Elektrimontaazi paraktika juhend (4)

Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem
Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem.
Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar - ehk jõuosast ning sekundaar - ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²).
Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kaitselüliti F2, süttib signaallamp H2 (punane), mis signaliseerib, et sekundaarosa on pingestatud.
Mootori käivitamiseks tuleb vajutada sulguva kontaktiga iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM sulguvad ja mootor hakkab pöörlema, millest annab märku signaallamp H3 (roheline).
Nagu eespool oli juba mainitud , toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi “säilitamiseks” on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine.
Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad , kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma.
Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik.
Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja. F2 automaatse rakendumise või käsitsi väljalülitamise korral kustub signaallamp H2. Lühise või ülekoormuse korral primaarosas rakendub kolmepooluseline kaitselüliti F1, mis lülitab primaarosa välja. F1 automaatse rakendumise või käsitsi väljalülitamise korral kustub signaallamp H1.
Teoreetilised küsimused:

• Milline on kontaktori otstarve?
  
• Mitmetest põhiosadest koosneb skeem?
  
• Millise pingega töötab skeem?
  
• Kuidas toimub skeemi töölepanemine?
  
• Kuidas toimub mootori käivitamine ja seiskamine?
  
• Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on?
  
• Mis on nullkaitse?
  
• Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus?
  

Reversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem
Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, reverseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks), seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem.
Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktorite jõukontaktid KM1 ja KM2, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²).
Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kaitselüliti F2, süttib signaallamp H2 (punane), mis signaliseerib, et sekundaarosa on pingestatud.
Mootori käivitamiseks tuleb vajutada iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM1 mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM1 sulguvad ja mootor hakkab pöörlema (näiteks päripäeva), millest annab märku signaallamp H3 (roheline).
Mootori reverseerimiseks tuleb vajutada S3-le. Seejärel kõigepealt avaneb KM1 mähise ahelas olev kontakt S3, kontaktor KM1 lülitub välja, tema jõukontaktid ja abikontakt KM1 avanevad ja mootor seiskub. Pärast sulgub kontaktori KM2 mähise ahelas olev kontakt S3, vool läbib kontaktori KM2 mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM2 sulguvad ja mootor hakkab pöörlema vastassuunas (näiteks vastupäeva), millest annab märku signaallamp H4 (kollane).
Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine (reverseerimine) iseennistuva nupu S2 või S3 vajutamisega. S2 või S3 vajutamisega tekitatud vooluringi “säilitamiseks” on ettenähtud abikontaktid KM1 ja KM2 (hoide- ehk omatoitekontaktid). Abikontaktide puudumisel pärast S2 või S3 ennistumist toimub mootori seiskumine.
Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM1 või KM2 lülituvad välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma.
See skeem on varustatud nn. “lollivastase” kaitsega . Juhul, kui keegi kogemata vajutab S2 ja S3 korraga, toimub nende avanevate kontaktide avanemine enne sulguvate kontaktide sulgumist. Tänu sellele ei rakendu kumbki kontaktoritest. Kui skeemis poleks avanevaid kontakte S2 ja S3, siis rakenduksid korraga mõlemad kontaktorid (KM1 ja KM2), mille tagajärjeks oleks kahefaasilise lühise tekkimine primaarosas (esimese ja kolmanda faasi vahel). Lühise põhjuseks on kontaktorite KM1 ja KM2 ühendusviis (toitevõrgu- ja mootorivaheline faaside ühendus kontaktorite kaudu).
Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada kas S2-le või S3-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik.
Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja. F2 automaatse rakendumise või käsitsi väljalülitamise korral kustub signaallamp H2. Lühise või ülekoormuse korral primaarosas rakendub kolmepooluseline kaitselüliti F1, mis lülitab primaarosa välja. F1 automaatse rakendumise või käsitsi väljalülitamise korral kustub signaallamp H1.
Teoreetilised küsimused:

• Milline on kontaktorite otstarve?
  
• Mitmetest põhiosadest koosneb skeem?
  
• Millise pingega töötab skeem?
  
• Kuidas toimub skeemi töölepanemine?
  
• Kuidas toimub mootori käivitamine, reverseerimine, seiskamine?
  
• Mis juhtub, kui vajutada korraga S2-le ja S3-le?
  
• Milles seisneb kolmefaasiliste mootorite reverseerimise põhimõte?
  
• Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on?
  
• Mis on nullkaitse?
  
• Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus?
  

