Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed....................................
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 1 Lineaarsete süsteemide tüüplülid. Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1 Integreerimislüli Ülesande eesmärgiks on uurida võimanduslüliga integreerimislüli mõju konstantsele signaalile
Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1.5 Mida teeb juhtimissüsteemis reguleerimisorgan? Reguleerimisorgan RO on seade, mis muudab juhtimisobjekti sisendit (näiteks toa kütmisel regu- leerimiskraan) 1.6 Mida teeb juhtimissüsteemis täiturmehanism? Automaatjuhtimise korral käivitab reguleerimisorgani täiturmehhanism TM, milleks on tavaliselt mingi ajam (elektrimootor, hüdrauliline või pneumaatiline ajam). 1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks
14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses sõrm. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega
nivooandur Pumbajaamas on üldjuhul mitu pumpa, mida juhitakse vastavalt vajadusele valitava algoritmi järgi. Anduriteks võib olla mitu nivooandurit või ka kulumõõtja. Viimasel juhul on võimalik sujuv reguleerimine. Joonisel 3.3.4 on esitatud pumba käivituse juhtimise ja siibri avamise releeskeem [2]. P nivoorelee kontakt PY automaatjuhtimise relee liinikontaktor (jõuahelaid ei näidata) BP veerelee PB1 ajarelee P surverelee PA1 mootori avarii-väljalülituse
14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme treisime pikkusega 14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli
Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist
Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast
lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. 16. Mis on elektrimootori kaitseseadisteks ja kuhu nad ühendatakse? · Elektrimootori kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. 17. Kus kasutatakse lõpp- ja teekonnalüliteid , kuhu neid paigaldatakse? · Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega seotud elektrimootorite automaatjuhtimise vooluringide lülitamiseks. Need lülitid ja ümberlülitid kinnitatakse mehhanismidele, mille liikumist on vaja fikseerida (piirata), näiteks pikihöövelpinkidele, sildkraana teedele ja liftidesse. 18. Mida tähendab teimimine?
- võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil, - jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, - ajami ülekoormusi saab vältida, - koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise tähtaegu, - lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, - ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, - võime startida suurtel koormustel, - hea soojusvahetus. 5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, - temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, - suhteliselt madal kasutegur. 6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused.
pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine. Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine. Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel. Ballastisüsteemid on ette nähtud merevee võtmiseks ballastitsisternidesse, ümber- ja väljapumpamiseks laeva süvise ning püstuvuse muutmise eesmärgil, kreeni ja diferendi kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks. Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse ballastveetsisternidesse. Ballastisüsteemi teenindavad ballastipumbad. Ballastitsisternid on ühendatud atmosfääriga õhutorustike kaudu. Tuletõrjesüsteemid
Töö kestis umbes viis aastat ning 1944.aasta augustis anti Harvardi ülikoolile üle "Operatsioonide järjestuse automaatjuhtimisega arvuti", mida tuntakse nime all Mark-I. 3 Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige tööelementide- elektronmehanismide releed väike töökiirus ja kindlus; struktuurilt, samuti arvutuste automaatjuhtimise mooduse poolest kordasid nad Babbage´i analüütilist arvutusmasinat. Neil oli ka üks ja seesama puudus: ei olenud mälus salvestatavat programmi. Siiski kuulub ajaloos releearvutitele üsna auväärne koht, sest nad olid esimesed töötavad universaalsed programmjuhtimisega automaatarvutid. 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD Esimese põlvkonna (1946-1954) digitaalsete elektronarvutite põhierinevus neile eelnenud
töötamise oskus ja kogemus, · teadmised ja kogemused mehaanika/mehhatroonika seadmete projekteerimisest, disainimisest ja valmistamisest, · oskus leida, lugeda ja mõista tehnilist dokumentatsiooni, · teadmised ja kogemused elektroonika, eriti digitaalelektroonika valdkonnast, · oskused ja kogemused riistvaralähedasest kontrollerite programmeerimisest, · teadmised matemaatikast ja automaatjuhtimise teooria valdkonnast, · metallitöö oskused, · oskused ja kogemused CNC tööpinkidega. 3.2 Insener tehnoloog Insener-tehnoloogi peamiseks ülesandeks on toodete valmistamise tehnoloogia väljatöötamine, skeemide ja eskiiside tegemine, materjalide kulunormide määramine ja koondandmiku koostamine ning tehnilise ülesande koostamine tehnoloogiliste rakiste valmistamiseks. Tavalised nõudmised kandidaadile analoogilised insener konstruktorile. 3.3 Tootmisjuht
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Stefani Kask 134461IASB-11 ISS0110 Väljendusoskus R3: SÕNA JÕUD Retsensioon Juhendaja: dotsent Rein Paluoja Tallinn 2013 SÕNA JÕUD Kirjatöö eesmärgid: Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud
jaotatud inimese ja automaatide vahel. Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mähise Automaatjuhtimisega on tegemist siis kui süsteem talitab pikemat aega ilma induktiivsuse avaldada valemiga inimese sekkumiseta. Automaatjuhtimise süsteem koosneb paljudest Termopaartajurid?- Termopaartajurid ehk termopaarid on samuti elementidest (Elektron võimendi, elmootor, hüdrosilindes jne) Struktuur skeemil elektromotoorjõu generaatorid. Nende temperatuuridiapasoon on väga lai - kujutame neid ristkülikuna(mustkast) Küberneetika on juhtimisteooria ning absoluutse nulli vahetust lähedusest kuni metallide sulamistemperatuurideni. süsteemide teootia
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Daniel Tuulik 111618 IASM Praktikumide aruanne Aines ISS0022 Automaatjuhtimissüsteemide jätkukursus Juhendaja: Eduard Petlenkov Dotsent Tallinn 2012 Praktikum 1_1: Etalonmudeliga adaptiivsüsteemid...............................................2 Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid ..................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Daniel Tuulik 111618 IASM Eksamiülesande lahenduse aruanne Aines ISS0022 Automaatjuhtimissüsteemide jätkukursus Juhendaja: Eduard Petlenkov Dotsent Tallinn 2011 Ülesanne 1........................................................................................................................... 3 Ülesande püstitus ..........
38. Desodoraator 39. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin A-piima sisestus, B-normaliseeritud piima väljutus, C-jäävee ringvool, D-koore jääk, E...L-toote liikumisteed, 1-nivoopaak, 2-jahutussektsioon, 3,4-regeneratiivsektsioonid, 5-pastöriseerimissekstioon, 6-termorakk, 7-homogenisaator, 8-separaator, 9-normaliseerimissõlm, 10-esimene ringvooluklapp, 11- kontrollseade, 12-teine ringvooluklapp, 13-automaatjuhtimise kilp, 14-kuuma vee seade 40. UHT liin (Tetra Pak VTIS näitel) A- toote sisestus, B- toote väljutus, C- aur, D- vesi, 1- ujukipaak, 2-
viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, võime startida suurtel koormustel, hea soojusvahetus. 3/4.Hüdroajami mehaanilise kasutaguri mõisted. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga
Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlmede ehitusest ning nende automatiseerimisest. Selgitatakse soojusprotsesside automaatjuhtimise üldküsimusi. Käsitletakse elekterkütte ning soojavee varustuse võimalusi ja seadmeid. ISBN 9985-816-23-4 © Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituut Kreutzwaldi 56 51014 Tartu Tel. 7313 321, faks 7313 334, [email protected] Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt 6 1. SISEKLIIMA
........................33 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................34 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne annab ülevaate õppeaines „Automaatjuhtimine” sooritatud labori-töödest. Lisaks katsete tulemustel kinnitust leidnud teoreetilistele teadmistele on aru-andesse lisatud täiendavaid materjale VIKO keskkonnast ning mujalt allikatest. 3 1. ANDURID Tootmisprotsesside automatiseerimisel on nii automaatkontrolli, automaatjuhtimise kui ka automaatreguleerimise ülesannete lahendamisel üheks olulisemaks problee-miks informatsiooni saamine kontrollitava suuruse kohta. Selleks kasutatavaid auto- maatikaelemente nimetatakse anduriteks. Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Järgmise päeva varahommikul oli käes otsustav hetk. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas). Michael Collins jäi orbiidile neid ootama. Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata.
2) plaaneri konstruktsioon 3) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 4) plaaneri elektrisüsteemid 5) turbiin ja kolbmootorid 6) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.3. Avioonikaseadmed 1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mootori näidikusüsteemide ehitus 4) side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus 5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed 7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4. Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed 1) sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus 2) analoog- ja digitaalsignaalide töötlemine 3) raadiosaate-ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk 4) raadionavigatsioon 5) primaar- ja sekundaarradarid 6) maandumisseadmed 7) andmeedastus ja kommunikatsioon 5.3.5
(soojaveekast), pole tehniliselt korras termoõlisüsteemis õlikadusid. Termoõlisüsteemide olulisteks eelisteks auru-süsteemide ees on katlakivi ja korrosiooni tekke ning külmumisohu puudumine. Kõik see muudab termoõlikatlad ja -süsteemid palju lihtsamaks, kompaktsemaks ja odavamaks nii algmaksumuse kui remondi-hoolduskulude poolest. Termoõlikatelde kasutegur on 3…5%, kogu süsteemi kasutegur aga kuni 10% kõrgem aurukatelde ja auruküttesüsteemide kasutegurist. Termoõlikatla automaatjuhtimise ja –kaitsesüsteemid on märksa lihtsamad aurukatelde vastavatest süsteemidest. Kontrollitavad parameetrid, mille väljumisel ettenähtud piiridest seiskub automaatselt kütuse andmine põletisse, on katlast väljuva õli ja gaaside temperatuurid, õliringluse intensiivsus (vooluhulga mõõtmise teel kuluseibi ja diferentsiaal kontaktmano -meetrite abil) ja termoõli tase paisupaagis. Termoõlikatelde puuduseks aurukateldega võrreldes peetakse suuremat tuleohtu, sest
. 60 a. vanused) viide tööraskuse rühma: I rühm -- inimesed, kelle töö ei ole seotud kehalise tegevusega või ,kelle füüsiline pingutus on minimaalne, nagu vaimsel alal töötajad, .teenistujad, kes töötavad istudes või need, kellelt nõutakse suurt tähele-panu ja närvipinget (dispeterid, juhtimispultidel töötajad jne.); II rühm -- töötajad mehhaniseeritud töö alal ja teenindussfääris, kelle töö ei nõua olulist füüsilist pingutust. Siia kuuluvad raadioelektroo-nika ja automaatjuhtimise töötajad, õmblejad, konduktorid, müüjad, med-oed ja sanitarid; III rühm -- mehhaniseeritud tööaladel ja teenindussfääris töötajad, kelle töö toimub märkimisväärsete füüsiliste pingutustega, nagu stantsi-jad, trammi- ja trollijuhid, postiljonid, enamik ühiskondlikus toitlustuses töötajatest jne. IV rühm -- osaliselt või täielikult mehhaniseerimata tööd tegevad inimesed, kelle töö on füüsiliselt raske. Siia
seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. ,,Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. ,,Kotkas" on laskunud!" kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid. 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast
kompenseerimiseks. * Sm (samaariumi) mürgituse kompenseerimiseks. * Šlakkumise kompenseerimiseks. * root ja rooW Et reaktor ei muutuks ülekriitiliseks, tuleb sinna panna neutroneid neelavaid (suure neelamisrist-lõikega) materjale, milleks on: Boorteras (boori üle 3%); Boorkarbiid B4C; Hafnium Hf; Kadmium Cd k ef: Reaktori võimsuse muutmine. Energiaeralduse jaotus aktiivtsoonis. Reaktori käivitus. Plaaniline ja avariiline seiskamine. On olemas 4 tüüpi juhtvardaid: 1. automaatjuhtimise vardad – reaktori võimsuse muutmiseks 2. käisitsijuhtimise vardad – samuti reaktori võimsuse muutmiseks 3. kompensatsioonivardad – reaktiivsuse muutuse reguleerimiseks ajas 4. avariilise seiskamise vardad – peavad tagama reaktori ohutuse, töötavad automaatselt, kui võimsus järsult tõuseb või mõnes piirkonnas temperatuur järsult kasvab või tuumakütuse elementide kate puruneb või tekib kuskil keemine.
2. Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane
loengumaterjalina. Antud õppematerjal hõlmab endast kõige algsemaid põhitõdesid täiturmehhanismide kohta ning on üles ehitatud selliselt, et täiturmehhanismide tööpõhimõttetest võiksid aru saada inimesed, kes ei õpi elektrotehnikat. Kuna tänapäeval on teaduskeeleks inglise keel, siis on tähtsamad mõisted tõlgitud ka inglise keelde sõnavara arendamiseks. Materjali alguses on ära toodud kõik kasutatavad tähistused. Teine peatükk keskendub automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi põhikomponendid ning nende kirjeldused, samuti mõningate täiturmehhanismide omavaheline võrdlus. Kolmandas peatükis käsitletakse elektrotehnika aluseid, mida on vajalik tunda, saamaks aru, kuidas elektriga juhitavad täiturmehhanismid töötavad ning millised probleemid sellega kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna ....................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna ....................................................
nad valitakse vastavalt elektrimootori nimivoolule. Termoreleel on suur soojusmahtuvus ja ta ei reageeri lühiajalis- tele lühisvooludele. Sellepärast tuleb kontaktorkäivitist ettepoole tingimata ühendada sulavkaitsmed (kaitseautomaadid), mis kaitsevad mootorit lühiste eest. Sulavkaitsmed valitakse käivitusvoolu järgi. Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega seotud elektrimootorite automaatjuhtimise vooluringide lülitamiseks. Need lülitid ja ümberlülitid kinnitatakse mehhanismidele, mille liikumist on vaja fikseerida (piirata), näiteks pikihöövelpinkidele,sild- kraana teedele ja liftidesse. Lõpplüliti BK nimivool on 6 A, nimipinge 500 V. Kasutatakse veel rulliga lõpplüliteid BK 211 ja vardaga lõpplüliteid BK 411, kõigil neil on normaalselt avatud ja normaalselt suletud kontaktid. Kasutatakse veel palju teisi lõpplüliteid
eelnevalt teadmata moel muutuva sisendsignaali järgimine (järgivelektriajam); etteantud programmi täitmine (programmjuhtimisega elektriajam); elektriajami optimaalse talitluse valik. Lisaülesanneteks on: elektrimootori ja elektriajami teiste osade kaitse avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest; avariiliste ja ebanormaalsete talitluste tekkimise vältimine inimese eksimuste tulemusena (blokeeringud); automaatjuhtimise kindla toimingute järjekorra tagamine; mehhanismide liikumisulatuse piiramine lõppasendites; tehnoloogilise protsessi kulgemist kajastav signalisatsioon; riketest ja muudest ebanormaalsustest teavitav signalisatsioon. S2. Elektriajamite juhtimispõhimõtted. Elektriajamite käivitamine, elektriline pidurdamine ja reversseerimine on alati seotud vajadusega teostada mitmesuguseid ümberlülitusi nii elektriajami jõu- kui juhtimis- ahelates
sumina mingit muud müra. Kui pööramise ajal on märgata põlemiskambritega mootoritest, sest tema soojuskaod seinte kaudu on ainult sellisel tasemel võib kindlustada jõuseadme ohutu käsitsi ja ebanormaalset müra või mõnd muud riket, tuleb väntvõlli pööramine automaatjuhtimise ning laeva ohutu liikumise . väiksemad (seinte pindala ja ruumala suhe on väiksem). kohe katkestada ja teatada sellest vanem - või 2.-le mehaanikule. Ühekordsel mootori käivitamisel , kus mootori tööreziim saavutab 3-
jõupooljuhtmuundurite juhtimine on väga lai ja interdistsiplinaarne valdkond. Elektriajamite projekteerijad (ka insenerid) peavad tundma jõupooljuhtmuundurite staatilisi ja dünaamilisi omadusi ning teadma, kuidas valitakse nende komponente soovitud juhtimismooduste rakendamiseks. Projekteerijad peavad olema asjatundjad automaatjuhtimise, eriti aga mittelineaarsete süsteemide alal, kuna muundurid ja elektrimootorid on mittelineaarsed juhtimisobjektid. Samuti peavad elektriajamite projekteerijad tundma mikrokontrollerite analoog- ja digitaalrakendusi ning erinevaid andurite lülitusi. Kaasaegseid modelleerimise metoodikaid ja komplitseeritud juhtimisprotsesse ei kasutata mitte ainult stabiilsete ja
Töökorraldused saab seade raadio teel arvu- tist, mis selle tööd juhib. Tõstuki ja tõstekahvlite liikumise teekonna muutmine on kiire ja lihtne. Juhita tõstukid on varustatud käsitsijuhtimisseadmetega, mis võimaldavad ühtlasi ka käsitsi- või poolautomaatset juhtimist. Automaatjuhtimise saab vajadusel välja lülitada ja minna üle käsitsijuhtimisele. Tõstukijuht sõidab läbi teekonna, millel peab tõstuk tööle hakkama. Kind- lates kohtades paiknevaid peegleid kasutades jätab tõstuk meelde kogu liikumisteekonna ja suudab seda ise korrata
annaabi.ee 
