Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Elektriaparaadid ja paigaldised (2)

Kutsekool - Elektroonika - Elektriaparaadid
3 KEHV
Punktid
  • ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS
    1.1 Määratlused
    Elektripaigaldis ( electrical installation) – paigaldis, mis koos-
    neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu – paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid ).
    Elektripaigaldise käit ( operation ) – (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
    Elektrialaisik (skilled person , qualified person) – isik , kelle erialaõpe, -oskused ja –kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid.
    Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) – isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või järelvalvel oskab vältida elektrist tulenevaid ohtusid.
    Tavaisik (ordinary person) – isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka.
    Elektritöö (electrikal work ) – töö elektripaigaldises, selle juures või lähedal, näit. elektriseadmete remontimine, ümberehitamine, elektripaigaldise projekteerimine , ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, mõõtmine, katsetamine, remontimine, hooldamine, ülevaatus vms.
    Elektritöö nõuab harilikult elektrialaseid teadmisi ja oskusi.
    Mitteelektritöö (non-electrikal work) – elektripaigaldise lähe- duses sooritatav töö nagu näit. ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine vms.
    Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega oskusi.
    Pingealune töö ( live working ; live work) – töö, mille juures töötaja ulatub või võib ulatuda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosa (de)ga või kasutatavate tööriistade, seadmete või –vahenditega. Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta.
    Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) – töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni.
    1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS
    Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad;
    1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks
    kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud
    protseduure;
    2) plahvatusohutsoonis;
    3) suurõnnetusohuga objektil;
    Esimese liigi tarbijaid peab olema võimalik toita kahest sõltumatust toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks.
    Teise liigi elektripaigaldised on:
    1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit;
    2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja
    laboratooriumiruumis;
    3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide
    ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega
    üldnarkoosiga seotud protseduure;
    4) kuni1000 – voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme
    nimivool ületab 35 amprit;
    5) üle 1000 –voldise nimipingega elektripaigaldis.
    Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt.
    Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega
    teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi- tsehhide tarbijad, väiksemad asulad jm.).
    Toite võib siin katkestada kuni ööpäevaks.
    Liitumispunkt - on koht kus paigaldis liitub elektritoiteallikaga (nt toitevõrguga).
    Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või energeetiliseks kasutamiseks.
    Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus, side-, raadioelektroonika-, vms seadmeist ja mida iseloomustab voolu- ahelate suhteliselt nõrk (milliamprites) vool ja väike pinge (alla 1000 V).
    Sisepaigaldis – ehitise siseruumides paiknev paigaldis.
    Välispaigaldis – väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldiseosa.
    Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda nt sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata .
    Maanduspaigaldis – maandurist, maandusjuhtidest ja pea- maanduslatist koosnev maandamiseks ettenähtud kompleks.
    Lülituspaigaldis (lülitla) – kohaleasetatud lülitusseadmest või paigaldustarinditega. Suuremad lülitlad võivad olla omaette hoonete või ruumidena.
    Elektripaigaldise projekteerimisel väljaehitamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
    paigaldise otstarvet, üldehitust ja toitesüsteeme
    paigaldisele mõjuvaid välisfaktoreid
    paigaldise seadmete ühildatavust
    paigaldise hooldatavust
    Ülalnimetatud asjaolusid tuleb arvestada ka kaitseviiside valikul ja paigaldamisel .

    Madalpingepaigaldiste alane eeskiri käib järgmiste objektide elektripaigaldiste kohta:
    elamud
    põllumajanduslikud ehitused
    äriehitised
    tehastes toodetavad valmisehitised
    avalikud ehitised
    sõidukelamud, nende laagriplatsid jm.
    tööstusehitised taoline
    ehitus- ja remondiplatsid; näituse-, laada- ja messiehitised jm.
    ajutised rajatised
    paadisadamad, paadid , jahid jm huvisõidualused
    elektrivarustusettevõtete ehitised.
    Eeskiri ei puuduta
    elektriveoseadmeid
    mootorsõidukite elektriseadmeid
    laevade elektriseadmeid
    lennukite elektriseadmeid
    avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi
    kaevanduse elektripaigaldisi
    elektrikarjuseid
    ehitise piksekaitset.
    Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V.
  • TOITESÜSTEEMID
    Toitesüsteemi või –süsteemide valikul tuleb määrata nende
    järgmised omadused:
    vooluliik ja sagedus
    nimipinge või – pinged
    lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis
    toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka
    maksimaalset koormust.
    Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor- maaltalitluses kasutatava toite kui ka turva - ja varutoite kohta.
    Märkus. Need andmed on vajalikud, et arvutada kaitselülitite lahutusaega jms.; ka suurima hetkvõimsuse leidmiseks näiteks mootori- käivitusseadmete või keevitusseadmete kasutamisel, et pingekvaliteet säiluks.
    Eelpool toodud näitajaid tuleb rakendatavuse piires silmas pidada ka juhul, kui toide tuleb oma vooluallikast. See võib toimuda näiteks generaatori, muunduri, reserv - või hädatoiteallika või häirekaitsetrafo abil. Andmeid nende seadmete võimsuse, takistuse ja lühisvoolu kohta võib saada seadme tarnijalt.
    Häda- või varutoiteallika nõutavate omaduste vajadus tehakse kindlaks koos seadme tellija ja tarbijaga.
    Näiteks võib osutuda vajalikuks arvestada, et käit varutoiteallikast põhjustab suuri lühisvoole ning seetõttu ei võimalda võimsamate mootorite otsekäivitust või et ühendatud seadmestikult lubatakse vähem kõrgemaid harmoonilisi.
    Turva- ja varutoitesüsteemid.
    Kui tuleohutuse , inimeste evakuatsiooni vms. Erieeskirjad nõuavad turvatoite olemasolu ja/või kui paigaldise ehitusülesande koostaja näeb ette varutoite, tuleb nende toitesüsteemide vajalikud omadused määrata eriarvutuste ja –kaalutlustega.
    Turva- ja varutoitesüsteemide võimsus, töökindlus, nimipara- meetrid, käivitusaeg ja talitluskestus peavad vastama nende kasutusviisile ja otstarbele. Täpsemaid nõudeid varutoitesüsteemidele käesolev eeskiri ei käsitle.
    Paigaldise jaotamine ahelateks.
    Iga paigaldisele tuleb vastavalt vajadusele jagada piisavalt paljudeks vooluahelateks, et:
    tagada ohutus ja hoida riketel tekkivad kahjud võimalikult väikestena
    paigaldist turvaliselt kontrollida, katsetada ja hooldada
    vältida ohtusid, mida võiks põhjustada mingi üksikvooluahela
    (nt. valgustusvooluahela) rike .
    Märkus: Ahelate jaotamine võib suurendada paigaldise töökindlust nii vea otsimisel kui normaalkäidu seisukohast , samuti leevendada näiteks maaühenduse katkemise tagajärgi. Tulevikus ehitatavate paigaldiste hooldamise seisukohalt on soovitatav, et paigaldise osi saaks eraldi välja lülitada, nii et oleks välistatud pingestatud osadel töötamine.
    Eriabinõusid võib nõuda rikete vältimiseks või vähemalt rikete tagajärgede vähendamiseks ahelais, millel on suur tähtsus paigaldise üldise ohutuse seisukohast. Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus , samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast.
    Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed , mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem.
    Paigaldise osi, mis nõuavad eraldi juhtimist, tuleb toita omaette ahelatest sellisel viisil, et muude ahelate rikked ei häiriks nimetatud osade talitlust.
    Märkus. Paigaldistes, kus voolukatkestust tuleb vältida nähakse ette kaitse- ja häireseadeldised, manööversüsteemid ja toitetrafode sekundaarahelad.
    VÄLISTOIMED
    Iga välistoime liik on määratud oma tähisega, mis koosneb kahest
    tähest ja ühest numbrist .
    Esimene täht näitab välistoime kuuluvust ühte järgmisest kolmest üldkategooriast:
    A keskkond
    B käiduolud
    C ehitise omadused
    Teine täht (A, B, C,...) näitab välistoime liiki.
    Number (1, 2, 3, ...) näitab välistoime alaliiki .
    Märkus: neid tähiseid ei kasutata seadmete märgistamiseks.
    Keskkond.
    Ümbruse temperatuur (AA)
    Ümbruse kliima (temperatuuri ja niiskuse koostoime , AB)
    Kõrgus (AC)
    Vee toime (AD)
    Tahkete võõrkehade toime (AE)
    Sööbivate või saastavate ainete toime (AF)

    Mehaanilised toimed:
    Löögid (AG)
    Vibratsioon (AH)
    Muud mehaanilised toimed (AJ)
    (väljatöötamisel)
    Taimede ja/ või hallituse toime (AK)
    Loomariigi toime (AL)
    Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM)
    Päikesekiirgus (AN)
    Seismiline toime (AP)
    Äikese toime (AQ)
    Õhu liikumine (AR)
    Tuul (AS)
    Käiduolud
    Inimeste elektriohuteadlikkus (BA)
    Inimkeha elektritakistus (BB)
    (väljatöötamisel)
    Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC)
    Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD)
    Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE)
    Ehitise omadused
    Ehitusmaterjalid (CA)
    Ehitiste kujundus (CB)
    ÜHILDATAVUS
    Tuleb välja selgitada need elektriseadmete omadused, mis võivad
    kahjustada muid elektriseadmeid või nende talitlust või mis võivad häirida elektritoidet. Kahjulikult võivad toimida nt.
    lühiajalised liigpinged,
    kiired koormusemuutused,
    käivitusvoolud,
    kõrgemad harmoonilised ,
    alalisvoolukomponendid,
    voolu, pinge või elektromagnetvälja suure sagedusega muutused,
    lekkevoolud,
    mitteküllaldased maandused.
    Märkus: Kahjuliku toime piiramise abinõudeks võivad olla mada- lama häirenivoo ja/või suurema häirekindlusega aparaadid , samuti ka erimeetmed installatsiooni teostamisel.
    Et takistada kahjulike häirete ülekandmist võib installatsiooni teostamisel valida näiteks TN-S süsteemi ja kasutada head varjestust.
    Teatud juhtudel võivad vajalikuks osutuda ka meetmed, mis hoiaksid ära kahju või häired toiteallikalt induktsiooni oma mõju kaudu.
    HOOLDATAVUS
    Tuleb välja selgitada, mil viisil ja kui sageli on otstarbekohane
    elektripaigaldist selle käidu ajal hooldada. Kui elektripaigaldise käidu eest hakkab vastutama mingi ametkond või isik, tuleb nimetatud küsimus sellega kooskõlastada.
    Tuleb tagada, et:
    paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli,
    katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja
    turvaliselt,
    kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel
    toimivatena,
    elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt
    paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad.
    TURVATOITESÜSTEEMID
    Turvatoitesüsteem – toitesüsteem, mis peab tagama inimeste ohutuseseisukohast tähtsate seadmete toimimise. (seda nõutakse avalikes hoonetes, kõrgehitistes ja mõnedes tööstusettevõtetes).
    Turvatoiteallikatena võib kasutada:
    akupatareisid,
    primaar -galvaanielemente,
    normaaltoitest sõltumatuid generaatoreid,
    põhitoitest tõhusalt sõltumatut eriühendust toitevõrguga.
    Märkus: Hädavalgustus peab olema hoonetes, kus paiknevad hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid.
    Hädavalgustus peab olema enam kui kaheksakorruselistes elamute kõigis trepikodades, kui neid kasutatakse ka evakuatsiooni väljapääsudena. Vajaduse korral tuleb hädavalgustusega varustada ka viidad . Hädavalgustus peab tagama ettenähtud valgustuse vähemalt ühe tunni kestusega voolukatkestuse ajaks.
    Liigitus
    Turvatoitesüsteem võib olla
    mitteautomaatne, mis lülitatakse talitlusse käsitsi.
    automaatne, mille sisselülitamine ei sõltu käidupersonalist.
    Toite taastumise aja järgi liigitatakse automaatsed turvatoite- süsteemid järgmiselt:
    katkestusvabad, mis vastavaehituse korral võivad tagada nõuete- kohase toite ka pinge- ja sageduskõikumiste ajal;
    väga lühikese toitekatkestusega (kuni o,15 s);
    lühikese toitekatkestusega (kuni 0,5 s)
    suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s)
    pika katkestusega (üle 15 s).
  • ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED
    Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi:
    tavalise pistikuga elektritarvitid – 0-klass;
    elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass;
    kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass;
    kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega

    III III-klass.
    Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused.
    Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad.
    Tavalise pistikuga elektritarvitid (0-klass)
    Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Iso- latsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või –kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendus- juhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa.
    Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)
    Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, “nullitud”). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere , kest või muud välised metallosad kolla -rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust.
    Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte.
    I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa.
    Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)
    Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolat- sioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa
    Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikuid (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A).
    Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav.
    Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)
    Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepinge trafost, mille võib ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa.
    Elektriseadmetel esinevaid märke ja tähiseid
    Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse järgmisi andmeid:
    valmistaja tähis või nimetus;
    seadme nimetus või tüübitähis, mis on vajalik varuosade
    muretsemisel;
    nimipinge (V), nimivool (A), nimivõimsus (W või kW), nimi-
    sagedus (Hz);
    seadet ja kasutamistingimusi iseloomustavad tähised.
    Levinenumad ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised on järgmised:
    II ohutusklass (kaitseisolatsioon)
    III III ohutusklass (kaitseväikepinge)
    Kaitseväikepingetrafo (tähisena kasutusel ka SELV)
    IP23 või IP43 vihmakindel
    IP34 või IP44 pritsmekindel
    IP 67 veetihe
    kaitsejuhi klemm või kaitsejuhi kaudu maandatav (I ohutus
    klassi) seade
    kaitsejuhiga ühendamise (maandamise) keeld
    seadmes eluohtlik pinge
    ! enne kasutamist lugeda seadme juhendit.
    Igas riigis kehtivad elektriseadmetele omad kvaliteedi- ja ohutus- nõuded, mis võivad erineda. Kui seadme vastavust mingis riigis kehtiva- tele nõuetele on kontrollitud selle riigi sertifitseerimis- või järelvalve- asutuses ja seade on tunnustatud ohutuks, varustatakse seade selle asutuse vastavusmärgiga. Seade võib olla varustatud mitme vastavus- märgiga, mis tähendab, et seade vastab mitme erineva riigi ohutus-nõuetele
    Euroopa Liidu vastavusmärk on CЄ. Vastavusmärgi järgi võib ära tunda ohutud ja kontrollitud elektriseadmed.
    Mõnede riikide vastavusmärgid:
    Kõik Eestis müügil olevad elektriseadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga EEI.
  • ELEKTRISEADMETE KASUTAMINE
    Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada:
    elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda;
    ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on
    kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega;
    ohuteadlikkust, eriti kui tegemist on laste või puuetega isikutega.
    Elektriseadmete ostmisel antakse seadmega kaasa tootja poolt koostatud kasutamisjuhend. Eestikeelse juhendi puudumisel tuleb seda nõuda. Kasutusjuhend tuleb alles hoida, selles on juhised tarviti hooldamise ja rikete kõrvaldamise kohta. Nõuetekohane hooldamine pikendab seadme kasutusiga, vähendab tuleohtu ja mõnel juhul ka elektrienergia kulu.
    Tavaline elektrikasutaja võib teha koduseadmete hooldustöid ja lihtsamaid remonditöid, kui ta täidab vajalikke ohutusnõudeid. Vajaduse korral tuleb nõu küsida elektriala asjatundjalt.
    Kui elektriseadme või –tarviti töös on märgata rikkeid või häireid, peab need kohe kõrvaldama. Juhul kui kasutamisjuhendis ei leidu vastavaid juhiseid, tuleb tarviti viia remonti.
    Elektriseadmeid tohivad parandada vastava õigusega (pädevus-tunnistust või elektritööde luba omavad) ettevõtjad ja firmad.
    Kui pistikupesad on paigaldatud nõuetekohaselt, siis näitab pistikupesa tüüp, milliseid elektritarviteid võib kasutada. Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib selle ühendusjuhtme pistik. Pistikupesa ja pistiku ehitust ei tohi muuta. Lubamatu on suurendada pistikupesa kontaktavasid, viilida pistiku isoleerosa väiksemaks, vahetada tavalist pistikupesa kaitsekontaktiga pistikupesa vastu, mille jaoks ei ole paigaldatud kaitsejuhti.
    Tavalise pistikuga (0-klassi) elektritarvitit tohib kasutada vaid selles ruumis, kus on tavalised pistikupesad. Viimased on paigaldatud näiteks elu-, söögi-, magamis - ja lastetubadesse.
    Kodudes, kus on lapsi, on soovitatav kasutada sulguvate kontakt- avadega pistikupesi või isoleerpistikuid pesaavade sulgemiseks. Pistiku- pesi saab laste eest varjata ka mööbliga.
    Elektritarviti (I klass), millel on kaitsekontaktiga pistik, tuleb üldjuhul ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, kuid neid seadmeid saab ühendada ka tavalisse pistikupessa, kusjuures tarviti kasutamine on siis ohtlikum. Kaitsekontaktiga pistikupesad on näiteks köögis, katla-, kamina- ja hoiuruumis, garaažis ning teistes elektrivoolu juhtiva põrandaga, lahtiste metalltorudega või märgades ruumides. Kaitse- kontaktiga pistikupesa tunnuseks on metallist lisakontaktid.
    Kaitsekontaktiga pistikupessa võib ühendada kaitsemaandatud
    (I-ohutusklassi) tarviteid ning kaitseväikepingeliste (III-ohutusklassi) tarvitite toiteseadmeid.
    Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitse- kontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Sellisesse pistikupessa peab ühendama vastava pritsmekindla elektritarviti, millel on kaitseastme tähis vähemalt IP34.
    Vannitoas võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrafo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Elektriseadmeid ei tohi kasutada vannis ega duši all olles. Vannitoa või pesemisruumi elektriseadme pistikud peab kohe kasutamise järel pistikupesast välja tõmbama. Pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.
    Väljaspool hoonet peab elektrivoolu võtma välistüüpi pritsme- kindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolukaitse lülitiga. Väljaspool hooneid kasutatavad elektriseadmed peavad vastama tegelikele välisoludele.
    Pikendusjuhtmed.
    Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Neid on müügil mitut liiki, mida tuleb kasutada sõltuvalt ümbrusest.
    a) Tavalist plastkestaga pikendusjuhet tohib kasutada vaid kuivas
    ümbruses ja selle võib ühendada tavalisse pistikupessa. Tavalist
    ühendus- ja pikendusjuhet ei tohi kasutada ruumides, kus on
    kaitsekontaktiga pistikupesad, mille ehitus ei võimalda ka tavalist
    pistikut ühendada.
    b) Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on
    kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist, tohib kasutada
    kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme
    saab ühendada kaitse kontaktiga pistikupessa.
    c) Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikendus-
    kaablit saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega . Kaabel ühendatakse vastavasse välistüüpi pistikupessa, mis on kaanega suletav. Pritsmekindlatel kaitsekontaktidega pistikupesadel on isesulguvad kaitsekaaned. Pistikul ja pistikupesal on kaitseastme
    tähis IP34.
    Välistingimustes on lubatud kasutada üksnes tihendatud,
    pritsmekindlat, kummikesta ja kaitsekaanega pikendusjuhet.
    Ühendus- ja pikendusjuhtmed tuleb enne kasutusevõtmist üle vaadata ja aeg-ajalt hoolikalt kontrollida, kas
    juhtme väliskest, pistik ja pistikupesa on terved , neil pole
    pragusid, kuumenenud ja tumenenud kohti või muid vigastusi
    juhe pole pistikust või pistikupesast lahti tulnud.
    Katkised ühendus- ja pikendusjuhtmed tuleb kohe parandada või minema visata , et keegi ei saaks neid kasutada.
    Tuleb meeles pidada, et pikendusjuhe ei asenda kohtkindlat juhtmestikku. Väljas peab pikendusjuhtme lahti ühendama ja ära viima kohe, kui seda enam ei kasutata. Pikendusjuhtmed tuleb hoida kohas, kus need ei rikneks ega lapsed saaks nendega mängida.
    2. ELEKTRIPAIGALDISTE OTSTARVE, ÜLDÜLESEHITUS JA TOIDE
    2.1 MAKSIMAALKOORMUS JA KOORMUSTE ERIAEGSUS
    Maksimaalkoormust on vaja arvestada selleks, et paigaldis
    võidaks välja ehitada majandusliku ning töökindlana, tagades seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse . Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist).
    2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID
    Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata:
    tööjuhtide süsteem,
    juhistiku ja seadmete maandamisviisid.
    TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID
    Tööjuht – elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid
    (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid
    (L-, L+) ja keskjuht M.
    Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist:
    Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid
    Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline
    Ühefaasiline kolmejuhiline Kolmejuhiline
    Kahefaasiline kolmejuhiline
    Kolmefaasiline kolmejuhiline
    Kolmefaasiline neljajuhiline
    Kolmefaasiline viiejuhiline
    Märkus. Ühefaasiline kahejuhiline süsteem koosneb faasi- ja neutraal - või PEN-juhist, ühefaasiline kolmejuhiline süsteem koosneb faasi-, neutraal- ja kaitsejuhist.
    Juhtide otstarve:
    L1, L2, L3 elektrienergia edastamine sümmeetrilise koormuse korral (must, hall või pruun juhe);
    L1, L2, L3 elektrienergia edastamine mittesümmeetrilise koormuse
    N (sinine) korral;
    N (sinine) faasijuhtide ühtlustamine mittesümmeetriliste koormuste
    ja voolude puhul;
    PE elektriseadmete ja –tarvitite kerede puutepingeohutuse
    (kolla-rohe.) tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandus -
    süsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete
    vähendamine.
    Klassikalise nullimise puudused:
    PEN-juhis tekib normaaltalitlusel pingelang, mistõttu
    võrgu kaugemates osades võib nullitud kere potentsiaal olla
    küllaltki kõrge;
    võrgu eri kohtades on nullitud kered erisuguse potentsiaaliga, kui
    nad näiteks sideliini kaudu omavahel ühendada tekib tasandusvool
    mis võib olla nõrkvooluseadmetele vastuvõetamatu või isegi ohtlik.
    PEN-juhi töökindlus kaitsejuhina võib osutuda lubamatult madalaks.
    Kaitse rakendumisajad pikenevad.
    2.3 MAANDAMISVIISID
    Süsteemide lühitähistes kasutatakse alljärgnevalt selgitatud tähe- kombinatsioone.
    Esimene täht näitab toitevõrgu maandamisviisi:
    T – üks süsteemi punktidest on vahetult ühendatud maaga;
    I – kõik tööjuhid on kas maast isoleeritud või on üks süsteemi
    punktidest ühendatud maaga üle takistuse.
    Teine täht näitab elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade maandamisviisi:
    T – pingealtid osad on vahetult, sõltumata toitesüsteemi maanda-
    misviisist, ühendatud maaga;
    N – pingealtid osad on ühendatud toitesüsteemi maandatud
    punktiga (vahelduvvooluvõrkudes enamasti maandatud neut-
    raalpunktiga, või kui neutraalpunkti ei ole, maandatud faasi-
    juhiga ).
    Võimalikud lisatähed näitavad neutraal- ja kaitsejuhi omavahelist seotust:
    S – kaitsejuhina talitleb eraldi juht, mis ei ole ühitatud neutraaljuhi
    ega maandatud faasi- või poolusejuhiga;
    C – kaitse- ja neutraaljuhina talitleb ühtne juht (PEN-juht).
    I, T, N, S ja C on prantsuskeelsete sõnade
    isolė (isoleeritud),
    terre (maa),
    neutre (neutraal),
    separė (eraldi) ja
    combinė (ühitatud) esitähed.
    Neutraaljuht (N)
    Kaitsejuht (PE)
    Ühitatud .kaitse- ja neutraaljuht (PEN).
    TN – süsteem
    TN – süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektri- paigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitse- juhi kaudu.
    Pingealdis juhtiv osa – on elektriseadme voolujuhtiv osa ( metall - korpus vms), mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda iso- latsioonirikke tagajärjel.
    Kaitse- ja neutraaljuhi omavahelise seotuse järgi eristatakse kolme liiki TN-süsteeme:
    TN-S – süsteem, milles kasutatakse omaette kaitsejuhti;
    TN-C-S – süsteem, mille mingis osas kaitse- ja neutraaljuht on
    ühitatud;
    TN-C – süsteem, mille kogu ulatuses kaitse- ja neutraaljuht on
    ühitatud.
    TN-S – süsteem
    L1 L1
    L2 L2
    L3 L3
    N PE
    PE
    Pingealtid juhtivad osad Toite- Pingealdis
    Toite- võrgu juhtiv osa.
    võrgu maandus.
    maandus.
    Vasakul maandatud neutraaliga, paremal maandatud faasijuhiga; kaitsejuht ja maandatud tööjuht ei ole kummalgi juhul ühitatud
    Märkus. TN-S süsteem annab installatsiooni vähem elektromagne-tilisi häireid kui vastav TN-C süsteem.
    Mõnedes meditsiiniotstarbelistes ruumides nõutakse TN-S süs- teemi kasutamist.
    TN-S süsteemi alguspunktiks loetakse kohta, kus kaitsejuht on maandatud.
    TN-C-S – süsteem
    L1
    L2
    L3
    N
    PEN PE
    Pingealtid juhtivad osad
    Toite- Neutraal- ja kaitsejuht on paigaldise mingis osas ühitatud.
    võrgu
    maandus
    TN-C – süsteem
    L1
    L2
    L3
    PEN
    Pingealtid juhtivad osad
    Toitevõrgu
    maandus
    Neutraal- ja kaitsejuht on kogu paigaldise ulatuses ühitatud
    TN-C kasutusala on mõeldav suurtes tööstusettevõtetes, kus neutraaljuhis ei esine pingelangu :
    sümmeetriline koormus
    harmoonilisi ei ole jne.
    TT – süsteem
    L1 L1
    L2 L2
    L3 L3
    N
    PE PE
    Toite- Pingealtid juhtivad Toite- Pingealtid juhtivad
    võrgu osad võrgu osad
    maandus maandus
    Vasakul maandatud neutraaljuhiga, paremal maandatud faasi- juhiga TT-süsteem.
    Märkus: TT kasutusala on väike. Eestis kasutusel üksikutes kohtades: Tallinna vanalinn, Pelgulinn, Tartu mnt. ümbrus.
    TT-süsteem ei ole üldiselt lubatav, kuna selle juures on raske täita eeskirjade nõuet, et lühise korral peab puuteohtlik pinge puudutava seadmeosa ja maa vahel välja lülituma.
    IT – süsteem
    IT – süsteemis on toitesüsteemi kõik pingealtid osad maast isolee- ritud või on üks punkt ühendatud maaga üle takistuse. Elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad on maandatud eraldi või rühmiti või ühendatud toitesüsteemi maandusega.
    L1 L1
    L2 L2
    L3 L3
    N
    PE PE
    Pingealtid Pingealtid
    juhtivad osad juhtivad osad
    Toitevõrgu Toitevõrgu
    maandus maandus
    Vasakul takistuse kaudu maandatud neutraaliga, paremal takistuse kaudu maandatud faasijuhiga IT-süsteem. Toitesüsteem võib olla maast ka täielikult isoleeritud. Toitevõrgus võib neutraaljuht puududa (nagu joonisel) või olla olemas.
    Märkus. Eestis esineb ääretult harva.
    Enamlevinenud puudused elektripaigaldiste ehitamisel
    1. TN-S süsteemi jaotlad ja jaoturid.
  • Jaotla peamaanduslatt (peapotentsiaaliühtlustuslatt)
  • Maandusjuht ühendatud kesta külge, mitte PE latile
  • Maandurina on kasutatud veetorustikku
  • Kilbi kest PE-latiga ühendamata
  • N-latt isoleerimata
  • Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile
  • N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi
  • Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild
  • Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud
  • Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis
  • Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused
  • Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata
  • Jaoturites puuduvad skeemid
  • Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud
  • Jaoturite kestad on tihendamata
  • Jaotlate kaablite väljaviigu avad on tihendamata
  • Sisestused (mõõtetrafod jm) ei ole plommitavad
  • Mittelubatavad N-juhi transiitühendused
  • Mõõtmisel PE ja N vahel on takistus 200 Ω
  • Klemmide mõõdud ei vasta kaablisoone ristlõikele, klemmid kinni keeramata
  • Kontaktori mähise faasijuhi ühendus ühest jaoturist, N teisest
  • TN-süsteemi jaotur ja paigaldis ühendatakse tööle IT-süsteemis.
    2. Eripaigaldised jm.
  • Turvatoiteahelate sõltumatus
  • Tsentraalse akusüsteemi puhul ei kasutata tulekindlat kaablit (FRHF)
  • Akulampide kontrollahel läbib lülitit
  • Duširuumide 1. tsoonis 220 V valgustid, 2. tsoonis pistikupesad
  • Välistingimustes pistikupesad rikkevoolukaitseta
  • Ripplagede taga kaablite kinnitus.
    3. Alajaamad
  • Alajaamade ukselukud
  • Ohutus trafode õlilekke korral
  • Trafode reviisid
  • Trafode rõhu ja temperatuurinäidikute nähtavus
  • Trafokambri tõkkepuu
  • Cu ja Al lattide omavaheline ühendus
    4. Ohutustehnilised puudused
  • Kaitsevahendid
  • Kõrvalised esemed jaotlas
  • Teeninduskoridori laius jaoturite ees.
    5. Dokumentatsioon
  • Pädevustunnistused, elektrifirma on registreerimata
  • Käitu määratlev dokument ( teenindusleping , käidukorraldaja)
  • Piiritlusdokument
  • Projekt, teostusjoonised
  • Projekti puudused: lühisarvutus, maandusarvutus, kaitseviiside valik
  • Kaetud tööde aktid
  • Maanduri teostusjoonised
  • Kontrollmõõtmiste protokollid: isolatsioon TN-S ja TN-C süsteemis, kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik),
    ehitusaegne toide,
    potentsiaaliühtlustusahelad,
    rikkevoolukaitselülitite mõõtmised.
    3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR
    Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse
    elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri-mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine , sageli ka mootori seiskumine.
    Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset.
    Maksimaalvoolukaitse lülitab mootori välja liigvoolu korral, minimaalpingekaitse aga siis, kui elektrivõrgu pinge liiga palju langeb. Maksimaalvoolukaitse korral on käivitusaparaati (kaitselüliti, kontaktor- käiviti) maksimaalvoolu- ja termoreleed või sulavkaitsmed.
    Õige ekspluatatsiooni korral loetakse elektrimootori tööeaks
    15 – 20 aastat. Kahjuks jõuavad sellise eani vaid üksikud mootorid . Ligikaudu 70% elektrimootorite riketest lõpeb mähiste läbipõlemisega isolatsiooni ülekuumenemise tõttu. Mootori isolatsiooni tööiga väheneb kahekordselt, kui selle temperatuur ületab lubatu 10C võrra. Mähise isolatsiooni ülekuumenemist põhjustavad ebaõigesti valitud kaitseaparatuur, mootori enda või käivitatava töömasina mehaaniliste vigastuste tõttu, mähiste mustumise, mootorikere risustamine või pinge kõrvalekaldumine nimiväärtusest. Mootori üle-koormus tekib mootori nimivõimsusest suurema töömasina kasutamisel või töömasina (elektrimajapidamisriist) ülemäärasel koormamisel (näiteks ettenähtust suurema pesukoguse pesemine pesumasinas jm.). Elektrimootori ülekoormus võib tekkida ka nimipingest madalama toitepinge korral. Asi on nimelt selles, et mootori poolt arendatav võimsus on võrdeline pinge ruuduga . Kui näiteks toitepinge on 10% mootori nimipingest madalam, arendab mootor ainult 81% oma nimivõimsusest, 20% madalama pinge korral ainult 64% nimivõimsusest. Järelikult peab sellisel juhul vähendama vastavalt töömasina koormust.
    Mootori nimipingest kõrgem toitepinge suurendab mootori voolu ja see põhjustab samuti mähiste ülekuumenemist. Eriti tugev mähiste ülekuumenemine tekib kolmefaasilise mootori ühe faasi katkemise korral. Kui lülitada mootor võrku, mille üks faas on katkenud, siis mootor ei käivitu, kuid selle kahte faasi läbib 4 – 6 kordne nimivool. Kui aga faas katkeb mootori töötamise ajal, töötab mootor edasi 2 – 5 kordse nimivooluga.
    Viiekordse nimivoolu korral tõuseb aga mähise temperatuur ligikaudu 14C sekundis.
    Eeskirjad nõuavad elektrimootori kaitsmist lühisvoolude ja liigkoormuse eest.
    Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid ( automaadid ), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse .
    Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvalt sulari nimivoolu, sest ainult sellisel juhul põleb sular läbi mõne sekundi jooksul.
    Elektrimootori käivitusvool ületab selle nimivoolu tavaliselt
    5 - 7 korda. Kui sulavkaitsmed valida mootori nimivoolu järgi, ei saa mootorit käivitada, sest kaitsmed põlevad läbi. Käivitusvoolu järgi valitud kaitsmed on jälle liiga suured.
    Praktikas võetakse sulavkaitsme sulavriba nimivool 2,5 korda käivitusvoolust väiksem, kuid sellisel juhul ei kaitse sulavkaitse mootorit liigkoormuse eest, sest ta pole nii tundlik. Tavaline sulavkaitse kaitseb mootorit ainult lühiste eest, liigkoormuste eest aga kaitsevad mootorit ka eri tüüpi sulavkaitsmed või releed .
    Elektrimootorite käivitamiseks tuleb kasutada C – tüüpi kaitselüliteid, mille termovabasti tunnusjoon kattub B – tunnusjoone omaga, kuid hetketoimeline elektromagnetiline vabasti rakendub suuremal voolul (5 – 10-kordsel nimivoolul). See tunnusjoon sobib selliste elektriahelate kaitseks, milles võivad esineda keskmise suurusega voolutõuked (näiteks väikeste elektrimootorite käivitamisel). Suuremate voolutõugete korral (näiteks suuremaid elektrimootoreid, trafosid, suuri lambirühme jms.) toitvate ahelate korral kasutatakse
    K – tunnusjoonega (jõu) kaitselüliteid.
    Elektrimootoreid käivitatakse ja juhitakse mitmesuguste käivitus- aparaatidega kas käsitsi või automaatselt, mootori juurest või eemalt (distantsjuhtimine). Tavaliselt käivitavad mootoreid elektrikud käsitsi, kuid paljud mootorid (pumba, ventilaatori jm.) käivitavad automaatselt andurite abil (surve-, ujukreleed jm.).
    Käsikäivitid on näiteks vinnaklülitid, pakettlülitid, trummelkäivitid ja mitmesugused ümberlülitid.
    Automaatkäivituse ja –juhtimise korral kasutatakse kontaktoreid, mitmesuguseid releesid ja kaitselüliteid koos käivitusnuppude ning juhti- misaparatuuriga. Seda käivitusaparatuuri toidetakse üldisest jaotus- võrgust ja kasutatakse ühtlasi jaotusseadme kommuteerimisel .
    Mootorite käivitamiseks ja reguleerimiseks kasutatakse käivitus- ja reguleerimisreostaate ning takisteid, ballasttakisteid, teekonnalüliteid, mitmesuguseid automaatikareleesid jm.
    3.1 KÄSIKÄIVITUSAPARATUUR
    Käsitsi juhitavateks aparaatideks on vinnaklülitid, ümberlülitid, pakettlülitid, käivituskastid, trummellülitid, kontrollerid ja mitmesugused automaadid. Kahe- ja kolmepooluselisi, mitmesuguse konstruktsiooniga vinnaklüliteid valmistatakse kuni 500 V pingele ja 60 – 6000 A voolule. Lahtisi keskkäepidemega vinnaklüliteid võib kasutada ainult pinge lülitamiseks ilma koormusvooluta. Külgkäepidemega vinnak- ja ümber- lülitid sobivad võrgu ühendamiseks ja lahutamiseks koormuse all. Külgkäepidemega vinnak- ja ümberlüliteid kasutatakse jaotus- kilpides koormusvoolu lülitamiseks.
    Pakettlülitid on ette nähtud elektrimootorite sisse- ja väljalülitami- seks, samuti kuni 380 V elektriahelate lülitamiseks. Pakettlüliti koosneb üksikutest pakettidest, (sektsioonidest) mis on kinnitatud poltidega. Neid valmistatakse lahtise, kaitstud ning tihendatud (hermeetilise) ehitusviisiga nimipingele 220/380 V ning vooludele 6 – 6000 A (pakett-lüliti ПB, ümberlüliti ПП). Pakettlüliti üksikus paketis (sektsioonis) on fiiberseibide vahel võlliga ühendatud liikumatud kontaktid.
    Mitmesuguseid trummellüliteid ja ümberlüliteid kasutatakse samuti nagu vinnaklüliteid. Nad on:
    1. reverseeritavad
    2. mittereversiivsed,
    3. kaitsmete šuntimiseks või käivitamisel mootori mähiste tähest
    kolmnurka lülitamiseks.
    Keerulisemate käivitus-ja juhtimisahelate korral (näiteks sildkraana)
    kasutatakse kontrollereid.
    Käivituskastid on ette nähtud elektrimootorite käsitsi juhtimiseks ja need on peale vinnaklüliti varustatud ka kaitsmekomplektiga elektri- ahelate ja elektrimootori kaitseks liigkoormuse eest, mis võivad tekkida mitmesuguste vigastuste tagajärjel (samuti elektrivõrgu kaitseks lühis- voolude eest). Käivituskastid on varustatud mehaanilise blokeer- seadisega, mis ei võimalda kasti ust avada sisselülitatud vinnaklüliti korral ja samuti sisse lülitada vinnaklülitit avatud ukse korral.
    Automaatlüliteid (automaate) kasutatakse elektriahelate, seadmete ja elektriseadme osade käsitsi sisse- ja väljalülitamiseks, kusjuures välja- lülitamine võib toimuda ka automaatselt liigkoormus- või lühisvoolude toimel. Automaadid lahutavad elektriahela ka juhul, kui pinge langeb alla ettenähtud väärtust või kaob täielikult.
    3.2 ELEKTRIMOOTORITE KÄIVITUSSKEEMID
    Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootorite tavaline käivitus. Keskmise võimsusega mootorite tavalisel käivitamisel, ilma et muudetaks pöörete suunda, kasutatakse vinnaklüliteid, trummellüliteid või pakettlüliteid. Nende elektriline lülitusskeem on kõigil ühesugune ja nad ühendatakse elektrivõrku kaitsmetega järjestikku. Kaitsmed asuvad tarbija pool, sest siis saame neid vahetada ja pingevabas olekus remontida. L1 L2 L3 (3.faasiline v. vool)
    SA (lüliti)
    FU (sulavkaitsmed)
    (NB! QF tähendab kaitseautomaati)
    C1 C2 C3 (mootorisse)
    Asünkroonmootorite tavaline lülitusskeem
    Asünkroonmootorite reversiivkäivitus
    Mootori rootori pöörete suuna muutmiseks ( reverse – inglise k.) on vaja muuta staatori pöördvälja suunda, mida saab teha , kui ühendame ümber staatori mis tahes kaks toitejuhet. Reversiivkäivitusel kasutatakse mitmesuguseid ümberlüliteid (vinnak-, trummel -, pakettümberlülitid)
    II
    SA
    L1
    L2
    L3
    I
    C1 C2 C3
    Asünkroonmootorite reversiivkäivitus vinnaklülitiga
    Joonisel on toodud vinnaklülitiga asünkroonmootori reversiiv - käivituse skeem, I asendis on faasidega L1, L2, L3 ühendatud mootori staatorimähiste algused , vastavalt C1, C2 ja C3.
    Kui lülitame ümberlüliti II asendisse, siis ühendame faasidega L1, L2, L3 vastavalt C1, C2 ja C3, s.t teise ja kolmanda staatorimähise järjestus on muutunud ja rootor pöörleb vastupidises suunas.
    Mootorite käivitamine kaitsmete šuntimisega
    Trummellüliti keskmises asendis on mootor võrgust välja lülitatud. Käivitamisel pööratakse käiviti käepidet algul paremale (asend I) ja pärast käivitamist vasakule (asend II). Trummellüliti ühendatakse algul kontaktidega, mis ühendavad mootori võrku ilma kaitsmeteta ja hiljem kontaktid, mis ühendavad mootori kaitsmetega järjestikku.
    Kahekiiruseliste mootorite käivitus
    Elektrimootori kiirust on võimalik kahekordistada, kui lülitame selle mähised kolmnurklülitusest kahekordsesse tähtlülitusse.
    Kontrolleri I asendi korral (kolmnurklülituses) on mootori kiirus väiksem ja II asendis (kahekordses tähtlülituses) kaks korda suurem, sest pooluspaare on kaks korda vähem.
    C1 D1 D2 C3 C2
    D3
    Kahekiiruseliste mootorite käivitus
    3.3 PÕHILINE AUTOMAATJUHTIMISAPARATUUR
    Automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasu- tatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpides ja pultides ning nendega ühendatakse või katkestatakse elektrimootorite ning teiste seadmete käivitus- või kaugjuhtimisahelaid.
    Käivitusnupu igas elemendis on normaalselt avatud ja suletud kontaktid. Kui vajutame võlliga ühendatud nupule, saame üheaegselt juhtida kontaktidega ühendatud kahte ahelat , mida on vajalik näiteks mitmesugustel blokeeringutel.
    Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist aparaati, mis on ette nähtud elektriseadmete automaatseks ja teatavalt kauguselt lülitamiseks.
    Vahelduv- ja alalisvoolu kontaktoreid, mis töötavad elektromagneti- tega , kasutatakse elektrimootorite distantsjuhtimiseks ja mujal. Kontaktor lülitatakse võrku lüliti või käivitusnupu abil. Elektromagnetankur tõmbub vastu südamikku, kui elektromagneti mähist läbib vool. Võll pöördub koos liikuvate kontaktidega ning peakontaktide kaudu saab toite tarbija, abi- või blokeerkontaktide kaudu aga ühendatakse näiteks elektromagneti mähisel vooluring või mõni teine juhtimisahel. Kontaktori väljalülitamiseks tuleb katkestada elektromagneti mähise vooluring . Ankur langeb nüüd koos ankruplaadiga oma massi tõttu algasendisse vastu piirajat. Samaargselt avanevad kontaktori pea- ning blokeerkontaktid.
    (Asbottsemendist) kaarekustutites on vasest ribistik, mis kustutab peakontaktidevahelise koormusvoolu poolt tekitatud elektrikaare.
    Kontaktorkäiviti (magnetkäiviti) on distantsjuhtimisaparaat,milles on peale kontaktori ka termorelee ja blokeerkontaktid. Kontaktorkäiviteid kasutatakse elektrimootorite ja teiste voolutarbijate käivitamiseks, seiska- miseks ja kaitsmiseks.
    Käivitid on tavalised või reversiivsed. Reversiivkäiviteid kasuta- takse näiteks juhul kui on vaja muuta tehnoloogilise seadmega ühenda- tud mootori pöörete suunda.
    Tavaline kontaktorkäiviti on kolmepooluseline vahelduvvoolukon- taktor, millel on kahes(kolmes) faasis maksimaalvoolu termorelee.
    Reversiivkäivitis on kaks omavahel mehaaniliselt blokeeritud kontaktorit. Üks neist lülitab mootori ühtpidi, teine teistpidi tööle. Mehaa- niline blokeering ei lase neil korraga rakenduda.
    Kontaktorkäivitiga saab mootorit kaitsta pinge langemise eest (minimaalpingekaitse) ja liigkoormuse eest. Kui võrgupinge langeb
    35 – 40% nimipingest, siis elektromagneti ankur ei tõmbu enam vastu südamikku ja lahutab peakontaktid .
    Liigkoormuskaitse tagavad käivitis paiknevad termoreleed. Ter- morelee koosneb mootori faasijuhtmesse lülitatud kütteelemendist, bime- tallvedrust, mis hoiab lülitusmehhanismi riivi ja normaalselt suletud kontaktidest, mis on ühendatud järjestikku elektromagneti vooluringi.
    Kui elektrimootori liigkoormuse tõttu vool suureneb, siis kütte- element kuumeneb, juhul kui suurenemine on 20% nimivoolust. Kuumuse mõjul kuumeneb ka bimetallvedru. Vasakule paindudes vabas- tab ta lülitusmehhanismi riivi ning lahutab ühtlasi kontaktide kaudu elektromagneti vooluringi. Kui liigkoormus lakkab, saab termorelee kontakte sisse lülitada pärast vaheaega , mis kulub bimetallvedru jahtumiseks ning algolekusse paindumiseks. Termorelee tagasilülitami- seks on kontaktorkäiviti esiosas nupp.
    Termorelee kütteelemente valmistatakse vooludele 0,3 – 150 A ja nad valitakse vastavalt elektrimootori nimivoolule.
    Termoreleel on suur soojusmahtuvus ja ta ei reageeri lühiajalis- tele lühisvooludele. Sellepärast tuleb kontaktorkäivitist ettepoole tingimata ühendada sulavkaitsmed (kaitseautomaadid), mis kaitsevad mootorit lühiste eest. Sulavkaitsmed valitakse käivitusvoolu järgi.
    Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega seotud elektrimootorite automaatjuhtimise vooluringide lülitamiseks. Need lülitid ja ümberlülitid kinnitatakse mehhanismidele, mille liikumist on vaja fikseerida (piirata), näiteks pikihöövelpinkidele,sild- kraana teedele ja liftidesse.
    Lõpplüliti BK nimivool on 6 A, nimipinge 500 V. Kasutatakse veel rulliga lõpplüliteid BK 211 ja vardaga lõpplüliteid BK 411, kõigil neil on normaalselt avatud ja normaalselt suletud kontaktid. Kasutatakse veel palju teisi lõpplüliteid. Lüliti mehhanism kinnitatakse plastmassalusele.
    Sageli kasutatakse automaatikas mikrolüliteid. Näiteks mikrolüliti MП–1 nimivool on 3 A ja nimipinge 380 V. Lüliti on väike kuid töötab hästi.
    Kui anduri ( relee ) kontaktid ei talu suuri voolusid või on vaja ühendada mitu vooluringi, kuid anduril pole nii palju kontakte, tuleb kasutada vahereleesid. Valmistatakse väga mitmesuguseid vahe- releesid.
    Ajareleesid kasutatakse automaatjuhtimisskeemides siis kui mingit aparatuuri on vaja sisse või välja lülitada teatud ajavahemiku möödudes.
    3.4 SEADISTAMINE JA TEIMIMINE
    Tehasest , remondiettevõttest või laost saadud lülitus-, kaitse- ja
    automaatikaaparaadid tuleb enne töölerakendamist üle vaadata, kont - rollida vastavalt otstarbele, keskkonnatingimustele, pinge-, voolu ja võim- suspiirkondadele, reguleeritavate parameetrite vajalikule väärtusele jm. Enne pingestamist tuleb mõõta ka isolatsioonitakistust voolujuhtivate osade ja metallkerede ning eri potentsiaaliga osade vahel, mis peab olema vähemalt 1,0 MΩ. Regulaatoritel ja kaitseseadistel tuleb välja reguleerida vastavad sätted.
    Seadistamine tähendab seadme kindlatele parameetritele reguleerimist, häälestamist.
    Kaitseaparaatide kindla rakendumise tagamiseks seadet ohusta- vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt kindlaks vastava tootmisharu kohta kehtivate elektriseadmete ekspluatat- sioonieeskirjadega, sõltuvalt töö- ja keskkonnatingimustest.
    Maksimaalne vaheaeg ekspluatatsiooniliste teimide vahel ei või ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse , tuleb kaitseseade uuesti teimida. Üldiselt teimitakse kaitseseadiseid samaaegselt kaitstava seadme jooksevremondiga. Teimimisel imiteeri- takse seadet ohustavat olukorda ja seatakse kaitseseadise raken- dusparameeter (vool, pinge, temperatuur...) väärtusele, mis tagab seadme väljalülitamise. Voolu kontrollimisel põhinevate kaitseseadiste (termoreleed, kaitselülitid, induktsioonireleed jm.) teimimisel tuleb nende vabastite tööelementidest läbi juhtida vajaliku tugevusega vool. Teimimiseks vajaliku voolu saamiseks kasutatakse mitmesuguseid koor- musseadmeid ja stende või väikepingetrafosid.
    Teimimine seisneb näiteks ka isolatsiooni katsetamises normaal - selt kõrgema pingega (kõrgepingeteim).
    Sulavkaitsmeid ei ole võimalik teimida, sest need on ühekordse toimega, küll aga tuleb nad mootori tehnilise hooldamise ajal järele vaadata. Järelvaatustel kontrollitakse, kas sularite nimivoolud (vool, pinge) vastavad ettenähtule.
    Termoreleesid teimitakse samades tingimustes, milles ta töötab, s.t. kui relee töötab lahtiselt, siis ka teimitakse teda lahtiselt; kui aga relee töötab kinnises käivitis, toimub ka teimimine sealsamas .
    Normide järgi peab relee rakenduma töösoojast olukorrast vähemalt 20 minuti jooksul 1,2 –kordsel koormusel.
    Vaatleme üksikasjalikumalt kõige kasutatavamate bimetallreleede TPH–25 teimimist ja seadistamist. Selleks pööratakse releel asuv regulaator asendisse ”+ 5” ja ühele poolusele rakendatakse 1,5 –kordne seadevool. Kui relee 145 sekundi jooksul ei ole rakendunud, pööratakse regulaatorit sujuvalt “- 5” suunas kuni relee rakendumiseni. Pärast relee veerandtunnist intensiivset jahutamist (näit. lauaventilaatori abil) rakendatakse sama vool teisele poolusele, kusjuures regulaatori asendit ei muudeta. Kui relee rakendusaeg on sama, on pooluste seadevoolud võrdsed, kui mitte siis vajab relee seadistamist.
    Seadistamine seisneb TPH-tüüpi releedel bimetallvedrude asendite ühtlustamises relee tagaküljel alumises ääres paiknevate kruvide abil. Kui pooluste seadevoolud on võrdsed, tuleb neid teimida koos. Selleks lülitatakse nende küttekehad jadamisi. Katsed on näidanud, et kahe pooluse samaaegsel soojenemisel on rakendusvool umbes 10% väiksem kui ühel poolusel eraldi. Kaht poolust teimitakse koos nagu üht poolust. Kui relee kuni regulaatori asendini “- 5” ei rakendu, tuleb selle küttekehad vahetada väiksemate vastu; kui ta aga asendi “+ 5” korral rakendub enne 145 sekundit, tuleb kasutada suurema nimivooluga küttekeha. Kui üksikute pooluste rakendusajad on ühesuguse voolu korral erinevad, tuleb neid seadistada.
    Mitmesuguste pingereleede, samuti magnetkäivitite ja kontaktorite rakendus - ja ennistuspinge kontrollimiseks lülitatakse relee koos volt- meetriga reguleeritava pinge allikaga ( autotrafo ,liugkontaktidega reostaat) ning määratakse pinge, mille juures relee rakendub ning ennistub.
    Kaitseseadmeid faasi katkemise vastu võib teimida koos mootoriga Selleks tuleb ühte faasijuhtmesse ajutiselt monteerida lüliti. Kaitse peab kindlalt rakenduma sisselülitamisel katkestatud faasijuhtmega (seisva mootori korral). Pöörleva rootori korral peab kaitse rakenduma, kui koormus on umbes 60% nimikoormusest.
    4. VALGUSTUSSEADMED
    Igal aastal kulutatakse valgustusele ca 12% kogu toodetavast elektrienergiast.
    Territooriumi ja mitmesuguste ruumide, hoonete ning ehitiste valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus- test elektriaparaatidest, magistraal - ja rühmaelektrivõrkudest, valgustus- vahendeist koos valgusallikaga, samuti armatuurist, s.o. kinnitus-, hoide- ja kaitsekonstruktsioonidest.
    Elektrivalgustusseadme põhiosaks on valgusallikas – lamp. Valgus allikate õigel ja ratsionaalsel paigutamisel ning elektrijuhtmestiku ja valgustite kvaliteetsel montaažil on suur rahvamajanduslik tähtsus, sest see võimaldab parandada töötingimusi ja tõsta tööviljakust, vähendada tööliste nägemispinget ja tõsta toodangu kvaliteeti.
    Eristatakse järgmisi valgustuse liike: töövalgustus ja avariivalgus- tus. Töövalgustuseks nimetatakse niisugust nähtavustingimuste tagamiseks ette nähtud valgustust, mille puhul on võimalik valgustataval alal asuvate inimeste normaalne tegevus. Avariivalgustus võimaldab inimestel nende tegevust ajutiselt jätkata või neil ohutult evakueerida juhul, kui töövalgustus katkeb. Avariivalgustus peab looma põhilistes läbikäikudes niisugused nähtavustingimused, mille puhul tagatakse inimestele vabalt orienteerumine antud olukorras. Avariivalgustuse valgustid peavad erinema töövalgustuse omadest värvilt ja teiste tunnuste poolest. Avariivalgustuse valgustihedus peab olema vähemalt 5% töövalgustusest, siseruumides vähemalt 2 lx, väljas 1 lx.
    Eristatakse järgmisi valgustussüsteeme:
    1. Üldvalgustus (loob kogu ruumi või territooriumi pinna ulatuses
    valgustiheduse , mis vastab tehtavate tööde iseloomule ).
    2. Kohtvalgustus (kasutatav ainult tööriistade või töödeldavate pindade
    valgustamiseks).
    3. Kombineeritud valgustus (moodustub üld- ja kohtvalgustusest).
    Kombineeritud valgustuse korral peab tootmisruumides üldvalgus – tihedus olema vähemalt 10% kogu valgustiheduse normist, kuid mitte vähem kui 150 lx lahendus- ja 50 lx hõõglampide kasutamisel. Elektri- valgustuse toiteks lubatakse “Elektriseadmete ehituse eeskirjade “(EEE) järgi kasutada pinget mitte üle 230 V lampide lülitamisel faasidevahe- lisele pingele või faasi – ja neutraaljuhtme vahelisele pingele (võrgus 230/400 V).
    Elektrivalgustusseadmete ohutuks teenindamiseks peavad selle kõik maandamisele kuuluvad osad ( valgusti metallkere jt.) olema ühendatud kaitsemaandusvõrguga.
  • VALGUSTEHNIKA PÕHIMÕISTED
    Põhiliste valgustehniliste suuruste hulka kuuluvad valgusvoog ,
    valgustihedus ja valgustugevus .
    Kõik meid ümbritsevad esemed kiirgavad ruumi elektromagnet laineid. Elektromagnetvõnkumiste lainepikkus võib ulatuda millimeetri murdosast mõnesaja ja koguni mõne tuhande meetrini. Inimese silm tajub nendest lainetest väga väikese vahemiku, ligikaudu 380...780 nanomeetrit (1nm = 10 m), mida nimetatakse elektromagnetvõnkumise spektri optiliseks piirkonnaks .
    Kiirgusvõimsust, mida hinnatakse inimese silmale toimiva valgus- aistingu järgi, nimetatakse valgusvooks. Tähega Φ tähistatava valgusvoo mõõtühik on luumen (lm). Näiteks hariliku steariinküünla valgusvoog on 10...15 luumenit, 25 W elektrihõõglambi valgusvoog pingel 220 V on umbes 200 lm. Valgusvoog on seda suurem, mida suurem on valgus- allika elektriline võimsus. Valgusallika valgusviljakus näitab, mitu luumenit valgusvoogu kiirgab valgusallikas oma elektrilise võimsuse iga vati kohta. Et silma valgustundlikkus sõltub ka valguse värvist (laine- pikkusest), olles kõige suurem kollakasrohelise valguse korral, siis on erinevatel valgusallikatel erisugune valgusviljakus, sest nad kiirgavad eri värvusega valgusvoogu.
    Valgustehnilistes arvutustes tuleb kõiki neid tingimusi arvestada. Valgustihedus (valgustatus) on pinnaühikule langev valgusvoog. Valgus- tiheduse ühik on luks (lx). Pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m suurusele pinnale langev valgusvoog on 1 lm. 1lx =
    Mõiste valgustugevus iseloomustab valgusallika valgusvoo jaotust ja määrab valgusvoo tiheduse kindlaksmääratud suunas, sest mõned valgusallikad kiirgavad erineva intensiivsusega eri suundades.
    Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) järgi on valgustugevuse mõõtühikuks kandela (cd), mis on SI põhiühik ja kindlaks määratud sellekohase etaloniga.
  • ELEKTRIVALGUSALLIKAD
    Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, lumino-
    foor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 – 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis ( argoon , ksenoon ). Hõõgniidis muundub elektrienergia nähtava kiirguse energiaks, mis mõjub inimese nägemisorganeile ja loob seal valgele lähedase valgusaistingu . See protsess toimub hõõglambi volframniidi kuumutamisel temperatuurini 2600 - 2700C. Seejuures lambi volframniit ei kuumene üle, sest volframi sulamistemperatuur (3200 - 3400C) on tunduvalt kõrgem hõõgniidi temperatuurist, pealegi vaakumis või inertsgaasi (argoon, ksenoon) keskkonnas metall ei oksüdeeru.
    Hõõglampe, mille sisemusest, kolvist on õhk välja pumbatud, nimetatakse vaakumlampideks ja inertsgaasiga täidetud gaastäidis- lampideks (tüüp B või Γ).
    Hõõglampide kasutusiga sõltub oluliselt toitepingest, mehaanilis- test mõjudest (löögid, põrutused jm.), ümbritseva keskkonna temperatuurist jne. Üldkasutatavate hõõglampide garanteeritud iga on umbes 1000 tundi. Lambi kestval töötamisel selle volframniit kõrge temperatuuri mõjul järk-järgult aurub, selle läbimõõt väheneb ning lõpuks põleb ta läbi. Mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur, seda rohkem valgust ta kiirgab, kuid volframniit aurustub intensiivsemalt ja ta iga lüheneb.
    Lampide valgusviljakus sõltub nende võimsusest ja pingest . Võimsuse suurenedes valgusviljakus kasvab. Hõõglampidel pingega
    127 V on valgusviljakus ligikaudu 10% kõrgem kui 220 V pingega lampidel.
    Gaastäidislampidel on muude võrdsete tingimuste korral suurem valgusviljakus kui vaakumlampidel, sest kolvis rõhu all olev gaas takistab volframniidi aurumist. See võimaldab tõsta niidi töötemperatuuri ja järelikult ka valgusviljakust.
    Gaastäidislampide puuduseks on teatav lisasoojuskadu konvekt- siooni tõttu kolbi täitva gaasi kaudu. Soojuskao vähendamiseks kasuta- takse gaastäidislampides väikese soojusjuhtivusega gaase või vähenda- takse lambi mõõtmeid.
    Samal eesmärgil valmistatakse hõõgniit tiheda kruvikujulise spiraalina (monospiraal) või kaksikspiraalina (bispiraal). Toodetakse gaastäidisega bispiraallampe ( topelt hõõgniidiga, tüüp БГ) ja krüptoon- täidisega bispiraallampe (tüüp БК).Toodetakse ka halogeenlampe (KГ, KГM), hõõgniidi aurustumise takistamiseks sisaldab nende kolb halo- geenühendeid või puhtaid halogeene ( jood , broom). Halogeenlampide võimsus on 220 V pingel 1000, 1300 ja 5000 W. Küünallampide tüübi-tähises on D.
    Üldotstarbelisi hõõglampe valmistatakse pingele 220 V ning võimsusele 15 – 1500 W. Üldotstarbelised kuni 200 W hõõglambid on varustatud 27 mm keermesokliga E 27 või 22 mm baionett- (tihvtsokliga) B 22 (Bs -ühekontaktiline, Bd –kahekontaktiline), 300 W lambid keerme- sokliga E 27 või E 40, 500 – 1500 W lambid ainult keermesokliga E 40.
    Kohtvalgustuse hõõglampide (12 ja 36 V) tüüp on MO, MOD (difuusse reflektoriga) ja MOЗ (peegelreflektoriga).
    Toodetakse veel mitmesuguse võimsuse ja kujuga peegel -, dekoratiiv- ja pisilampe ning eriotstarbelisi lampe (õmblusmasinatele ja külmutuskappidele, filmiprojektsiooniaparaatidele, autodele, meditsiini – aparaatidele jm.)
    Luminofoorlambid on 4 –5 korda ökonoomsemad ja nende iga sõltuvalt tüübist kuni 10 korda suurem kui hõõglampidel.Luminofoorlambid jagunevad madalrõhu-(rõhk kolvis alla 100 Pa = 0,001 ata) ja kõrgrõhu-(rõhk ligikaudu 100 Kpa = 1 ata) luminofoorlampideks. Kõrgrõhuluminofoorlampe kasutatakse peamiselt tänavate ja väljakute valgustamiseks ning tööstushoonetes sisevalgustuse otstarbeks.
    Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse teki- tamiseks lambis . Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. Luminofoorlambid on valguse- spektrilt hõõglampidest paremad. Seetõttu suureneb nägemisteravus ja eraldamiskiirus. Need lambid avaldavad positiivset füsioloogilist toimet organismile tervikuna . Nende spektris on rohkem ultraviolettkiiri kui hõõglambi spektris.
    Selle kõrval on neil ka mitmeid olulisi puudusi, nagu keeruline lülitusskeem, piiratud ühikvõimsus, suured mõõtmed, karakteristikute sõltuvus keskkonna temperatuurist (temperatuuril alla -10C pole süttimine kindel), valgusvoo suur (kuni 46%) vähenemine tööea lõpuks ja nägemisele kahjulik küllalt tugev valgusvoo pulsatsioon.
    Viimati nimetatud põhjusel pole luminofoorlampe kohtvalgustuseks (eriti laualampe) soovitatav kasutada. Väga sobiv on aga ruumide üldvalgustus üheaegselt hõõg- ja luminofoorlampidega. Luminofoor- lampide kiirgusspekter määrab lambi tüübi.
    50 Hz sagedusega vahelduvvoolu korral muutub elektriahelas voolu suurus ja suund. Luminofoorlampides põhjustab see lambi valguse võnkumist millega kaasneb stroboskoopefekt. Stroboskoopefekt moonutab pöörlevate esemete tegeliku oleku (asendi) nägemistaju. Nii näiteks võivad pöörlevad esemed näida kas liikumatutena või põõrle- vatena aeglasemalt ning tegelikule pöörlemisele vastassuunas.
    Käesoleval ajal toodetakse luminofoorlampide lülitamiseks antistro- boskoopilise kompenseeritud skeemiga käivitusseadiseid.
    Luminofoorlampide käivitamiseks valmistatakse starteriga, starte - rita või hetksüütega lülitusseadiseid.
    Madalrõhu-luminofoorlampide pinge ei ületa 110 V, mistõttu neid ei tohi otse ilma eriseadmeta ( drossel ) 220 V võrgupingele lülitada nagu näidatud alljärgneval joonisel.

    Luminofoorlambi skeem


    Starter
    Kütteniit Lambi klaastoru
    C Elavhõbeda tilgake
    Drossel 220 V Kondensaator
    Luminofoorlampe võib ühendada elektrivõrguga starter- või starte- rita süüteskeemiga. Lampide ühendamisel startersüütesüsteemi abil nagu näidatud joonisel, kasutatakse starterina kahe (liikuva ja liikumatu) elektroodiga neoonlampi.
    Luminofoorlampi tohib elektrivõrku ühendada üksnes järjestikuse ballasttakisti kaudu, mis piirab lambis voolu kasvu ja kaitseb seda purunemise eest. Vahelduvkooluvõrkudes kasutatakse ballasttakistina suure induktiivtakistusega pooli – drosselit.
    Luminofoorlambi süütamine toimub järgmiselt. Lambi pingestamisel tekib starteri elektroodide vahel huumlahendus , mille soojus kuumendab liikuvat bimetallelektroodi. Teatud temperatuuril starteri liikuv elektrood paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela. Katkestusel liitub võrgupingele drosseli endaindukt- siooni elektrimotoorjõud ning drosselis tekkinud kõrgepingeimpulss põhjustab lambis kaarlahenduse, s.o. lambi süttimise. Kaarlahenduse tekkega pinge lambi elektroodidel ja nendega rööbiti ühendatud starteri elektroodidel langeb sedavõrd, et sellest ei piisa huumlahenduse tekkeks starteri elektroodide vahel.
    Kui lamp ei sütti, siis ilmub starteri elektroodidele võrgupinge ning kogu protsess kordub.
    Luminofoorlampide lülitamiseks kasutatavad spetsiaalsed starter- iga ja starterita süüteseadmed on komplektsed seadised, mis tagavad lambi kindla süttimise.
    Kuni 80 W võimsusega lampidele sobib starter CK-220.
    Süüteseadistes on ka raadiohäireid summutavad kondensaatorid .
    DPL – lampide ühendusskeem
    Kahe elektroodiga DPL lambid ühendatakse 220 V pingega vahelduvvooluvõrku läbi süüteseadise, mis süütab lambi kõrgepinge- impulsiga. Süüteseadis koosneb lahendist ÕL, seleenalaldist S, laadimistakistist R, kondensaatoreist C ja C Drosseli põhimähis on ette nähtud voolu järsu kasvu vältimiseks lambis, samuti ka selle põlemis režiimi stabiliseerimiseks. Lambi süütamine kulgeb järgmiselt:
    L
    S
    R
    C
    C ÕL
    DP DL
    C
    ~ 220
    Pärast lambi sisselülitamist hakkab alaldist S ja laadimistakistit R läbiv vool laadima kondensaatorit C. Kui pinge kondensaatoril C saavutab ligikaudu väärtuse 220 V, toimub lahendi õhuvahemiku läbilöök ja kondensaator C tühjeneb drosseli lisamähise kaudu, mille tulemu- sena drosseli põhimähises tekib kõrgepingeimpulss. See süütabki lambi L. Alaldi kaitseks kõrgepingeimpulsi eest on kondensaator C. Kondensaator Con vajalik lambi süütamisel süüteseadeldisega tekitata- vate raadiohäirete kõrvaldamiseks.
    Nelja elektroodiga lamp lülitatakse võrku lihtsustatud skeemi järgi, milles puudub süüteseadis. Nelja elektroodiga lamp süüdatakse 220 V pingega. Nelja elektroodiga lambi süüteseadise skeemis on samuti drossel ja kondensaator, mis täidavad samu funktsioone kui kahe elektroodiga DPL – lampides.
    4.3 ELEKTRIVALGUSTUSVÕRGUD JA ELEKTRIVALGUSTUSE ARVUTAMISE PÕHIANDMED
    Elektrivalgustusvõrkude ülesandeks on katkestamatult varustada tarbijaid nimipingega (lubatavate kõrvalekaldumiste piires). Seejuures peab olema tagatud tuleohutus . Nende täitmine saavutatakse:
    juhtmete küllaldase mehaanilise tugevuse ja sulav- ning automaat-
    kaitsmete õige valikuga,
    juhtmete ristlõike valikuga lubatava pingekao tingimuste järgi,
    juhtmete kasutamisega, mille isolatsioon vastab ümbritseva
    keskkonna tingimustele. Ristlõige on aga selline, et juhtmed ei kuumene üle lubatud väärtuse.
    Juhtmete mehaaniline tugevus, mis sõltub voolu juhtivate soonte materjalist ja ristlõikest, peab vastama juhtmete ülesandele ning valitud paigaldusviisile.
    JUHTMETE JA KAABLITE ARVUTUS
    Elektrijuhtmestik peab vastama ohutusnõuetele, olema kindel ja ökonoomne. Elektrijuhtmete (kaablite) õige pikkuse ja ristlõike pindala arvutamine juhtmestiku monteerimiseks on seetõttu hädavajalik.
    Juhtme(kaabli) pikkus arvutatakse montaažiskeemi järgi. Montaaži- skeemil mõõdetakse kilpide, pistikupesade, lülitite, harukarpide jms. vahelised kaugused ja arvutatakse skeemi mõõtkava põhjal juhtme lõikude (kaablilõikude) pikkused. Igale (kaabli) juhtmelõigule lisatakse vähemalt 100 mm (soonte ühendamiseks).
    Juhtme (kaabli) vajalik ristlõikepindala arvutatakse pingekao ja lubatava pikaajalise koormusvoolu põhjal. Väiksemate elektriseadmete, näiteks üksikute ruumide seadmete,väikeste aparaatide jms. Projekteeri- misel võib jätta pingekao juhtmetes arvestamata, sest see on väga väike.
    Juhtmete ristlõikepindala arvutamisel lubatava pikaajalise koormus voolu järgi on vaja teada projekteeritavat juhtmestikku läbivat nimivoolu. Nimivoolu teades võib leida juhtmete ristlõikepindala tabelist. Näiteks kui nimivool on 50 A, peab juhtme vasksoone ristlõikepindala olema 6mm.
    Pinnapealselt paigaldatavate juhtmete lubatavad pikaajalised koormusvoolud.
    Soone ristlõikepindala mm
    Vasksooned
    Alumiiniumsooned
    0,5
    11
    0,75
    15
    1,0
    17
    1,5
    23
    2,5
    30
    24
    4,0
    41
    32
    6,0
    50
    39
    10,0
    80
    55
    16,0
    100
    80
    25,0
    140
    105
    35,0
    170
    130
    50,0
    215
    165
    Lubatavad juhtme ja kaablisoonte minimaalsed ristlõiked,
    lähtudes mehaanilisest tugevusest.
    Juhtmete nimetus ja kasutusala
    Soonte minimaalne ristlõige mm
    Vask
    Alumiinium
    Juhtmed valgustites
    0,5; 1,0
    Painduvad juhtmed ja kerged
    voolikjuhtmed ripp -, laua- ja
    teistele valgustitele
    0,75
    Kaablid ja kaitstud isoleeritud
    juhtmed statsionaarsetes elektri-
    juhtmestikes hoones.
    1,0
    2,5
    Isoleeritud ja paljasjuhtmed
    Välisjuhtmestikus: seintel
    kõikidel juhtudel
    2,5
    4,0
    4,0
    10,0
    Isoleeritud juhtmetel torus
    1,0
    2,5
    Valgustusvõrgu arvutus koormusvoolu alusel toimub järgmiselt: algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast.
    Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium-
    soontega pliikestas kaablitele nimipingel.
    Voolu
    soone
    ristlõige
    mm
    Juhtmed
    paigalda
    misel
    lahtiselt
    Lubatav vool A
    Kaablitele lubatav vool A
    torus
    õhus
    + 25
    nelja-
    soonelised
    pinnases +15C
  • ühe
    soone
    lised
  • ühe
    soone
    lised
  • ühe
    soone
    lised
    nelja-
    soonelised
    2,5
    30/24
    27/20
    25/19
    25/19
    -
    4,0
    41/32
    30/28
    35/28
    30/23
    6,0
    50/39
    46/36
    42/32
    40/30
    10,0
    80/60
    70/50
    60/47
    50/39
    60/45
    60/45
    16,0
    100/75
    85/60
    80/60
    75/55
    80/60
    115/90
    25,0
    140/105
    115/85
    100/80
    90/70
    100/75
    150/115
    35,0
    170/130
    135/100
    125/95
    115/95
    120/95
    175/135
    50,0
    215/165
    185/140
    170/130
    150/120
    145/110
    215/165
    70,0
    270/210
    225/175
    210/165
    185/140
    185/140
    265/200
    95,0
    330/225
    275/215
    225/200
    225/175
    219/165
    310/240
    120,0
    385/295
    315/245
    290/220
    260/200
    260/200
    350/270
    Märkus: Murru lugejas on koormus vasksoontele, nimetajas alumiinium-
    soontele.
    Pingekaoks liinis nimetatakse pinge väärtuse erinevust liini alguses ja lõpus.
    Valgusvõrkudele on kindlaks määratud pinge vähenemise ja suurenemise lubatav väärtus valgusallikate juures.
    EEE järgi võib pinge kõige kaugematel lampidel olla langenud kuni 95,5% -ni nimipingest tööstusettevõtete ja ühiskondlike hoonete töö- valgustuses, samuti välisvalgustuse prožektoreis, 95% -ni elamuis,avarii- valgustuses ja välisvalgustuses, 90% -ni valgustusvõrkudes pingega
    12 – 42 V (toitetrafo alampingepoolel).
    Lampide pinge ei tohi olla üle 105% nimipingest.
    Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest, ja koormuse võimsus-tegurist cos φ.
  • VALGUSTUSVÕRGU KAITSE- JA JAOTUSSEADMED
    Elektrienergia, mis elektrijaamast või alajaamast tuleb toiteliinide
    kaudu, jaotatakse eri tarbijate vahel jaotusseadmete abil. Neid liine, mille kaudu elektrienergia saabub peajaotusseadmesse (näit. peakilpi), nimetatakse toiteliinideks ja liine, mis peajaotusseadmest väljuvad, jao- tusliinideks. Jaotusliinid suunduvad kas üksiktarbijani või järgmistesse jaotusseadmetesse, näiteks jaotuskappidesse.
    Nii on see kõigi valgustusseadmete korral, mida toidetakse ala- jaamast väljuva toiteliiniga.Toiteliin suundub sisestus- või peajaotussead- messe, millest omakorda väljuvad juba väiksemate ristlõigetega liinid, moodustades jaotus- ja rühmakilpide toitevõrgu. Rühmakilpidest väljuvad väiksema ristlõikega liinid, mis toidavad elektrivalgustuse allikaid . Iga ühefaasilise rühmaliiniga lubatakse ühendada kuni 20 valgustuspunkti (valgusti või pistikupesa).
    Liigvoolude (lühis või liigkoormus) korral lülitavad eriseadmed hetkeliselt ohus olevad võrgud välja, kaitstes neid niiviisi võimalike vigastuste eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse.
    Kaitseaparaadid (sulavkaitsmed, automaatlülitid jm.) paigaldatakse harili- kult jaotusseadmetesse (-kilpidesse. Valgustus- ja jõuseadmete kaitseks kasutatakse laialdaselt sulavkaitsmeid. Sulavkaitsmed on kõige levinenu- mad ja lihtsamad kaitseseadised, mida kasutatakse madalpingetarbijate ja –võrgu kaitseks lühiste eest.
    Ehituse järgi jaotatakse kasutatavad madalpingekaitsmed
    järgmiselt: korkkaitsmed, kinnised fiibertoruga padrunkaitsmed ja kinnised kvartsliivaga täidetud padrunkaitsmed.
    Sulavkaitse ei kaitse elektrivõrku liigkoormuse eest. 6 amprine kork –kaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat üle- koormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvat sulari nimivoolu, sest ainult sellisel juhul põleb sular läbi mõne sekundi jooksul.
    Sulavkaitsmetel on vahetatav või mittevahetatav sulavosa. Vahe- tatavat sulavosa nimetatakse sulariks.
    Padrunkaitse ΠP koosneb lahtivõetavast fiiberseibidega padrunist, kahest kontaktnoast ja ühest või kahest tinasularist. Läbisulamise hõlbus –tamiseks on sulavribal väljalõiked (lühikesel kaks, pikal neli. Selline sulavriba ei kuumene üleliia, kui vool on nimivoolust veidi suurem. Selle- pärast ei lubata kasutada sulavriba asemel vasktraati vm.
    Padrunkaitse ΠH-2 on lahtivõetav portselanist kaitsmepadrun mis on täidetud kvartsliivaga. Kaitsmel on vahetatav kalibreeritud vasklint- sular. Läbipõlenud sulari asendamisel tuleb vahetada ka kvartsliiv.
    Kaitselülititeks nimetatakse madalpingelüliteid, mis lülitatakse sisse käsitsi või käsiajamiga (vahel ka elektromagneti või elektrimootor - ajamiga ). Väljalülitamine toimub käsitsi (näiteks distantselt) või auto- maatselt. Kaitselülitil on erimehhanism (vabasti) automaatseks välja lüli- tamiseks liigkoormuse, lühise või pinge kadumise korral. Kaitselüliteid kasutatakse väikese lülitussagedusega seadmete lülitamiseks.
    Näiteks kaitselüliti AΠ-50 on ette nähtud nimivoolule kuni 50 amprit. Lüliti tüübitähis sisaldab andmeid pooluste arvu (2 või 3) ja kasutatavate vabastite kohta. (M–elektromagnetiline vabasti, T–elektrotermiline bime- tallvabasti, H-minimaalpingevabasti, D-distantsvabasti. Kaitselülitisse saab monteerida ühe sulguva ja ühe avaneva abikontakti või kaks sulguvat ja kaks avanevat abikontakti. Kaitselülitid on kas plastkestas (kasutamiseks tavalistes ruumides) või alumiiniumkestas (kasutamiseks tolmustes ruumides).
    Kaitselülititeid kasutatakse elektriseadmete kaitseks liigkoormuse ja lühise vastu. Kaitselüliteil on elektrotermiline, elektromagnetiline või kombineeritud (elektrotermiline ja elektromagne- tiline) vabasti.
    Näiteks kaitselüliti AE on ühe, kahe või kolmepooluseline. Kaitse- lüliti elektromagnetiline vabasti rakendub elektrotermilise vabasti 12 kordsel nimivoolul. Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba , vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. Kui liigkoormus on välja lülitatud, siis bimetallriba jahtub ning paindub algolekusse tagasi ja kaitselüliti võib käsitsi jälle sisse lülitada. Selleks tuleb ta enne viia alumisse ja siis alles ülemisse asendisse.
    Elektrijuhtmestikku on võimalik kaitsta samaaegselt liigkoormuse ja lühise vastu kahel viisil:
  • Elektromagnetilist ja- termilist vabastit omava kaitselülitiga.
  • Sulavkaitsme ja ainult elektrotermilist vabastit omava kaitse- lülitiga.
    Rühmaliinide sulavkaitsmete sularite ja kaitselülitite suurimad nimi-
    voolud on järgmised:
    • valgustite ja pistikupesade (kuni 10 A) rühmaliinidel 15 A;
    • kuni 4 KW võimsusega paiksete elektriliinide rühmaliinidel 20 A;
    • kuni 5,5 KW võimsusega paiksete elektripliitide toiteliinidel 40 A.
    Et kaitseaparaat jõuaks liigkoormuse korral rakenduda enne, kui elektrivõrgu juhtmestik läbi põleb peab juhtmetele või kaablitele lubatud vool olema suurem kui kaitseaparaadi sulari või vabasti nimivool. On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. See nõue ei kehti valgustuse rühmaliinide kohta, mida kaitstakse üksnes lühiste eest, sest kaitse reageerib lühisele nii kiiresti, et juhe ei jõua ohtlikult kuumeneda. Seetõttu võib kasutada palju väiksema ristlõikega juhtmeid .
    Nii näiteks kaitseb sulavkaitse piisavalt valgustusliini lühise eest kui juhtmele või kaablile lubatav vool moodustab vähemalt 33% sulari nimi- voolust . Kaitselülitite korral peab juhtmele lubatav vool sõltuvalt vabastist olema 22 – 100% vabasti nimivoolust.
  • NÕUDED VALGUSTUSSEADMETE PAIGALDAMISEL
    Valgustid, lülitid, pistikupesad ja aparatuur valitakse projekti järgi. Nad peavad vastama ruumi keskkonnale. Valgustil peab olema projektis ettenähtud võimsus ja nad peavad olema ettenähtud kõrgusel, mis tagab vajaliku valgustiheduse. Valgusti peab asuma kohas, kus talle on kerge ja ohutu juurde pääseda.
    Konstruktsioonid ja konksud , mille külge valgusti riputatakse peavad taluma selle viiekordset massi. Voolu juhtiva laega ( betoon jm.) eluruumis tuleb valgusti konks isoleerida plastmasstoru või isoleer- paelaga. Ohtlikes ruumides tuleb valgustite ja teiste aparaatide metall- kered üldise korra kohaselt maandada. Nendes ruumides peab juhtmestik olema võimalikult lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. Korterite ja elukondlike hoonete vannitubades ning duširuumides tuleb kasutada niiskusekindlast isoleerainest korpusega valgusteid . Pööningu kahepooluselised valgustuslülitid peavad asuma väljaspool pööningut. Vannitubadesse ja duširuumidesse ei lubata paigaldada pistikupesi; erandina võib vannituppa paigaldada pistikupesa, kui ta saab toite eraldustrafo või rikkevoolukaitselüliti kaudu.
    Väikepingeliste (12 ja 36 volti) pistikupesade juurde tuleb kirjutada suurus (näit. “36 V”). Võib kasutada ka tavalisest pistikupesast erineva konstruktsiooniga väikepinge-pistikupesi
    Lülitid paigaldatakse faasijuhtmesse ukse käepidemepoolsele seinale.
    Faasijuhe tuleb ühendada valgusti põhjakontaktiga ja keermeosa neutraaljuhtmega.
    Puidust punne ei lubata valgustite kinnitamisel kasutada.
    Köökides ja süttiva materjaliga või süttivate esemete ladudesse ei lubata paigaldada aga alt lahtisi valgusteid, mille lambid või starterid võivad alla kukkuda.
    Arvestid tarbitud elektrienergia mõõtmiseks ja arvelduseks energia- varustusorganisatsioonidega paigaldatakse kuivadesse ruumidesse, kuhu on teenindavale personalile juurdepääs ning kus temperatuur ei lange alla 0C.
    Individuaaltarbijate arvestid paigaldatakse tavaliselt hoone sellesse ruumi, kuhu siseneb toiteliin. Korteriarvestid paigaldatakse tavaliselt trepikotta korrusekilpi, kappi või vahetult korterisse korterikilbile.
    Arvestite kapis peab arvestid paigaldama nii, et numeraatorid oleksid kohakuti kapi ukses olevate avadega, mille kaudu on võimalik uksi avamata üles kirjutada arvesti näitu.
    Kommunaalseadmetes paigaldatakse arvestid sisestus-jautus- seadmetesse. Arvestite juurde kulgevad elektrijuhtmed paigaldatakse ehituskonstruktsioonide kanalitesse või lihtsal torudesse.
    Arvestite ühendamisel võrguga jäetakse juhtmete vabad otsad pikkusega 250 mm. Vooluarvesti ees oleva kaitseaparaadi ja arvesti vahelised juhtmed peavad olema ilma ühenduskohtadeta.
  • EESTIS VALMISTATAVATE JUHTMETE JA KAABLITE
    KASUTUSALAD
    Tüüp
    Kasutusala
    Vaskjuhtmed PL
    (EVS 719:1996)
    ja PK (EVS 718:1996
    Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnapealsetes või süvistatud torudes, karbikutes vm. kinnistes paigaldustarindites. Kohtkindlaks paigaldamiseks välistoimete eest kaitstult valgustite sise- või välisjuhistikus ja elektri- seadmetes pingega 1000 V vahelduvvoolul või 750 V (maa suhtes) alalisvoolul. Juhtme isolatsiooni temperatuur ei tohi kestvalt olla üle 70C, pärast 5-sekundilist lühist aga mitte üle 150C. Vähim lubatav paigaldus- temperatuur on -25C.
    Vasksoonega,polüvi- nüülkloriidisolatsiooni ja –kestaga paigaldus- kaabel PPJ (EVS 720:1996, EVS
    721:1996),juhtimiskaabel
    PPO.
    Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnale või süvistatult nii ruumides kui ka väljas, kuid mitte vette ega pinnasesse. Isolatsiooni temperatuur ei tohi kestvalt olla üle 70C, pärast 5-sekundilist lühist aga mitte üle 150C. Vähim lubatav paigaldus- temperatuur on -15C.
    (EVS 722:1996) alu- miinimsoontega,võrkpolü etüleenisolatsiooniga ja polüvinüülkloriidkestaga jõukaabel AXPK.
    Kohtkindlaks paigaldamiseks ruumides, välis õhus ja pinnases. Pinnasesse paigaldatud kaablid peavad asetsema vähemalt 0,6 m sügavusel ja olema kaitstud mehaaniliste toimete eest. Isolatsiooni temperatuur ei tohi kestvalt olla üle 90C, pärast 5-sekundilist lühist aga mitte üle 250C. Vähim lubatav paigaldustemperatuur on -15C.
    1.
    2.
    3.
    Eestis toodetavaid juhtmeid ja kaableid. 1. vaskjuhe PL,
    2. ja 3. paigalduskaabel PPJ ja juhtimiskaabel PPO, 4. jõukaabel APPK 4G.
    ISOLEERJUHTMED. SOONTE TUNNUSVÄRVID
    Isoleerjuhtme tähise järjekorra nr.
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    Näide.
    P
    L
    1,5mm
    MU
    450
    R200
    Uute juhtmete ja kaablite tüübitähised määravad üheselt juhtme või kaabli ehituse. Tüübitähised moodustatakse ülaltoodud skeemi (tabeli) järgi.
    Isolatsioon: P – polivinüülkloriid (PVC).
  • Soone tüüp: L – massiivsoonega (IEC klass 1).
    K – mitmekiuline (IEC klass 2).
    E – peenekiuline (IEC klass 5).
  • Nimiristlõige.
  • Soone isolatsiooni värv: MU – must, PRU – pruun,
    HESi – helesinine, KORO – kolla-rohelisetriibuline.
  • Nimipinge (voltides).
  • Pakkimisviis (R – karp, viht, rull, T – trummel) ja juhtme pikkus pakendis meetrites.
    Soonte tunnusvärvid peavad IEC nõuete kohaselt võimaldama sooni identifitseerida.
    Kaitsesoone (PE) tähistamiseks kasutatakse kolla-rohelist pikitriip värvikombinatsiooni. Sama värvikombinatsiooni kasutatakse ka ühitatud neutraal- ja kaitsesoone (PEN) tähistamiseks.
    Neutraalsoone tunnusvärv on helesinine.
    Faaside tähistamiseks kasutatakse musta, halli ja pruuni tunnusvärvi.
    Muud sooned peavad olema identifitseeritavad, kusjuures nende tähistamiseks ei tohi IEC reeglite järgi kasutada kolla-rohelist ega sinist värvi.
    KAABLID. TÄHISED KAABLI VÄLISPINNAL.
    Tähise järjekorra nr.
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    10
    Näide.
    A
    P
    C
    P
    K
    4
    G
    16mm
    500
    T1500
  • Soone materjal: A – alumiinium, eritähiseta vask.
  • Isolatsioon: P – polüvinüülkloriid (PVC).
  • Põhisooni ümbritseva, paljastest ümar- või lapikkiududest
    koosneva ühekihilise, rõngakujulise ristlõikega soone
    (ümbrissoone) olemasolu: C – ümbrissoon olemas, eritähi-
    seta – ümbrissoont ei ole.
  • Mantel : P – polüvinüülkloriid(PVC).
  • Kaabli liik: K – jõukaabel; J – paigalduskaabel,
    O – abiahela- (kontroll-) kaabel.
  • Soonte arv.
  • Märgistatud kaitsesoone olemasolu: G – kollarohelise
    soonega. X - kollarohelise sooneta.
  • Nimiristlõige.
    9. Nimipinge.
    10.Pakkimisviis: R – karp, rull või viht;
    T – trummel ja kaabli pikkus pakendis (m).
    Tähised kaabli välispinnal: kaabli identifitseerimise hõlbustamiseks
    on paigaldus-, abiahela ja jõukaablite (PPJ, PPO, APPK) välispinnale kantud kiri, mis sisaldab järgmisi andmeid:
    * valmistaja tunnus; * tüübitähis; * soonte arv;
    * kollarohelise soone olemasolu tähis (G või X);
    * soonte nimiristlõige;
    * pikkusmärgid (kuni neljakohaliste numbritega iga meetri järel).
    Näide: KEILA PPJ 3G 2,5mm300/500 V 4657 m.
    Pikkusmärgistus hõlbustab kaabli väljamõõtmist kui samamärgis- tus on kantud teostusjoonisele, kaabli identifitseerimist.
    Kohtkindlaks paigaldamiseks ettenähtud ühesooneliste Isoleer-
    Juhtmete PL, PK ja PE isolatsioon võib olla vastavalt kolla-roheline (KORO), helesinine (HESI), pruun (PRU) või must (MU).
    Paigalduskaabli PPJ soonte tunnusvärvid on tabelis.
    Tabel. Paigalduskaabli PPJ tunnusvärvid
    Soonte arv
    Tunnusvärvid kaitsesoone
    olemasolul
    Tunnusvärvid kaitsesoone
    puudumisel
    2
    Ei valmistata
    HESI, MU
    3
    KORO, HESI, MU
    HESI, MU, PRU
    4
    KORO, HESI, MU, PRU
    HESI, MU, MU, PRU
    5
    KORO, HESI, MU, PRU, MU
    HESI, MU, PRU, MU, MU
    Kohtkindlaks paigaldamiseks ettenähtud neljasoonelise jõukaabli
    AXPK üks soon on kollaroheline, teised mustad. Mustadel soontel on valged numbrid 1, 2 ja 3.
    Kohtkindlaks paigaldamiseks ettenähtud juhtimiskaabli PPO sooned on mustad ja varustatud valgete numbritega alates ühest.
  • PAIGALDUSKOMPONENTIDE KAITSEASTMED
    Kaitseastmeid tähistatakse kas sümbolitega (nt. 4) või väljenda-
    takse arvudega (nt. IP 21). Kaitseastmete rahvusvahelises tähises väljendab esimene tunnusnumber kaitset võõrkehade ja puudutamisohu eest, teine number aga kaitset vee kahjuliku sissetungimise eest.
    Lisaks numbritele võib kaitseastme tähise lõpus olla mittekohustus- likke lisaselgitustähti. Esimene neist (A, B, C, D) väljendab kaitset seadme siseosale võimaliku puudutamise eest, teine (H, M, S, W) aga seadme muid iseärasusi (vt. tabeleid).
    Tabel. Kaitseastme tähise (IP-koodi) ülesehitus
    IP
    2
    3
    C
    D
    International
    Protection
    Esimene tunnusnumber (0...6 või X)
    – kaitse võõr- kehade ja puudutamisohu eest
    Teine tunnusnumber (0...8 või X)
    - kaitse vee kahjuliku sissetungimise eest
    Mittekohus- tuslik
    esimene
    lisaselgitus-
    täht
    (A, B, C, D)
    Mittekohus- tuslik
    teine
    lisaselgitus-
    täht
    (H,M,S,W)
    Tabel. Kaitseastme tunnusnumbrid ja lisaselgitused
    Koostisosa
    Number või
    täht
    Paigalduskomponendi kaitse iseloomustus
    Inimese kaitse
    iseloomustus
    1
    2
    3
    4
    Esimene
    tunnus-
    number
    Kaitse tahkete võõrkehade eest
    Kaitse ohtlikele osadele juurde- pääsu eest
    0
    Kaitse sätestamata
    Kaitse sätestamata
    1
    Võõrkehad läbimõõ-
    duga 50 mm või enam
    Kaitse puudutamise vastu käeseljaga
    (0 > 50 mm)
    2
    Võõrkehad läbimõõ-
    duga 12,5 mm või enam
    Kaitse puudutamise
    vastu sõrmega
    (0 >12 mm
    pikkus 3
    Võõrkehad läbimõõ-
    duga 2,5 mm või enam
    Kaitse puudutamise vastu tööriistaga
    (0 > 2,5 mm)
    4
    Võõrkehad läbimõõ-
    duga 1,0 mm või enam
    Kaitse puudutamise vastu traadiga
    (0 > 1 mm)
    5
    Kaitse ladestuva tolmu
    eest
    6
    Tolmutihe ehitus
    4
    1
    2
    3
    Teine tunnus- number
    Kaitse vee sissetungi kahjuliku toime eest
    0
    Kaitse sätestamata
    1
    Püstloodis langevad tilgad
    2
    Püstsuunast kuni 15 all langevad piisad
    3
    Piiskvesi (nt. vihm)
    4
    Veepritsmed
    5
    Veejoad
    6
    Tugevad veejoad
    7
    Aegajaline üleujutus
    8
    Kestev sukeldumine teatud sügavusse
    Esimene lisatäht
    Kaitse ohtlikele osadele juurde- pääsu eest
    A
    Kaitse puudutamise vastu käeseljaga
    (0 > 50 mm)
    B
    Kaitse puudutamise
    vastu sõrmega
    (0 >12 mm
    pikkus C
    Kaitse puudutamise vastu tööriistaga
    (0 > 2,5 mm
    pikkus D
    Kaitse puudutamise vastu traadiga
    (0 >1 mm,
    pikkus Teine
    Lisatäht
    Eriomadused
    H
    Nimipingele üle 1000V
    M
    Veekindlusteim liikuvas olekus (nt. pöörleva elektrimootori puhul)
    S
    Veekindlusteim seisvas olekus (nt. seisva elektrimootori puhul)
    W
    Lisakaitsevõtetega saavutatud ilmakindlus teatavates kindlates ilmaoludes
    Tabel. Kaitseastmete tähistamine sümbolitega
    Sümbol
    Kaitseastmete nimetus
    Ligikaudu
    VastavI EC kaitseaste
    Kaitse iseloomustus
    Kaitsetud
    IPXO
    Kaitset vee eest ei ole
    Kaitstud tilkvee eest
    IPX1
    Kaitse õhuniiskuse, auru
    ja püstloodis langevate veetilkade eest
    Kaitstud vihma eest
    IPX3
    Kaitse rõhtsuunast 30 all langevate veetilkade eest
    Kaitstud veepritsmete eest
    IPX4
    Kaitse igast suunast tulevate veetilkade eest
    Kaitstud veejugade eest
    IPX5
    Kaitse igast suunast tulevate veejugade eest
    Veekindel (veetihe)
    IPX7
    Kaitse rõhuvaba vee sissetungimise eest
    Kaitstud rõhkvee eest
    IPX8
    Kaitse rõhu all oleva vee sissetungimise eest
    Kaitstud tolmu eest
    IP5X
    Tolmutihe
    IP6X
    Kaitse tolmu sissetungi eest
    Tabel. Lülitite ja pistikupesade nõutavad kaitseastmed eri ruumides
    Ruumi liik
    Ruumi iseloomustus
    Sümbol
    IP-tähis (ligikaudu)
    Köök, kodutööruum, elu-, magamis- või lastetuba, korteri esik, trepikoda , tualettruum, kuiv kelder
    Kuiv
    IP20
    Niiske kelder, pesukõõk
    Niiske
    IP24
    Korteri vannituba või duširuum
    Eri nõuded eri tsoonides
    Vt. tabel
    Pesuköök lahtise vee kasutamisel
    Märg
    IP25
    Pööning
    Kuiv, mehaanilise kahjustumise võimalus- tega
    IP24
    Kuumaõhusaun (mitte aurusaun)
    Kuiv
    IP24
    Autokuur või siseparkla
    Niiske, mehaanilise kahjustumise võimalus- tega
    IP24
    Töökoda
    Tolmune, mehaanilise kahjustumise võimalus- tega
    IP24
    Ujumisbassein
    Märg
    IP24 või IP25
    Välisalad
    Niiske, mehaanilise kahjustumise võimalus- tega
    IP24
    44
    • .DOC Laadi alla originaalfail 44 lk · .doc · 168 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Elektriaparaadid ja paigaldised #1 Elektriaparaadid ja paigaldised #2 Elektriaparaadid ja paigaldised #3 Elektriaparaadid ja paigaldised #4 Elektriaparaadid ja paigaldised #5 Elektriaparaadid ja paigaldised #6 Elektriaparaadid ja paigaldised #7 Elektriaparaadid ja paigaldised #8 Elektriaparaadid ja paigaldised #9 Elektriaparaadid ja paigaldised #10 Elektriaparaadid ja paigaldised #11 Elektriaparaadid ja paigaldised #12 Elektriaparaadid ja paigaldised #13 Elektriaparaadid ja paigaldised #14 Elektriaparaadid ja paigaldised #15 Elektriaparaadid ja paigaldised #16 Elektriaparaadid ja paigaldised #17 Elektriaparaadid ja paigaldised #18 Elektriaparaadid ja paigaldised #19 Elektriaparaadid ja paigaldised #20 Elektriaparaadid ja paigaldised #21 Elektriaparaadid ja paigaldised #22 Elektriaparaadid ja paigaldised #23 Elektriaparaadid ja paigaldised #24 Elektriaparaadid ja paigaldised #25 Elektriaparaadid ja paigaldised #26 Elektriaparaadid ja paigaldised #27 Elektriaparaadid ja paigaldised #28 Elektriaparaadid ja paigaldised #29 Elektriaparaadid ja paigaldised #30 Elektriaparaadid ja paigaldised #31 Elektriaparaadid ja paigaldised #32 Elektriaparaadid ja paigaldised #33 Elektriaparaadid ja paigaldised #34 Elektriaparaadid ja paigaldised #35 Elektriaparaadid ja paigaldised #36 Elektriaparaadid ja paigaldised #37 Elektriaparaadid ja paigaldised #38 Elektriaparaadid ja paigaldised #39 Elektriaparaadid ja paigaldised #40 Elektriaparaadid ja paigaldised #41 Elektriaparaadid ja paigaldised #42 Elektriaparaadid ja paigaldised #43 Elektriaparaadid ja paigaldised #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reimers Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    1- 4.7-ni erinevate teemade kohta jutt, igasugused joonised ning tabelid
    seadmed

    Sarnased õppematerjalid

    Elektripaigaldiste kursuse ulatuses kontrolltöö
    2
    docx

    Elektripaigaldiste kursuse ulatuses kontrolltöö

    1. Millist seadet nimetatakse välispaigaldiseks? · Välispaigaldis on väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud prot

    Elektripaigaldus
    Elektriohutus ja elektripaigaldised
    3
    pdf

    Elektriohutus ja elektripaigaldised

    7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis ­ üksteisega ühendatud elektriseadmete ja ­juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade ­ Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht ­ elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe ­ hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või

    Elektrotehnika
    Elektripaigaldis ja selle seonduv
    6
    docx

    Elektripaigaldis ja selle seonduv

    Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegev

    Elektriohutus ja seadusandlus
    Juhistiku tüübid
    5
    rtf

    Juhistiku tüübid

    7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda

    Jusitik
    Elektriohutus
    39
    docx

    Elektriohutus

    Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin

    Elektriohutus ja seadusandlus
    Elektriohutusseaduse reguleerimisala
    6
    docx

    Elektriohutusseaduse reguleerimisala

    Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust re

    Elektriohutus
    Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused
    8
    docx

    Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

    1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A ­ voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toi

    Füüsika ja elektrotehnika
    Elektriseadmed
    3
    doc

    Elektriseadmed

    kaablite kasutus on keelatud. Juhistik olgu maksimaalselt lühike. Leiliruumis ei tohi olla pistikupesi. o Tsoon 1 ­ võib paikneda ainult keris ja selle juurde kuuluvad elektriseadmed o Tsoon 2 ­ elektriseadmete kuumuskindluse nõuded puuduvad, sobib näiteks valgustite jaoks o Tsoon 3 ­ elektriseadmed peavad taluma kahjustusteta pikaajaliselt +125 C, juhtide isolatsioon vähemalt +170 C. EHITUSPAIKADE PAIGALDISED o Nõuded kehtivad ajutiste elektripaigaldiste kohta, mida kasutatakse: *uusehitustöödel; *olemasolevate ehitiste remondil, ümberehitamisel, laiendamisel või lammutamisel; *avalikel ehitusaladel ja ­platsidel; *mullatöödel jne. LOENG 5 Juhtme ja kaabli erinevus ­ mantel. L1 ­ pruun, L2 ­ must, L3 ­ hall = faasijuhid; PE ­ kollaroheline = kaitsejuht; N ­ helesinine = neutraaljuht. LOENG 6

    Elektriseadmete montaa?


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (2)

    karl225 profiilipilt
    karl225: Elektriohtutuse teema alla kuulub see rohkem. Seadusandlus pm.
    19:45 06-01-2012
    AlekseiN profiilipilt
    Alex Nik: suurepärane töö
    16:49 16-05-2013



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun