis ,kui inimene seiseab paljajalu palja maapeal .
48.mis on sammupinge ja millises olukorras võib ta esineda?lk259
Välgu puuse või pingestatud juhtme maha langemisel voolab laeng mööda maad laiali ning maapinnal takistuse tõttu tekib ta kahe punkti vahel pinge( U=I * R) nn.sammupinge .inimene kes läheneb sellisele juhtmele võib saada elektrilöögi maakaudu läbi jalgade.
Lk.264 küs.: 49, 50, 53, 54, 58
49. Kuidas tuleb abistada elektrilöögi saanud inimest?
Elektrilöögi saanud inimene tuleb kõigepealt pinge alt vabastada, sest ta ei saa seda lihaste krambi tõttu ise teha. Selleks tuleb seade välja lülitada.Kui see pole võimalik, tuleb inimene eemaldada pingestatud osadest või isoleerida maapinnast , kus juures abistaja peab kasutama käepärast olevaid kaitsevahendeid (kuivi laudu või latte, riietusesemeid, kalosse, kindaid , nööri jms.), et mitte sattuda ise pinge alla.
Pärast inimese vabastamist pinge alt tuleb kannatanule anda viivitamata esmaabi ning välja kutsuda arst. Kui elektrilöögi tagajärjel on lakanud hingamine ja pulss , tuleb kannnatanu kiiresti värske õhu kätte toimetada, asetada selili , vabastada kaelus ja teha kustlikku higamist ( suust -suhu meetodil) vaheldumisi südamemassaažiga. Elustamiskatseid tuleb jätkata kuni arsti saabumiseni. (Minu teada koha peal ikka ABC ja nii 20 minutit ning kui jalgu alla ei võta, siis läheb haidele söödaks).
Kui kannatanu hingab ja pulss töötab, tuleb ta soojalt kini katta ning oodata arsti saabumist, kes määrab edaspidise ravi. Ühelgi juhul ei tohi kannatanu liikuda ega tööd jätkata, sest kuigi pärast elektrilööki rasked sümptomid puuduvad, võib ta seisud edaspidi halveneda.
50. Kuidas liigitatakse tööruume elektriohtlikuse järgi?
Tööruume liigitatakse elektriohtlikkuse järgi:
A. Ohtlikud –
1. Niiskus üle 75% või voolujuhtiv tolm.
2. Voolu juhtiv põrand (metall-, muld -, raudbetoon-, tellis - vms. põrand).
3. Kõrge temperatuur (üle +30 c)
4. Võimalus puudutada üheaegselt maaga ühenduses olevaid tehnoloogilisi aparaate, mehhanise, metalltarindeid ja teisalt elektrimasinate ja –aparaatide jms. metallkeresid.
B. Eriti ohtlikud-
1. Eriti suur niiskus (ligi 100%).
2. Keemiliselt aktiivne keskkond.
3. Kahe või enama ohtlikkuse tunnuse esinemine üheaegselt.
C. Vähe ohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks kuivad köetavad ruumid halvasti voolu juhtivate põrandatega ja metalltarinditega, nagu koolid, haiglad, kontorid , elumajad.
Märkus: Ruumi ohtlikkuse astme määrab juba üks loetletud tunnustest.
Lisaks eespool toodule liigitatakse ruume veel tule- ja plahvatusohtlikkuse järgi. Nende ruumide elektriseadmete on kehtestatud erinõuded.
53. Mida tähendab märk elektritarvitil?
Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida.
54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse?
Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti , alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV. Väikepinge on sedavõrd madal, et inimese keha läbides ei kutsu vool esile elektrilööki. Erinevalt talituspingetest saadakse see väikepinge eraldustrafost või mõnest muust ohutust toiteallikast.
58. Milliseid isoleerivaid kaitsevahendeid tuleb kasutada elektritööristadega töötamisel ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides?
Sõltuvalt ruumide ohtlikkusest tuleb elektritööriistadega töötamisel kasutada isoleerivaid kaitsevahendeid: kummikindaid, -saapaid, -matte, mis on valmistatud spetsiaal isoleerkummist. Tavalised kalossid ja kummist jalamatid sisaldavad tahma täite- ja värvainena ning juhivad elektrit. Samuti ei tohi usaldada kummitallaga jalatseid. Kaitsevahendite hulka kuuluvad ka kaitseprillid.