Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja e
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) üle; suletud juhtimissüsteemid (joonis S1) juhtimissignaali moodustamiseks
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti
Põhjenda. tuua näiteid. 21.Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. 1. Mis on magnetväli? 2. Millal magnetväli tekib? 3. Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine? 4. Vooluga juhe magnetväljas. 5. Mis elektrivooluga alati kaasneb? 6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi? Põhjenda. 9. Mis määrab el. vooluga juhtmele mõjuva jõu? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 10.Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund? 11.Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj. 1 volt? 12.Mida nimetatakse elektrimasinaks? 13.Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris? 14.Elektrimootori ehitus ja tööpõhimõte. 15.Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda? 16.Kus võib kasutada pöörleva ankru mehaanilist jõudu? 22.Koguvoolu seadus. 1
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin
Kõik kommentaarid