Elektrivagustuse installatsioon
Elektrivalgustuse installatsiooni skeem koosneb kaitselülitist F1, induktsioontüüpi elektrienergia arvestist P, sulavkaitsmetest F2, harukarpidest X1 ja X2, hõõglampidest E1-4, kahepooluselisest lülitist S1 ning veksellülititest S2 ja S3. Skeemi toiteks on faasipinge 230 V.
Induktsioontüübi elektrienergia arvesti P koosneb alumiiniumkettast, pinge- (ühendatakse rööbiti toitevõrguga) ja voolumähisest (ühendatakse jadamisi toitevõrguga). Elektrienergia arvesti abil mõõdetakse tarbitud elektrienergiat kilovatt -tundides (kWh). Ühefaasilisel elektrienergia arvestil on 4 klemmi, mida loetakse ja nummerdatakse vasakult paremale. Arvesti sisendklemmid on 1 ja 3, väljundklemmid on 2 ja 4. Klemmide vale ühendus võib põhjustada ketta pöörlemist vastassuunas või lühise tekkimist. Veksellüliti koosneb ümberlülitavast kontaktist. Kahe veksellüliti õige ühendamine annab võimaluse nende kasutamiseks pikkades koridorides, kus ühest koridori otsast pannakse tuled põlema ja teisest koridori otsast lülitatakse välja. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskkaablit PPJ-1,5 ( kohtkindel paigalduskaabel PVC isolatsiooniga, soonte ristlõige 1,5 mm²). Kriipsude arv ühejoonelisel skeemil määrab kasutatavate kaablite soonte arvu. Kaabli kinnitamiseks boksi seinale kasutatakse kaablikinnitusklambreid mõõduga 8-12 mm.
Teoreetilised küsimused:

• Millisel pingel töötab skeem?
  
• Millistest elementidest koosneb elektrivalgustuse installatsiooni skeem?
  
• Millistest põhiosadest koosneb induktsioontüüpi elektrienergia arvesti?
  
• Mida mõõdetakse elektrienergia arvesti abil?
  
• Milline on veksellülituste otstarve?
  
• Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis?
  

Luminofoorvalgusti skeemi montaaž
Luminofoorvalgusti skeem koosneb madalrõhu-luminofoorlambist, starterist, drosselist ja kondensaatorist. Luminofoorvalgusti skeemi toiteks on faasipinge 230 V. Luminofoorlambil endal pole nimipinget, sest lamp süüdatakse võrgupingele vastava süüteseadise abil, mis tavaliselt paigutatakse valgustisse. Peamised süüteseadise osad on drossel , mida kasutatakse ballasttakistiks ja starter . Drossel on vajalik luminofoorlambi süütamis- ja põlemisprotsessi stabiliseerimiseks, starter aga luminofoorlambi süütamiseks. Kondensaatoreid kasutatakse luminofoorvalgusti raadiohäirete kõrvaldamiseks.
Luminofoorlambi kinnises kolvis (toru- või muukujulises) asub kaks elektroodi (kuumelektroodi), väikeses koguses inertgaasi (näiteks argoon) ja tilk elavhõbedat. Valgusvoo spektraalkoostise parendamiseks kantakse lambi kolvi sisepinnale luminofooraine kiht. Starter koosneb väikesest kolvist, milles asuvad kaks elektroodi (liikuv bimetallelektrood ja liikumatu elektrood).
Luminofoorlambi süütamine toimub järgmiselt. Vooluringi sulgemisel tekib starteri elektroodide vahel huumlahendus , mis kuumutab bimetallelektroodi ja painutab selle vastu liikumatut elektroodi. Paindumine vältab kuni 0,5 s ja tekkiv kontakt ühendab luminofoorlambi kuumelektroodid vooluringi. Nad kuumenevad ja emiteerivad elektrone. Starteri elektroodide sulgumisel lakkab nendevaheline huumlahendus ja kuni 0,5 s pärast jahtub bimetallelektrood, paindub tagasi ja lahutab luminofoorlambi kuumelektroodide vooluringi. Vooluringi jadamisi ühendatud ballastdrosseli induktiivsuse tõttu läbib luminofoorlampi 800...1000 V pingeimpulss, mis süütab selle. Tavaliselt esimene pingeimpulss lampi siiski ei süüta, sest elektroodid ei jõua küllaldaselt kuumeneda ja protsess kordub, kuni lamp 2 kuni 5 sekundi vältel süttib. Lambi normaalsel põlemisel starter ei tööta, sest võrgupinge 230 V jaotub osaliselt lambile, osaliselt drosselile, mistõttu starterile jääv pingelang on väiksem tema süttimiseks vajalikust (ligikaudu 130 V).
Teoreetilised küsimused:

• Millistest elementidest koosneb luminofoorvalgusti skeem?
  
• Millise pingega töötab skeem?
  
• Miks luminofoorlambil pole nimipinget?
  
• Milline on drosseli otstarve?
  
• Milline on starteri otstarve?
  
• Milline on kondensaatori otstarve luminofoorvalgusti skeemis?
  
• Kuidas toimub luminofoorlambi süttimine?
  

Teekonnalülititega juhtimisskeem
Teekonnalülititega juhtimisskeemi saab kasutada näiteks frees- või lihvimispingi juhtimisskeemi osana . Frees- või lihvimispingi peamiseks osaks on töölaud, millele on kinnitatud töödeldav detail. See töölaud liigub mõlemas suunas (töö- ja tagasikäik) ja tema teekond piiratud teekonnalülititega S2 ja S3 (sealt pärinebki selle skeemi nimetus). Skeemis on ette nähtud kaitse lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem.
Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktorite jõukontaktid KM1 ja KM2 ja mootor M. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²).
Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1 (pingestame primaarosa), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kaitselüliti F2 (pingestame sekundaarosa).
Mootori ja töölaua käivitamiseks vajutame nupule S1, vool läbib kontaktori KM1 mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt sulguvad, mootor hakkab pöörlema päripäeva ja töölaud liigub teekonnalüliti S2 poole. Töölaud vajutab teekonnalülitile S2, vool läbib vaherelee KA1 mähist, rakendub tema avanev kontakt kontaktori KM1 mähise ahelas, kontaktor KM1 lülitub välja, tema jõukontaktid ja abikontakt avanevad, mille tagajärjel mootor ja töölaud seiskuvad. Pärast seda rakendub vaherelee KA1 sulguv kontakt kontaktori KM2 mähise ahelas, kontaktor KM2 lülitub sisse, tema jõukontaktid ja abikontakt sulguvad, mootor hakkab pöörlema vastupäeva ja töölaud liigub teekonnalüliti S3 poole. Töölaud vajutab teekonnalülitile S3, vool läbib vaherelee KA2 mähist, rakendub tema avanev kontakt kontaktori KM2 mähise ahelas, kontaktor KM2 lülitub välja, tema jõukontaktid ja abikontakt avanevad, mille tagajärjel mootor ja töölaud seiskuvad. Pärast seda rakendub vaherelee KA2 sulguv kontakt kontaktori KM1 mähise ahelas, kontaktor KM1 lülitub sisse, tema jõukontaktid ja abikontakt sulguvad, mootor hakkab uuesti pöörlema päripäeva, töölaud liigub teekonnalüliti S2 poole ja protsess kordub.
Juhul, kui töölaud pärast käivitamist (nupule S1 vajutamist) hakkab liikuma S3 poole, rakendub vaherelee KA2 ja tema kontakt kontaktori KM2 mähise ahelas avaneb. Samuti sulgub KA2 kontakt kontaktori KM1 mähise ahelas. See on väga ohtlik, kuna kontaktori KM2 mähis polnudki pingestatud, aga kontaktori KM1 mähise vooluring ei katke . Sellisel juhul mingit töölaua liikumissuuna ümberlülitumist ei toimu, mis võib põhjustada pingi purunemist.
Mootori ja töölaua reverseerimine toimub S2 ja S3 vajutamisega. Kontaktorite KM1 ja KM2 ahelates tekitatud vooluringide “säilitamiseks” on ettenähtud abikontaktid KM1 ja KM2 (hoide- ehk omatoitekontaktid). Abikontaktide puudumisel pärast S1, S2 või S3 ennistumist toimub mootori ja töölaua seiskumine.
Mootori ja töölaua lõplikuks seiskamiseks tuleb välja lülitada QF2.
Teekonnalülititega juhtimisskeem on varustatud nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada nupule S1. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik.
Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja. Lühise või ülekoormuse korral primaarosas rakendub kolmepooluseline kaitselüliti F1, mis lülitab primaarosa välja.
Teoreetilised küsimused:

• Milline on skeemi otstarve?
  
• Mitmetest põhiosadest koosneb skeem?
  
• Millise pingega töötab skeem?
  
• Kuidas toimub skeemi töölepanemine?
  
• Kuidas toimub mootori käivitamine, reverseerimine, seiskamine?
  
• Milles seisneb kolmefaasiliste mootorite reverseerimise põhimõte?
  
• Miks pärast mootori käivitamist ei tohi töölaud liikuda teekonnalüliti S3 poole?
  
• Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on?
  
• Mis on nullkaitse?
  
• Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus?
  

Temperatuuri automaatreguleerimise skeem
Temperatuuri automaatreguleerimise skeem on ette nähtud õhu või vedeliku temperatuuri reguleerimiseks. Õhu temperatuuri reguleerimise puhul kasutatakse mootori asemel kolmefaasilist soojapuhurit või muud kolmefaasilist kliimaseadet, vedeliku puhul aga näiteks kolmefaasilisi küttekehasid. Skeemis on ette nähtud kaitse lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem.
Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad sulavkaitsmed F1, kontaktori jõukontaktid KM, soojusrelee küttekehad F2, mootor M ja signaallamp H. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²).
Skeemis on ette nähtud kaks töörežiimi. Tänu sellele toimub temperatuuri reguleerimine kas käsitsi või automaatselt. Skeemi töölepanemiseks ja töörežiimide valikuks on ümberlüliti S, millel on kolm asendit: K (käsitsi juhtimine), A (automaatjuhtimine) ja neutraalasend 0 (juhtimine on välja lülitatud).
Skeemi töölepanemiseks käsitsi režiimis tuleb ümberlüliti S lülitada ümber asendisse K. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid sulguvad ja mootor (kliimaseade või küttekehad) hakkavad tööle. Mootori väljalülitamiseks tuleb ümberlüliti S lülitada ümber asendisse 0. Kontaktor KM lülitub välja, tema jõukontaktid avanevad ja mootor seiskub. Selle režiimi ebamugavus seisneb selles, et operaatoril (personalil) tuleb jälgida temperatuuri näitu, kuna temperatuuri reguleerimist teostab vahetult personal.
Skeemi töölepanemiseks automaatrežiimis tuleb ümberlüliti S lülitada ümber asendisse A. Temperatuuri reguleerimine toimub kontakttermomeetri KT abil. See näeb välja nagu tavaline osutiga termomeeter. Kontakttermomeeter on varustatud kolme kontaktiga: 1 on temperatuuri alampiiri liikumatu kontakt, 2 on vahetult osutiga seotud ja liigub vastavalt temperatuuri muutmisele ning 3 on temperatuuri ülempiiri liikumatu kontakt. Temperatuuri langemisel liigub osuti vasakule ja temperatuuri alampiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 1 ja 2. Temperatuuri tõusmisel liigub osuti paremale ja temperatuuri ülempiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 2 ja 3. Enne skeemi töölepanekut saab nii alampiiri kui ülempiiri liikumatuid kontakte seadistada soovitud temperatuurile. Esialgu oletame, et mootor on sisse lülitamata, kontakttermomeetri osuti asub keskel ja temperatuur langeb. Kontakttermomeetri osuti liigub vasakule ja temperatuuri alampiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 1 ja 2. Vool läbib vaherelee KA1 mähist, tema kontakt kontaktori KM ahelas sulgub. Vool läbib KM mähist, tema jõu- ja abikontaktid sulguvad ja mootor hakkab tööle, millest annab märku signaallamp H. Pärast kontaktori KM rakendumist avaneb tema kontakt vaherelee KA1 mähise ahelas, mis peaks põhjustama kontakti KA1 avamise ja kontaktori KM väljalülitamise. Seda ikkagi ei juhtu tänu abikontaktile KM (hoide- ehk omatoitekontakt), mille kaudu vool läbib kontaktori KM mähist. Pärast mootori (soojapuhuri) käivitamist hakkab temperatuur tõusma, kontakttermomeetri osuti liigub paremale ja temperatuuri ülempiiri saavutamisel sulguvad kontaktid 2 ja 3. Vool läbib vaherelee KA2 mähist, tema avanev kontakt KA2 kontaktori KM mähise ahelas rakendub, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad, mille tagajärjel mootor (kliimaseade) lülitub välja ja signaallamp H kustub. Temperatuur hakkab langema ja protsess kordub. Skeemi väljalülitamiseks tuleb ümberlüliti SA lülitada ümber asendisse 0.
Temperatuurireguleerimise skeem on kaitstud nii lühise kui ka ülekoormuse eest. Lühise korral rakenduvad sulavkaitsmed F1, ülekoormuse korral aga soojusrelee F2.
Teoreetilised küsimused:

• Milline on temperatuuri automaatreguleerimise skeemi otstarve?
  
• Mitmetest põhiosadest koosneb temperatuuri automaatreguleerimise skeem?
  
• Milliseid seadmeid juhib tegelikult temperatuuri automaatreguleerimise skeem (mootori asemel, kuna mootorit kasutatakse ainult skeemi katsetamiseks ja korrasoleku kontrollimiseks)?
  
• Millise pingega töötab temperatuuri automaatreguleerimise skeem?
  
• Mis on KT?
  
• Kuidas toimub temperatuuri automaatreguleerimise skeemi töölepanemine?
  
• Mitu töörežiimi on temperatuuri automaatreguleerimise skeemis?
  
• Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on?
  

Mis juhtub, kui temperatuuri automaatreguleerimise skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus?