alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del Kontaktori juhtimine elektomagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida, lülitada sisse ja välja. enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktide püsiva asendi. Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse) See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava. Riivistusseade kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi vabastamiseks. niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väikesemõõdulised võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks
· 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade. Elektromagneetliline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida- lülitada sisse ja välja. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse. St, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktor on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektomagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti
Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähis: Vahelduvpingeallikaga ühendatav mähis - (primaarmähis on trafo mähis millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge) Sekundaarmähis: Tarvitit toitev mähis. - Ülempingemähis: Kõrge pinge mähis kus on rohkem keerdude arv Alampingemähis: Väiksema keerdude arvuga mähis ....madal pinge mähis 12)Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur näitab palju läheb energiat/elektrivoolu kaduma
................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .................................... 141 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................
annab märku signaallamp H3 (roheline). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik. Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
moodustades 4-10% primaarvoolust In. kasutataksegi lisatakisteid. *Pidurdamine generaatorina, kus elektrienergia antakse tagasi toitevõrku, saab Primaarmähisesse juhtiav vahelduvvool I tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo toimuda vaid juhul, kui ankrumähises indutseeritud emj. on suurem toitepingest. Kooskõlas amplituudigamagnetvoo, mille muutumine indutseerib mõlemas mähis elektromotoorjõu, efektiivväärtusega alalisvoolumasina põhivõrranditega on see võimalik siis kui suureneb kas pöörlemiskiirus või masina E=4,44fw... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog. Konstantse pingega toitevõrgu korral ei ole mõeldav suurendada ergutusvoolu, sest na, mis igal hetkel on toiteallika pingega vastsassuunaline. Sekund
Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub.
.................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine......................................................................................... 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja e
Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3
Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite arengus sai määravaks kolmefaasilise asünkroonmootori loomine 1889. a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena
hüstereesi ja pöörivoolude kadudeks. Elektriline kadu on energiakadu trafo mähistes, mis põhjustab nende soojenemise. Trafo kasuteguriks nimetatatakse trafost saadava tegevvõimsuse P2 ja trafole antava tegevvõimsuse P1 suhet. 10.)mähiste lülitusrühmad Kui me tahame kahte trafot lülitada paralleelselt siis peavad nende lülitus rühmad olema samad see tähendab emj suunad peavad olema samad. Trafo emj on sama suunalised kui nende üks mähised on samasuunaliselt keritud kui üks mähis on teise suunaliselt keritud ei ole emj sama suunalised. Faasi nihet emj vahel väljendatakse lülitusrühmade abil. 11.)Trafo lülitamine paralleeltalitlus:Et trafosi lülitada paralleeltalitluseks on vaja, et: 1)ülekande suhted samad ü1=ü2,kui tingimus ei ole täidetud tekkib ühtlustusvool,mis liitub koormusvooluga ning mille tõttu tuleb langetada koormust. 2)Samad lülitusrühmad trafodel, kui tingimus ei ole täidetud tekivad tugevad ühtlustusvoolud kuna elektromotoorjõudude
järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult
...................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus
kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline
3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
Kas henri on suur või väike mõõtühik? 7. Kuidas saada suurt induktiivsust? 8. Millal indutseeritakse juhtmesse elektromotoorne jõud (emj.)? 9. Mida kujutab endast endainduktsioon? Millega võib endainduktsiooni võrrelda? 10.Mida nimetatakse paispooliks ehk drosseliks? 11.Kumma pooli induktiivsus on suurem, kas südamikuta poolil või südamikuga poolil? 12.Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada vool, ning lülitada see mähis pinge alla ampermeeter näitab kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime) 13.Millist takistust avaldab paispool e. drossel vahelduvvoolule? Põhjenda. 14.Millist takistust avaldab paispool e. drossel alalisvoolule? Põhjenda. 15.Mida nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks? 16.Miks voolu väljalülitamisel vool ei katke hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt? 17.Miks ei saavuta vool pika juhtme või pooli ühendamisel
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist.
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V), mingi mootori juhtme, mingi relee mähis. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. Signaali olemus vaadeldava kursuse raames käsitletakse elektriliste signaalide võimendeid, kuid on ka olemas hüdrovõimendid (auto pidurivõimendi, roolivõimendi, neomovõimendid[lenukitelik, veoauto pidurid]) 2. Sõltuvalt selleks milliseid võimenduselemente kasutatakse (lampvõimendid, transistor võimendid, integraalvõimendi) 3. Signaali iseloomujärgi
küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid Lõppvõimendi väljund ei ole ühendatud mitte järgmise astme sisendiga, vaid sinna ühendatakse koormustakisti, milleks on signaali tarbiv objekt. Selleks võib olla valjuhääldi, relee või servomootori mähis. Kõik need elektrilised objektid on vaadeldavad koormustakistustena. Selle koormsutakistuse väärtus võib olla küllalti erinev. Alates mõnest oomist kuni mõni tuhande oomini. Selleks et tarbijale anda maksimaalselt võimsust peab võinedusastme väljundtakistus olema ligikaudu võrdne või parem veel kui päris värdne koormus takistusega. Lõppvõimendites kasutatavate võimsate transitoride väljundtakistus sõltub transistori tüübist. Ulatub kümmnekonnast oomist mõnesajani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
