Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"automaatjuhtimise" - 47 õppematerjali

thumbnail
46
docx

Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused

Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 1 Lineaarsete süsteemide tüüplülid. Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1 Integreerimislüli Ülesande eesmärgiks on uurida võimanduslüliga integreerimislüli mõju konstantsele signaalile....

Automaatjuhtimise alused
18 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Harjutustundide aruanne Automaatjuhtimise alused

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013...

Automaatika alused
50 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Harjutustundide aruanne: Automaatjuhtimise alused

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1...

Elektrijaotustehnika
4 allalaadimist
thumbnail
13
odp

10 huvitavat fakti tuumaenergia kohta

FAKT 2 Uue tuumaelektrijaama rajamine annab tööd keskmiselt 2600-le ehitajale ning 600-le püsitöölisele. FAKT 3 14% kogu maailma energiast tuleb just tuumajõul töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot. Saastatud ala FAKT 5 Tuumaenergia on ainuke energiaallikas, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu ja hävinud metsi. FAKT 6 Elektrijaamade korstendest väljuv suits ei koosne tegelikult kahjulikest ühenditest, see on kõigest aur. FAKT 7 Iga 18 või 24 kuu...

Automaatjuhtimise alused
3 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Koridori- ja trepikoja automaatne valgustuse juhtimine

L N 220V 6A AR Automaatselt välja 18 15 SN1 IR A2 A1 Koridori valgustus sisse-välja R1=350k NL1 VR1 Vaherelee IR1 3 4 A2 A1 IR2...

Automaatjuhtimise alused
14 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Soojusautomaatika kodutöö 2013

Diferentsiaalvõrrand: Laplace'i teisendus: Astmelise muutumise korral: Lahutusteoreem: kus si on funktsiooni Saadud nullkohad: ; ja Ci on leitav valemiga kus . Saadud väärtused on: Kujutise uus kuju: Siirdefunktsioon: Siirdefunktsiooni väärtused (eeldusel, et kui siis ): Tabel 1. Siirdefunktsiooni väärtused. t x(t) t x(t) t x(t) 2,04 0 56,04 1,4932 110,04 1,9037 4,04 0,0186 58,04 1,5206 112,04 1,9105 6,04 0,0822 60,04 1,5466 114,04 1,9170 8,04 0,1670 62,04 1,5714 116,04 1,9232 10,04 0,2567 64,04 1,5949 118,04 1,9290 12,04 0,3448 66,04 1,6172 120,04 1,9346 14,04 0,4294 68,04 1,6384 122,04 1,9399 16,04...

Automaatjuhtimise alused
14 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist aja...

Automaatjuhtimise alused
69 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Millega tegeleb automaatika

Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks...

Automaatjuhtimise alused
14 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Termopaaride kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKAINSTITUUT Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 1 Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud 13.10.2014 Esitatud Arvestatud SKEEM Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1 – metallp...

Automaatjuhtimise alused
43 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Rippvagoneti arvutus

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS...

Automaatjuhtimise alused
40 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA”

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. Algandmed : B 9 l1, m 0,25 A 2 l2, m 0,27 M1, Nm 590 l3, m 0,34 M2, Nm -410 l4, m 0,48 M3, Nm -370 l5, m 0,12 1.1 Väändemomendid:...

Automaatjuhtimise alused
25 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Mootori analüüs

Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed...

Mootori elektroonika
9 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Hägusad süsteemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes. Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogik...

Süsteemiteooria
104 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna...

Süsteemiteooria
86 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg...

Soojusautomaatika
106 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lennundusinsener

3.3. Avioonikaseadmed 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mootori näidikusüsteemide ehitus 4) side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus 5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed 7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4. Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed 1) sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus 2) analoog- ja digitaalsignaalide töötlemine 3) raadiosaate-ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk 4) raadionavigatsioon 5) primaar- ja sekundaarradarid 6) maandumisseadmed 7) andmeedastus ja kommunikatsioon 5.3.5...

Uurimistöö
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pneumaatika

Anduriteks võib olla mitu nivooandurit või ka kulumõõtja. Viimasel juhul on võimalik sujuv reguleerimine. Joonisel 3.3.4 on esitatud pumba käivituse juhtimise ja siibri avamise releeskeem [2]. P ­ nivoorelee kontakt PY ­ automaatjuhtimise relee ­ liinikontaktor (jõuahelaid ei näidata) BP ­ veerelee PB1 ­ ajarelee P­ surverelee PA1 ­ mootori avarii-väljalülituse...

Pneumaatika
81 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Järgmise päeva varahommikul oli käes otsustav hetk. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas). Michael Collins jäi orbiidile neid ootama. Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata....

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mähise Automaatjuhtimisega on tegemist siis kui süsteem talitab pikemat aega ilma induktiivsuse avaldada valemiga inimese sekkumiseta. Automaatjuhtimise süsteem koosneb paljudest Termopaartajurid?- Termopaartajurid ehk termopaarid on samuti elementidest (Elektron võimendi, elmootor, hüdrosilindes jne) Struktuur skeemil elektromotoorjõu generaatorid. Nende temperatuuridiapasoon on väga lai - kujutame neid ristkülikuna(mustkast) Küberneetika on juhtimisteooria ning absoluutse nulli vahetust lähedusest kuni metallide sulamistemperatuurideni. süsteemide teootia...

Automaatika alused
285 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

Termoreleel on suur soojusmahtuvus ja ta ei reageeri lühiajalis- tele lühisvooludele. Sellepärast tuleb kontaktorkäivitist ettepoole tingimata ühendada sulavkaitsmed (kaitseautomaadid), mis kaitsevad mootorit lühiste eest. Sulavkaitsmed valitakse käivitusvoolu järgi. Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega seotud elektrimootorite automaatjuhtimise vooluringide lülitamiseks. Need lülitid ja ümberlülitid kinnitatakse mehhanismidele, mille liikumist on vaja fikseerida (piirata), näiteks pikihöövelpinkidele,sild- kraana teedele ja liftidesse. Lõpplüliti BK nimivool on 6 A, nimipinge 500 V. Kasutatakse veel rulliga lõpplüliteid BK 211 ja vardaga lõpplüliteid BK 411, kõigil neil on normaalselt avatud ja normaalselt suletud kontaktid. Kasutatakse veel palju teisi lõpplüliteid...

Elektriaparaadid
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun