LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et tema vool ja võimsuskaod oleksid väiksed. Voltmeeri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti, mis suurendab ka mõõteriista takistust. Madalpinge-, vahelduvvoolu- ja kõrgepingeahelates laiendatakse voltmeetri mõõteulatust pingetrafode abil, mille primaarmähis rööpühendatakse vooluvõrku ning sekundaarmähisega ühendatakse 100 V nimipingega voltmeeter. 30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse oommeetri klemmidega, vajutatakse nuplülitile noing pööratakse reostaadi nuppu seni, kuni osuti näitab 0-i.