Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti (0)

TÖÖ NR.1
Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti
on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade.
madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline –magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust.
Lülitussagedus
kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA.
Kontaktorite kasutamine
elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks
Türistokontaktor
tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor)
Kontaktori lülitused
kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis .
Kontaktori kontaktid
kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks
abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks.
Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel.
Nõuded:

• Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu)
  
• Pikk iga suure lülitussageduse juures
  
• Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades.
  
• Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10-20 milj tsüklit
  
• Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus
  
• Suur töökindlus
  

Peakontaktid
mis lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust.
Kontaktorid kulumiskindluse järgi:

Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit

Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit

Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit

Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit
Kaarkustutusseade
alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del
Kontaktori juhtimine
elektomagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida, lülitada sisse ja välja.
enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktide püsiva asendi.
Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse)
See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava .
Riivistusseade
kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi vabastamiseks.
niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väikesemõõdulised
võivad olla ka viivitusega rakenduvad.
Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks
Need on enamasti nii normaalselt avatuid kui ka normaalselt suletud (mitte pingestatud olukord on normaalolukord)
Koormuse iseloomu järgi jagatakse

• Vahelduvvoolukontaktorid
  
• Alalisvoolukontaktorid
  

Vahelduvvoolukontaktorid

• AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud)
  
• AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor
  
• AC-3 lühismootoriga asüntroommootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel
  
• AC-4 lühismootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus
  

Alalisvoolukontaktorid

• DC-1 aktiivkoormus
  
• DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus
  
• DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3
  

Kontaktor magnetkäiviti
kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega
Tulemust nim. Magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks
Lihtne kontaktoriga ühendus

• Termorelee
  
• Kaitselüliti
  
• Mootori juhtimisplokk
  
• Elektrooniline liigkoormusrelee
  
• Taimer
  
• Liigpingekaitsmed
  
• ...
  

Kontaktori põhiosad

• Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast(ankrust) koosnev elektromagneti südamikuks
  
• Elektromagneti mähis
  
• Liikuvad ja liikumatud kontaktid
  

Kontaktori rakendumine
kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge , mis tekitab elektromagneti.Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut.
Algasendi taastamine
pinge katkemine mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktorid taastavad oma esialgse asendi
Erinevad kontaktorid:

• Mähise pinge suurus
  24;36;42;48;110-127;110;220;220-240;380;380-414 AC (vahelduvvoool)
  

12;24;42;48;60;110-125;220-240 DC( alalisvool )

• Mähise voolu liik : vahelduvvool
  alalisvool
  
• Lülitatav tarbija :aktiivtsakistus
  induktiivtakistus
  mahtuvustakistus
  vahelduvvoolu tarbija
  alalisvoolu tarbija(kaarleegisummutiga)
  

Aktiivtakistusega tarbija
neid tuleb kaitsta lühise eest
Elektrimootor kui tarbija (induktiivtakistusega tarbija)
teda tuleb kaitsta lühise kui ka ülekoormuse eest
El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi .
Kontaktori kaitsevõime
kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest.
alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest
kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja.
Kontaktori lülitamine
kontaktoreid saab lülitada eemalt

• Käsitsi (distantsjuhtimine)
  
• Relee abil ( automaatjuhtimine )
  

Magnetkäiviti
magnetkäiviti e. Kontaktorkaitselüliti koosneb kontaktotist lülituspunktist ja termoreleest
Termorelee on elektriahela element, mille ül on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest.
Termorelee tööpõhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistustraat)ning mis asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab sellele soojust .ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub , mis omakorda vabastab normaalselt suletud kontaktid.
Lühisekaitse
sulavkaitse on elahela element, mille ül on kaitsta tarbijat lühise eest
Elektritarbijate ahelad :

• Jõuahel
  
• Abiahel: juhtahel
  signalisatsiooniahel
  

Jõuahel
on elektriahel , mis ühendab tarbijat pingeallikaga. jõuahela vool võib olla A kuni kA
Abiahel
on elektriahel, kuhu ühendatakse juhtimis, ohutus ja signalisatsioonielemendid
abiahel võib olla jõuahelast erineva pinge liigi ja suurusega.
abiahela vool on kordades jõuahela voolust väiksem st väikese vooluga juhitakse suuri voole
Relee
on juhtimis ja sigalisatsiooniahelas kasutatav lülitusaparaat
relees on mitu abikontaktide rühma
releedega saab lülitada alalis ja vahelduvvooluahelaid väikeste vooludega (6A-10 A-16A)Relee tööpõhimõte
lülitab voolu ringi
Magnetkäiviti juhtimine
kontaktorkäiviti käsitsi juhtimine toimub surunuppude abil, mis ennistavad vedru mõjul sõrme eemaldumisel nupust
ennistuvad- algasendi taastab
käsitsi lülitatavatest elementidest on laialdaselt kasutusel veel mitmesuguseid iseennistuvad kang, hoob, teekonna jms lülitid.
Iseennistav surunupplüliti
normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagnetilise lüliti (kontaktori) sisselülitamisek
Tingmärk vms
Normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element mis on ettenähtud elektromagnetilise lüliti (kontaktorirelee ) väljalülitamiseks
Iseennistuva surunupplõliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest
Tarbija saab pinget niikaua kuni on iseennistuva normaalselt avatud kontaktidega surunupp survestatud.
Tarbija pingestamine
selleks et tarbija jääks pingestatuks iseennistuva surunupplüliti vabastamisel survest, ühendatakse viimasega rööbiti normaalasendis avatud abikontakt (blokeerkontakt), mis sulgub üheaegselt jõukontaktidega ja sildavad ehk blokeerivad käivitusnupu.
Normaalselt avatud kontakt
on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus
lühidalt öeldes on see siis avatud kontakt pingestatud olekus
Tähis on NO või 10
Normaalselt suletud kontakt
on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus
Tähis NC või 01
Magnetkäiviti ahelate joonistamine
magnetkäiviti ahelad joonistatakse laotatud skeemine, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris.
Releede ja kontaktide kontaktid
..ning juhtimisnupud joonestatakse normaalasendis st asendis kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud.
Skeemide lugemine
skemmide lugemise hõlbsustamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid
Skeemielementide tähised
...koosnevad ladina tähtedest ja numbritest mis kirjutatakse ilme vaheteta ritta
elemndi liigtöhis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest.
Mootori käivitusvool
lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paar esimese sekindu vältel tugev käivitusvool
Jk=(4,5-6,5) Jn
Jk mootori käivitusvool amprites
Jn mootori nimivool amprites
Sulavkaitse mootorikaitsena
kui sulavkaitse nimivool Jsk oleks võrdne mootori nimivooluga Jn siis rakenduks kaitse mootori käivitamisel
kui Jsk võrduks käivitusvooluga Jk oleks käitse liiga tugev ja ei kaitseks mootorit halvasti
Sulavkaitsme valik
Jsn=Jk/2,5 normaalsel käivitustingimustel
Jsn=Jk/1,6-2 rasketel käivitustingimustel
Teadmata käivitusvool
kui käivitusvool ei ole teada
Jsn= 5xJn
Raskendatud tingimused
Jsn=(3,13-2,5) Jn
TÖÖ NR.2
Elementide tähised elektriskeemis
A – Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse)
B – Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi, mikker ,termotundelikud seadmed )
C – kondensaator
D – integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog - ja numbrilised integraalskeemid)
E – erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed)
F – lahendid , kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid)
G – generaatorid , toiteallikad ( patareid , akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad)
H – indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid )
K – relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee , termorelee, algrelee)
L – induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel)
M – Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor.
P – mõõteseadmed (näititavad, registreerivad mõõteseadmed, loendurid , kellad)
Q – väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad)
R – takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid)
S – juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid )
T – transformaatorid , autotrafod (voolu ja pinge trafod , stabilisaatorid)
U – sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid )
V – Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid , stabilisaatorid )
W – kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid)
X – ühenduskontaktid ( pesad , ühendusklemmid, riviklemmid)
Y – mehaanilised seadmed koos elektromagnetiga (muhuid, pidurid , padrunid)
Z – piirajad, filtrid (kvartsfilter, modeleerimisliin)
Tingmärgid kilbitöödel
Sikdlülitus pooljuhtalaldi
Bimetalltermorelee
Juhtimisnupp sulgev kontakt
Juhtimisnupp avanev kontakt
Kontaktori avanev abikontakt relee avanev kontakt, juhtimis ahela lihtlüliti avanev kontakt
Pooljuhtdiood
abikontakt
kahepositsiooniline
kolmepooluseline sulgevate kontaktidega lihtlüliti
juhtmete hargnemis koht
Juhtmete hargnemis koht
juhtmete ristumine (eraldi juhtmed)
Töö nr3 Elektriajamid
Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Ajami valik

• Võimsus
  
• Toimekiirus
  
• Mass
  
• Mõõtmed
  
• Juhitavus
  
• Töökindlus
  
• Ökonoomsus
  
• Teenindusmugavus
  

Ajamite tehnilised näitajas

• Ajami liik( lahtine , kinnine ,ohutu)
  
• Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab )
  
• Mootori toitemuunduri tüüp
  
• Nimireziimi parameetrid
  
• Mehaanilised karakteristikud ’
  
• Kasutegur
  
• Müra
  
• Pidevalt lubatud tööaeg
  
• ...
  

Ajami liik

• Elektriajam
  
• Hüdroajam (vesi, õli, vedelik)
  
• Pneumoajam (õhk surve)
  
• Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos )
  

Elektriajam
On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest.
Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit.
ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI
Elektriajam
Juhtimis süsteem
Jõumuundur Mootor ülekande mehhanism tööorgan
(alati pole vaja )
Sageduse muutmisega saab mootori kiirust muuta
Jõumuundur
Selle ülesandeks on muundada elektrivõrgust tarrbitavelektrienergia parameetrid sobivaks elektri mootorile või muuta neid eesmärgiga mõjutada elektrimootori tööd.
Näitena –

• Alaldid
  
• Pingemuundurid
  
• Sagedusmuundurid
  

Elektrimootor
Ülesandeks on muundada elektri energia mehaaniliseks energiaks
Ülekandemehhanism
Ülesandeks on kanda mehaanilist energiat üle elektrimootori võllilt tööorganile ning vajadusel muuta liikumiskiirust või liikumise iseloomu (püürlev liikumine ritgjooneliseks)
Tööorgan
All mõistetakse tööömasina osa, mis teeb kasulikku tööd
Juhtimissüsteem
Ülesandeks on juhtida elektriajami tööd ja kaitsta elmootorit ja ajami muid osi ebanormaalsete ja avariiliste talituste eest.
Juhtimissüsteem võib olla väga elementaarne (sisse ja väljalülitamine käsitsi )või keerukas ja läbi arvuti
Et ajameid tajuda tuleks teada järgmisi
Elektrotehnika el. masinad el.aparaadid jõu elektroonika automaat juhtimine
El ajamid
Masinad ja tehnoloogiad robotid ja robotsüsteemid tootmise automatiseerimine
Elektriajam
Igas ajamis on el.mootor ja juhtimissüsteem
Jõumuundur ja ülekandemehhanism võivad puududa
Elektriajam vooluliigi järgi
Jaotub kaheks

• Alalisvooluajam
  
• Vahelduvvooluahel
  

El ajam reguleerimisvõimaluse järgo

• Reguleeritav
  
• Mittereguleeritav
  

Elektriajam jõumuunduri järgi

• Leonardoajam
  
• Tüüritava alaldiga ajam
  
• Sagedusreguleerimisega ajam
  
• Impulssajam
  

Elektriajami põhiomadused

• Võimsus
  
• Moment
  
• Kiirus
  

Mehaaniline võimsus
Pöörlemiskiirusel Pmeh=T*
T-moment,N*m -nurkkiirus, rad/s ( omega )
Lineaarne liikumine Pmeh= F*v
F - jõud v - joonkiirus , m/s
Elektromagneetiline moment Tem=
- magnetvoog I – voolutugevus
Elektriajami mehaanika
El.mootorit kasutatakse el.energia muundamiseks mehaaniliseks energiaks.
Mootori max koormatus sõltub masina tüübist ning talitlusoludest.
Töömasinate tööorganite liikumine

• Pidevalt ühtlase kiirusega pööreldes
  
• Muutuva kiirusega pööreldes
  
• Muutuva kiirusega ja pöörlemissuunaga
  
• Ühtlaselt lineaarselt
  
• Perioodiliselt edasi tagasi
  
• Mitteperioodiliselt edasi tagasi
  

Ajamite liigitus koormuse järgi

Valdavalt staatiline

• Olla konstatne või sõltuda kiirusest
  
• Sõltuda asendist või läbitud tegelikkusest
  
• Sõltuda ajast
  

Valdavalt dünaamiline

• Konstantse inertsmomendiga
  
• Muutuva inertsmomendiga
  

Ajami mootor
Vastavalt töömasina tööorgani liikumisele tuleb valida ajami mootor ning mootorit ja töömasinat ühendav ülekandemehhanism
Mootoreid valmistatakse erineva

• Nimivõimsusega
  
• Nimimomendi
  
• Nimikiirusega
  

Ülekandemehhanismid
Mootori võlli pöörlev liikumine edastatakse töömasinale ühendussiduri ja/või ülekandemehhanismi kaudu.
Viimast vajatakse juhul kui mootori võlli pöörlemiskiirus ja liikumise iseloom ei sobi töömasina tööorgani liikumisega.
Ülekandemehhanismi iseloomust
On sisend - ja väljundikiiruste suhe, mida nimetatakse ülekandesuhteliseks ehk ülekandearvuks
u=1/2
1 – sisendikiirus 2 - väljundikiirus
u asemel võib olla ka I
Ülekandemehhanism
On lülide tehissüsteem, mille ülesandeks on ettenähtud liikumisega sisendilüli liikumise teisendamine süsteemi väljundilüli soovitud liikumiseks.
Mehhanismid konstruktsiooni järgi

• Varbmehhanismid
  
• Hammasmehhanismid
  
• Hõõrdmehhanismid
  
• Kiilmehhanismid
  
• Kruvimehhanismid
  
• Nukkmehhanismid
  
• Painduvate lülidega mehhanismid
  

Väntmehhanism
Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid.
Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur
Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r
Nukkmehhanismid
Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur ) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnilüli vahel.
Nukkmehhanismi puudused

• Nuki täpse profiili valmistamine võib osutuda väga keeruliseks
  
• Kõrgpaari kulumine suure erisurve ja libisemiskiiruse tõttu
  
• Mõnede liikumisseaduste puhul võivad tekkida löögid, mis nõrgestavad mehhanismi
  

Eelised

• Veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist
  
• Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid)
  
• Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida
  

Hammasülekanne
On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism.
Reduktor
Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks.
Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks
Üheastmelise reduktori ülekandearv on kuni 8, kaheastmelisel kuni 60 ja kolmeastmelisel kuni 250.
Reduktori ülekandearvu saab kindlaks teha nurkkiiruste, rataste läbimõõdu või hammaste arvu suhtena
v=1/2 v=D2/D1 v=Z2/Z1
Liigitus rataste pöörlemistelgedeasendi järgi

• Silindrilised –teljed paralleelsed
  
• Koonilised -teljed lõikuvad
  
• Kruviratastega -teljed kiivsed
  
• Hupoidülekanne -nihutatud ülekanne
  
• Hammaslattülekanne
  

Liigitus hammaste paigutuse järgi

• Sirghammastega
  
• Noolhammastega
  
• Kaldhammastega
  
• Kõverjooneliste hammastega
  

Hamba kuju järgi

• evalentprofiiliga
  

• tsükloidprofiiliga
  
• ringjoonelise profiiliga
  

Liigitus konstruktiivse kujunduse järgi

• lahtised hammasülekanded
  
• kinnised hammasülekanded (reduktorid)
  

Liigitus ringkiiruse järgi

• väga aeglasekäigulised (ringkiirus alla 0,5 m/s)
  
• aeglasekäigulised (0,5-3 m/s)
  
• keskkäigulised (3-15 m/s)
  
• kiirekäigulised (üle 15 m/s)
  

hammasrataste ringkiirus
keskmiselt kiired ja kiired ülekanded on reeglina kinnised(õlivanniga karteris) ja hambuvuse sujuvuse huvides välditakse neis sirghambaid
hammasülekande puudused

• keerukas valmistamise tehnoloogia
  
• suurtel töökiirustel on müra
  
• eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks
  
• võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt
  
• valmistamise ebatäpsusest tekkiv müra
  

Hammasülekannete eelised

• suur töökindlus
  
• kõrge kasutegur(kuni 98%)
  
• suht väikesed mõõtmed(võrreldes rihm ja hõõrdülekandega)
  
• konstantne (muutumatu) ülekandearv
  
• suur ülekantav võimsus
  
• võllide ja laagritel väike koormus
  

Materjalid
Enamik jõuülekandeid valmistatakse

• terasest
  
• malmist
  
• plastikust
  

mittemetall hammsrattad
on kasutusel kodumasinates ja peenmehaanikaseadmetes, aga ka näiteks tekstiili ja polügraafiamasinates juhul, kui tegemist on piiratud koormusega)
mittemetall hammasratta kasutamise puudused

• madalad tugevuseomadused
  
• halvad soojusjuhid (suurtel pööretel ei talu)
  
• suur joonpaisumine(kinnikiilumine ,sulamine)
  
• külmavoolavus
  

Eelised

• hea vibratsiooni ja mürasumbuvus
  
• kerge
  
• korrosioonikindel
  
• hästi sissetöötav
  
• ei vaja määrimist
  
• isolaaator
  

Planetaarülekanne
On hammasülekanne, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid
Koosneb välis ja sisehambumisega hammasratastest
Puudused

• kõrgendatud täpsusnõuded ratastel valmistamisel ja koostamisel
  
• madal kasutegur, suurte ülekandearvude korral
  

Eelsied

• võimaldab vähendada konstruktsioonimassi kahe ja enamkordselt
  
• satelliitide ühtlane paigutus raamis võimaldab omavahel tasakaalustada planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente
  
• võimaldab saada suuri ülekandearve(1000 ja rohkem)
  

Rihmülekanne
Rihmülekanne koosneb kahest rihmarattast või enamst mis on asetatud võllidele ja lõputust rihmast.
Rihmülekannet kasutatakse siis kui võllide vahekaugus on suur ja ülekandes ei ole nõutav konstantne ülekandearv /va. Hammasrihmad
Rihmülekanded jagunevad

• kiilrihmülekanne
  
• hammasrihm
  
• ümarrihm
  
• lamerihm
  

Rihmülekandedl on ka puudused

• suured mõõõtmed
  
• rihmal väike tööiga
  
• rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv(va hammasrihm)
  
• rihma pingusest tingitud suured koormused laagritel ja võllidel
  
• staatilise elektri tekkimisoht tundlikus töökeskkonna suhtes
  

Eelised

• Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit)
  
• Sujuv mürata töötamine
  
• Lihtne ehitus ja kasutamine
  
• Hammasrihm koos rihmrattaga võimaldab anda tal täpse ülekandearvu
  
• Võimalus taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi
  
• Puuuudub määrmismisvajadus
  
• Lihtne ja vähest ülesseadmist vajav
  
• Võime libisemisega kaitsta ülekoormuse eest
  
• Võimalus käita mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle
  

Ketttülekanne
Koosneb hkahest või enamast ketirattast ja lõputust ketist
Enamasti kasutatakse rullpukskette aga ka kasutust leiavad ka kujulüli ja hammasketid
Kett võib olla kokku ühendatud ketiluku neetliite või keevisliitega
Kettide liigid

• Ajamiketid – kasutatakse ajamis mehaanilise energia ülekandmiseks ühelt võllilt teisele
  
• Lastketid-kasutatakse lasti kinnitamiseks kaupade transpordil
  
• Veoketid – kasutatakse konveierites materjalide ,detailide ja toote transportimiseks
  

Kettülekande kasutamine
Kettülekannet kasutatakse laialdaselt mitmesugustes masinates ,metalli ja puidutööstulemispinkides, keemiatööstuse seadmetes ,põllumajandusmasinates jalgmasinatel jm
Nad võimaldavad võimsusi üle kanda suures vahemikus(kilovati murdosast kunituhandete kilovattideni)tavaliselt on kettülekande ülekandearv i(U) väiksem kui 10ja keti maskimaalne kiirus v= 25 m/s.
Kettülekande puudused

• Sobimatus perioodiliselt reserveeritavaks ülekandeks
  
• Võrreldes rihmülekandega tülikam hooldamine
  
• Sobilik ainult paralleelsete võimalikult horisontaalsete võllide korral
  
• Keti võnkumine eriti kui koormus on muutlik ja kiirus suur
  
• Keti ebaühtlane liikumine seoses nn hulknurkefektiga
  

Kettülekande puudused

• Kett võib välja vajuda ,benida
  
• Võllide täpse montaasi vajadus
  
• Kettülekanne on rihmülekandest kallim
  

Kettülekande eelised

• Erinevalt rihmülekandest puudub libisemine
  
• Võimaldab ühe ketiga käitada mitut võlli
  
• Rihmülekandega võrreldes väiksem võllide ja laagrite koormus
  
• Võimalus kasutada kõrge temp.keskkonnas
  
• Ülekandeis kus õlide sattumine tooteile pole lubatud ,saab plastkettelementidega kette kasutada
  

Eelised rihmülekande ees

• Väiksemad mõõtmed
  
• Võllide väike koormus
  
• Suur kasutegur
  

Hõõrdülekanne
Koosneb vhemalt kahest hõõrdrattast mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga
Liikumine hõõrdülekandes kantakse üle hõõrdrataste vahel tekkiva hõõrdejõu toimel
Kasutamine
Hõõrdülekandeid kasutatakse sepistamis, pressimiseadmetes
Kruviülekanne jagatakse

• Jõukruvid
  
• Käigukruvid(tagavad täpse paigutusi tööpinkides ja mõõteriistades)
  

Kruviülekande keermed
Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte yhesuunaliste jõudude korral aga tugikeere ruutkeeret ,mille hõõrdmuine on küll väiksem kuid trapetskeermes kasutatakse vhem
Puudused

• Suur hõõrdumine,mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri
  

Eelised

• Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus
  
• Konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus
  
• Võime taluda suuri koormusi
  
• Võimalik saada täpseid paigutusi