Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2. Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite. Mootori käivitamiseks lülitatakse sisse nupp SB3 või teistpidi liikumiseks SB2. Mootori seiskamiseks tuleb vajutada STOP nuppu SB1. Peale nupu SB3 vajutmist sulgub kontatkt KA2 ja pingestab mootori ankruahela. Kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 peakontaktid on avatud ja seega on ankruahelasse lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2. Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5,
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisat...
6 kaarekustuti I elektrivool Kui ergutusmähis saab toite, siis magnetsüdamiku liikuva osaga ühendatud liikuvad kontaktid kas sulgevad (normaalselt avatud ehk sulgekontaktid) või avavad (normaalselt suletud ehk lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide (tugevvoolu) sisse- ja väljalülitamiseks, abikontaktid juhtimis- ja signalisatsiooniahelate tarbeks (vt. joonis 5.2). Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme- ja neljapooluseliste kontaktorite vahel. Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt. Abikontakt võib olla sulgekontakt (ülal)
Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp,
kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline kulumiskindlus · Tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · Suur töökindlus
Lühisvool liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg (viide) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. Kaitselüliteil on sulavkaitsmetega võrreldes rida eeliseid: - kasutamise lihtsus ja
..0,1 sekundiga TT väga suure viivitusega, lahutavad kümnekordse nimivoolu 0,1...1 sekundiga. Kõik need peavad kahekordse nimivoolu välja lülitama 10 sekundiga ja olema võimelised taluma 1,7 nimivoolu üks tund. Padrun- ja väikekaitsme rakendumistunnusjooned Kaitselüliti Kaitselüliti on mehaaniline lülitusaparaat, mille koostises on termiline liigkoormusvabasti, elektromagnetiline lühisvabasti, väljalülitusmehhanism, peakontaktid ja abikontaktid. Kaitselüliti võib sõltuvalt tüübist täita alljärgnevaid funktsioone: Lühisekaitse Liigkoormuskaitse Ühendusjuhtmete kaitse Rikkevoolukaitse Olekusignalisatsioon Rakendumise indikatsioon Sisselülitamine normaalses käidus Kaugjuhitav sisselülitamine Väljalülitamine Lukustamine tabalukuga (kohustuslik pealülitile) Kaitselüliti ehitus Kaitselüliti lülitatakse sisse käsitsi lülitushoovaga 8. Kaugjuhitavatel lülititel on selleks ka
toimub suunakontaktorite KM1 ja KM2 abil. Joonisel 1.1.b on kujutatud reversseeritava rööpergutusega alalisvoolumootori juhtimisskeemi jõuahelat, kus reversseerimine toimub samuti kontaktorite KM1 ja KM2 abil. Suunakontaktorite juhtimisskeemi on kujutatud joonisel 1.1.c. Pöörlemissuuna valimine toimub surunuppude S2 ja S3 abil, millistele vajutades saavad toite vastavalt kas suunakontaktori KM1 või KM2 elektromagneti mähis. Kontaktor KM1 või KM2 rakendub ning tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, andes toite mootori töömähisele. Samal ajal lülituvad ümber ka KM1 või KM2 abikontaktid sulguvad abikontaktid (hoide- ehk omatoitekontaktid) sulguvad, shunteerides surunuppude S2 või S3 sulguvad kontaktid, avanevad abikontaktid (blokeerimiskontaktid) aga avanevad vältimaks mõlema suunakontaktori üheaegset rakendumist (lühis !). Joonis 1.1
kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades.
83. Lülitusliigpingete piiramine sunteerivate takistitega Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitite kasutamine mõjub ainult lülitusliigpingetele ja ei avalda mõju püsitalitluse pingetele. On võimalikud kaks erinevat lülitite skeemi: A ja B. Joonis 6.19 Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitid Sisselülitamisel sulguvad esmalt abikontaktid K2 ja ahel lülitatakse sisse läbi aktiivtakisti. Seejärel pärast väikest viidet sulguvad peakontaktid K1. Väljalülitamisel avanevad esmalt peakontaktid K1 ja seejärel abikontaktid K2. Liigpingete piiramist soodustavad kaks tegurit: · lülitamise siirdeprotsessi vabavõnkumiste summutamine · liini juhtmete jääklaengu vähendamine koormamata liini väljalülitamisel ja ATL-i käigus. Sunteerimise teeb 84. Lülitusliigpingete piiramine sünkroniseeritavate lülititega Pinget ja voolu mõõtva sünkroniseerimisrelee abil toimub lülitamine kõige soodsamal hetkel:
taktor, millel on kahes(kolmes) faasis maksimaalvoolu termorelee. Reversiivkäivitis on kaks omavahel mehaaniliselt blokeeritud kontaktorit. Üks neist lülitab mootori ühtpidi, teine teistpidi tööle. Mehaa- niline blokeering ei lase neil korraga rakenduda. Kontaktorkäivitiga saab mootorit kaitsta pinge langemise eest (minimaalpingekaitse) ja liigkoormuse eest. Kui võrgupinge langeb 35 40% nimipingest, siis elektromagneti ankur ei tõmbu enam vastu südamikku ja lahutab peakontaktid. Liigkoormuskaitse tagavad käivitis paiknevad termoreleed. Ter- morelee koosneb mootori faasijuhtmesse lülitatud kütteelemendist, bime- tallvedrust, mis hoiab lülitusmehhanismi riivi ja normaalselt suletud kontaktidest, mis on ühendatud järjestikku elektromagneti vooluringi. Kui elektrimootori liigkoormuse tõttu vool suureneb, siis kütte- element kuumeneb, juhul kui suurenemine on 20% nimivoolust. Kuumuse mõjul kuumeneb ka bimetallvedru. Vasakule paindudes vabas-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
