Lämmastik mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Lämmastik - ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H Alumiiniumisulamid  duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)  silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium

Kordamisküsimuste vastused aines "Rakenduskeemia"

0

Lämmastik - allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5. Fosfor – allikad, liikumine, muutumine, fosforiga väetamine 6. Kaalium – liikumine, muutumine, kaaliumiga väetamine 7. Ca, Mg, S- vajadus ja mõju taimele 8. Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus

VÄETAMISÕPETUS

0

Lämmastik - ja süsinikoksiidid). Üheks ohtlikumaks loetakse pliid, sest see kinnitub ümbritsevatele taimedele ja mulda ning on mürgine (seepärast ei tohigi korjata seeni ja marju teede äärest).Keskmine auto, mille läbisõit aastas on 20 000 kilomeetrit ning millel on 2,0 liitrine mootor paiskab aastas õhku 5 tonni heitgaase.

Autod

0

Lämmastik - või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest;

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

0

Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus NO3--ks. NH4+ + 2O2 = NO3- + 2H+ + H2O Nitrifikatsiooni hapnikutarve on 4,5 kordne NH4+ hulk ja on samas suurusjärgus reovees orgaanilise aine hapniku tarvidusega.

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

0

Lämmastik - ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).

Üldkeemia

0

Lämmastik 8 - 10% ja vesinik 3-4%-ga. Peamine asjaolu, millest tuleneb süsiniku laialdane levik eluslooduses, on selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide (O, H, N, S) aatomitega.

Inimese organismi keemiline koostis

0

Lämmastik - N=Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH. F- - fluoriid; Cl- - kloriid; Br- - bromiid: I- - joiid; S2- - sufiid; SO42- - sufaat; SO32- - sufit; NO3- - nitraat; PO43- - fosfaat; CO32- - karbonaat.

KEEMIA 12. klass

0

Lämmastik - ja kaaliumväetised vedelal kujul (Seemnemaailm). Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist (Kärner ja Ko).

Ilutaimede hooldusjuhend

0

Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on δ+ elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C – N ja N – H sidemed on polariseeritud δ+ δ− nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole.

Amiinid kokkuvõte

0

Lämmastik on füsioloogiliselt väga oluline, eelkõige kuna on oblikatoorne komponent ainetes, mis moodustavad protoplasma peamise osa. Kuigi atmosfääris on lämmastikku palju, on see taimedele kättesaamatu.

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

0

Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli, alkaloidide, fosfaatide, vitamiinide, hormoonide jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises.

Lämmastik

0

Lämmastik - ja fosforväetiste ning sõnniku kasutamisest, kasvatatava kultuuri ja ka vastava kultuuri sordi iseärasustest, kuid ka vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimustest.

Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused

0

Lämmastik on õhust veidi kergem ja tema keemis temp on -196C. • Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid.

Keemia kokkuvõte

0

Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem gaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja

Lämmastik ja raud

0

Lämmastik - _ On õhust Ei juhi Punakaspruuni Lämmastik- dioksiid NO2 raskem värvusega dioksiid seguneb gaas, teravalõhnaline kergesti molaar- mürgine gaas.

Iseseisev töö keemias - Anorgaaniline keemia

0

Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk nitraadid, mida kasutatakse väetistena(KNO ,NaNO ,NH NO ) ning ka mitmete lõhkeainete valmistamisel.

Keemia kokkuvõte

0

Lämmastik on keemiliselt väheaktiivne ning veeldatud lämmastik on väga külm: -196°C. Seda omadust kasutatakse ära paljude tööstusrakenduste juures.

Erinevad gaasid ja kasutus

0

Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal.

Lämmastik

0

Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside.

Lämmastik

0

Lämmastik - ja vääveloksiide, mis reageerides vihmaveega tekitavad happevihmasid, mis on eriliselt kahjustanud metsakooslusi ja veekogusid.

Biloogiline mitmeksisus

0

Lämmastik – N sisaldus mikroobide kuivaines ulatub 10%-ni. Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse.

Mikrobio II eksamiks kordamine

0

Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta.

Lämmastik

0

Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg.

Kordamisküsimused ja vastused

0

Lämmastik on mullas väga kergesti lenduv ja väljaleostuv seetõttu tuleb lämmastikuga väetades jääda etteantud normi piiresse.

Taimede ökofüsioloogia eksam

0

Lämmastik - ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini.

Puittaimede hooldusjuhend

0

Lämmastik on ainuke toiteelement, mida ei sisalda mulla Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, mineraalosa.

Maastikuökoloogia eksami spikker

0

Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta onkeemiliselt väheaktiivne.

Lämmastik

0

Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus

Ökoloogia

0

Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem.

Fosfor- ja lämmastikväetised

0

Lämmastik on väga liikuv: N soolad on väga hästi dissotseeruvad ja lahustuvad – seetõttu on N-ringe väga kiire.

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

0

Lämmastik - , väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks.

Plaatina

0

Lämmastik – 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega – on oluline taimedele toitainete omastamiseks

Atmosfäär

0

Lämmastik - ja kaaliväetise kasutamisest ei ole olulist kasu olnud sel juhul kui ei ole antud fosforväetist.

Sooteadus

0

Lämmastik – on atmosfääriõhu põhiline koostisosa, ta osaleb valkude koosseisus ja igas taimes/loomas.

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Lämmastik — NITROGENIUM—N 1s22s22p3 Lämmastik paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi V rühmas.

MITTEMETALLID

0

Lämmastik - ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel,

Puittaimede hooldusjuhend

0

Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on

Lämmastik

0

Lämmastik 7 - 8% hapnik 21% süsinikdioksiid 0,05% Ning lisaks nimetatud gaasidele on õhus 4% veearu.

Geo konspekt

0

Lämmastik on keemiliselt inertne ja mõju katla tööle ning tehnilisele seisukorrale praktiliselt

Laeva katlad

0

Lämmastik – Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites.

Biokeemia täielik kordamine

0

Lämmastik - ja kaaliumväetiste tarve oli suurem aedmaasikal ning fosforväetiste tarve kaeral.

Väetusplaan

0

Lämmastik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi kergem ja vees vähe lahustuv gaas.

MITTEMETALLID

0

Lämmastik - tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele

Geograafia kt kordamisküsimused

0

Lämmastik - ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimerl tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2

Rakenduskeemia konspekt

0

Lämmastik - 3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid.

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

0

Lämmastik - N • Aminohapete ja nukleiinhapete koostises, ehk on siis DNA ja RNA koostises.

Bioloogia II kursus

0

Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku.

Lämmastik

0

Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse.

Lämmastik

0

Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. 14prootonit ja elektroni, ja 7 neutronit.

Lämmastik

0

Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergemgaas.

Lämmastik

0

Lämmastik – kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse.

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

0

Lämmastik – азот mittemetalsed lisandid – шлаковые включения

Keevitus

0

Lämmastik - - sattudes ümbritsevast õhust keevitusvanni, lahustub sulametallis.

Gaaskeevitus

0

Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist.

Lämmastik

0

Lämmastik - org ained tekivad aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimedele.

Fäärid

0

Lämmastik on inimkeha üks põhibioelemente, domineerivalt on see aminohapetes.

Aminohapete metabolism

0

Lämmastik - on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element.

Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud

0

Lämmastik on suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi.

Lämmastik

0

Lämmastik - 1) lämmastik kuulub vaid teatud biomolekulide koostisesse (Valk,

Esimese nelja kursuse materjal

0

Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78%.

Lämmastik

0

Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Lämmastik on suitsugaasides peamiselt põlemisõhus leiduva N2 tõttu.

Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus

0

Lämmastik – 0,5-4% taimede kuivainest, mulla orgaanilise aine hulk.

Mullateaduse teine töö

0

Lämmastik - dioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi.

Iseseisev töö keemias - Anorgaaniline keemia

0

Lämmastik - iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks

Taimeraku kontrolltöö

0

Lämmastik - ja kaaliumväetistega, soovitatavalt vedelväetisena.

Puittaimede hooldusjuhend

0

Lämmastik on tavatingimustes maitsetu, lõhnatu ja värvitu gaas.

Lämmastik

0

Lämmastik - ja väävelhape alandavad vihmavee pH-d drastiliselt.

Liikide kadumise põhjused

0

Lämmastik on vetikate kasvule limiteerivaks teguriks ookeanis.

Hüdrobioloogia

0

Lämmastik on ainus element, mida ei sisalda mullamineraalosad.

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

0

Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl.

Ookeani primaarproduktsioon

0

Lämmastik – esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes.

Organismide keemiline koostis - mõisted

0

Lämmastik on bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises.

Lämmastik

0

Lämmastik - sõltub atmosf igasugustest laguvprots käigus

Atmosfäär kokkuvõte

0

Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis.

Ookeani primaarproduktsioon

0

Lämmastik on vajalik taimede kasvuks, fosfor viljumiseks.

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Lämmastik on inertgaasiks vase ja selle sulamite suhtes.

Üldiselt keevitamisest

0

Lämmastik – N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja)

Lämmastik

0

Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Lämmastik on valkude ja nukleiinhapete koostiselement.

MITTEMETALLID

0

Lämmastik n – aminohapete ja nukleiinhapete koostises.

Bioloogia II ORGANISMIDE KOOSTIS

0

Lämmastik - , fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine

Väetusplaan

0

Lämmastik - ja 10% väävelhappest ning 80% veest.

Lukkseppatööd

0

Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas.

Lämmastik

0

Lämmastik - 78%. Teke: org. ainete lagunemisel.

Atmosfäär

0

Lämmastik - ja väävelhappe seguga) toimides.

Nitreerimine

0

Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks

\"Puit igapäeva elus\"

0

Lämmastik n on aminohapetes ja nukleiinhapetes.

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Lämmastik - ja väävelhape) ja süsinikuga.

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

0

Lämmastik - aminohapetes, nukleiinhapaetes.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Lämmastik – esineb valkude aminohapetes.

Bioloogia 11klassi konspekt

0

Lämmastik - vesinikkütuseid  Metaani

ALTERNATIIVKÜTUSED

0

Lämmastik on eluks ülivajalik element.

Lämmastik

0

Lämmastik on taimede tähtis toitaine.

Keskkonna mõisted

0

Lämmastik - valgu, DNA moodustamiseks.

Maastikuökoloogia eksami spikker

0

Lämmastik on õhu peamine koostisosa.

Lämmastik

-1

Lämmastik on üks aine, millel on vägagi huvitavad omadused.Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks : 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2

Keemiliste elementid ja ühendite omadused

0

Lämmastik – valkude koostisosa.

Elu olemus

-1

Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil.

Lämmastik